Istun siin arvuti taga ja püüan oma lubadust pidada ja blogisse kirjutada meie viimastest sündmustest, ehhki meel on must ja mõru kuna täna on seda jama ja väiklust uksest ja aknast sisse voolanud.
Istun siin ja mõtlen, kust kohast alustada, aga vist ikka sealt kust king kõige enam pigistab.
Nimelt olin mõtlematu ja jagasin mõnede projekti kaaslastega ühe meie projekti kaaslase rõõmu.
Minu meelest oli see suur hüpe edasi, kuna esimene projekti hobune pidi minema avalikule üritusele lapsi sõidutama. Ja kui Liina meil käis vestlesime ka teiste rõõmudest ja muredest, mis minu jaoks oli nagu loomulik, et kui meil on meel hea ja rõõmus, siis me jagame seda teistega ning kui kellegi lon mure siis me toetame teda, kuid antud hetkel tuli sellest natuke tüli ja pahandust....
Ei tea, kas see oli vääriti mõistmine või arusaamatus, kuid see ei olnud minu eesmärk.
Palun vabandust, loodan, et saame selle selgeks räägitud, sest meid seob päris pikk kohustus.
Nimelt teine mure on mul ka. Üllatuslikult helistas mulle täna üks inimene, kellega me väga tihedalt ei suhtle , ja tänu sellele ma sattusingi veidike hämmingusse. Ma saan aru, et mure on õigustatud, kuna ma olen hobuste alal võhik, kuid uskuge mind mul on kodus täiesti tavaline hobune, kellega me õpime koos. Küll võib olla aeglasemalt kui enamik meie projektis osalejad, kuid me edeneme, nii et muretsemiseks ja paanikaks ei ole veel põhjust.
Nii nüüd on see öeldud ja kõik kes peavad aru saama saavad väga hästi aru millest jutt käib.....

Niisiis nüüd meie juhtumistest
Käisime me lastega Heiferi perepäeval. Igati tore ettevõtmine oli , ainult kurb oli see et Võrumaa pered läksid oma loomadega koju, mis oli ka loomulik ja Hiidlasi oli võrd vähe esindatud, nii et õhtusel istumisel oli enamjaolt hobu rahvas, kuid ma kergelt lootsin suuremat seltskonda teistest projektidest, et nende tegemistest ka natuke aimu saada, kuid seekord läks nii....

Peale selle käis meil eile projektijuht Liina külas, see oli tore päev. Liina ja Inga proovisid Aktiva peal igasuguseid vigureid ja üritasid mind ka rakkes hoida. Ei jäetud mind ka pealt vaataja rolli, sest kui oled ise midagi praktiliselt läbi teinud on seda hiljem lihtsam järele proovida. Aitähh Liina väga õpetlik päev oli.....:)