neljapäev, 27. oktoober 2011

Perede külastus 30.10.2011

Seekord võivad meid külla oodata Aili, Kristi ja Madis, Ly, Age ning Katrin. Mõningaid peresid sooviksime kindlasti ka veel külastada selle aastanumbri sees, aga sellest edaspidi.

Tervitades,
Ivi

kolmapäev, 19. oktoober 2011

Palun aidake projektijuhti

Tere kõigile meie peredele.


Projekti aruandlus nõuab oma osa. Hakkame seekord varakult mõtlema selle peale, et järjekordne aruandlusperiood hakkab lõppema (31.12.2011). Sellega seoses vajan muidugi karjaarvestusvorme (mille leiate www.heifer.ee kodulehelt) sündide ja paarituste kohta. Samuti nimekirja (vabas vormis), keda te olete sellel perioodil oma projekti hobustega aidanud ( müünud või andnud tasuta ära, summasid ei nõua keegi: sõnnik, ratsutamine, vankrisõit, teraapia ehk ka niisama patsutamine). 


Teine ja suurem palve oleks see, et iga projekti aruandlusega peab kaasas käima ka üks perelugu. Mina kahjuks ei ole pädev neid peast välja mõtlema. Seega paluksin nendel, kes ei ole veel mulle oma perelugu pidanud kirjutama, seda nüüd teha. Lugu võib olla eesti keeles, mille mina siis hiljem tõlgin inglise keelde. Kes tahab võib ka kohe inglise keeles kirjutada. Panen siia alla ka juhtnöörid kirjutamiseks. Kahjuks inglise keeles, aga selle võib lasta läbi google tõlke, et mõttest aru saada. Lugusid ootan kuni 15. detsembrini, samuti teisi dokumente minu e-maili aadressil ivi.sarg@gmail.com. Kõigile kirjutajatele auhinnad. Parima loo kirjutajale peaauhind. Inglise keeles kirjutajatele lisaks eriauhinnad. Auhinnatseremoonia saab kätte meie planeeritaval Jõuluüritusel 17. detsember 2011. Mul on vaja kirjutada vähemalt 6 aruannet, enne kui projekt ametlikult lõppeb. Seega vähemalt kuute lugu ootan. 


Parimate tervitustega,
teie projektijuht

STORY GUIDELINES FOR EACH PROJECT

At least one good story per project, along with photos, to be submitted by each project (replaces narrative section on progress reports). 

Guidelines:
Tell us about a project member who has changed since they received an animal and training from Heifer.  Tell us about the details of their lives and how they have been given a better opportunity for themselves, their family and their community.  This story should be approximately 750 words. 

Here are some tips for telling their story:
v  Remember that the readers won't be familiar with your country or area.  Be specific.  Details are important.
v  Describe the person, where they live, what they eat, etc., as if you're seeing it for the first time.
v  Put the information in context.  If someone is making more money each month because of their animal, tell us how much they made before, an average of how this compares with the rest of their community, and how much this has helped them.

Here are questions to answer.
a.       What is the family’s or person’s name?
b.      Where are they from?
c.       Do they have a family? Do they have children? Ages?
d.      Where do they live? What is their home like?
e.       How has their life become different since they received their Heifer animal/training?
f.       What were they like before? And now?
g.      How have they helped others since their life has changed?
h.      What are the other results of receiving their animal and training?  Do they have better health, access to education and medicine?  Do they know their neighbors and community better?
i.        What are their hopes and dreams for the future?

teisipäev, 18. oktoober 2011

PSRP aeg on lähemale tulnud 22.november 2011

Seoses Leedu poolse sooviga külastada meie projekti ning ise läbi viia PSRP koolitus, siis saab see toimuma 22. november 2011. See on suurepärane võimalus Leedu esindajatega kohtuda ning arutada projekti eelnevat ja edasist tegevust. Nagu ikka on vähemalt ühe pereliikme kohalolek vajalik. Toimuma saab see Suigus, Pärnumaal , Murru küla seltsimajas. Aeg on täpsustamisel.

Registreerimine kuni 20.11.2011 e-maili aadressil ivi.sarg@gmail.com

Oodatud on osalema kõik praegused ja tulevased projektipered ning muud huvilised, kellel on huvi Heifer projektide vastu, eriti hobuste projekti vastu.

Loodan Teie mõistvale suhtumisele ning palun mitte sõnumi edastajat maha lüüa!

Parimatega,
Ivi Särg
tel. 53481622

Koolitus "Hobuste esmaabi traumade puhul" 12. november 2011


Taas on tulemas praktiline koolitus "Hobuste esmaabi traumade puhul". 


See saab toimuma 12. november 2011 algusega kell 10.00 Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Säreveres talli õppeklassis , koolitajaks Ulvi Martin. Arutelu ja teemad oleks hobustel ootamatult tekkivad probleemid ja nende kohapeal esmane lahendamine: koolikud, haavad,
verejooksud, neeluprobleemid. Arutleme tekkivaid küsimusi. 


Eelregistreerimisega kuni 10. november 2011 e-maili aadressil ivi.sarg@gmail.com . Kohtade arv piiratud. Heifer hobuperedele eelisjärjekord kuni 28. oktoober, pärast seda jooksev registreerimine. Toitlustus ei paku. Oma lõunasöök kaasa. Kohapeal kohvi ja tee. Koolitus kestab kella 18.00ni

Ivi Särg
Projektijuht
53481622
ivi.sarg@gmail.com

Suvi on möödunud võideldes PPB-ga...

... ehk palavuse, parmude ja borrelioosiga. Lihtsalt ei ole suutnud ennast käsile võtta ja siia kirjutada. Tobe on olla haige, aga ega haigus ei hüüa tulles.

Aregon mõni päev tagasi
Aga nüüd siis meie suvest. Aregoni sünnist on möödas juba pea 4 kuud. Ta on kasvanud suureks ja arukaks kutiks. Olles ainuke laps peres, siis ehk ka veidi ära hellitatud :-/ Mingi aeg tagasi sai ta ka omale kiibi kaela sisse. Praegu ootame EHS-i peret teda ülesjoonistama ning arvele võtma. Ühesõnaga temal läheb hästi. Naudib oma lapsepõlve ja on rahul eluga. Teebal nii eriti hea ei ole. Hakkas siin septembri lõpus kohutavalt köhima. Nüüdseks saanud pika ACC kuuri koos Mycolit nimelise ürtide seguga. Ma ei ole päris kindel, aga kahtlustan, et ta on saanud põllukemikaalide mürgituse, sest tal hakkas umbes samal ajal minema halvemaks, kui toimus põldudele mürkide pritsimine suure tuulega, mis oli meie maade poole. Kahjuks ei võta PRIA ega Keskkonnakaitse mitte kui midagi ette, et põllumehi taltsutada. Taimekaitseseadus selgelt dikteerib, et pritsida võib ainult öisel ajal ja mitte tugavama kui 4 m/s tuulega. Meil toimub siin kõik päise päeva ajal ja tugevate tuultega. Samuti sai mürgituse minu sõbranna, kes sattus peale seda kohe kiirabisse, kus ta käib tänase päevani hingamisprobleemide pärast. Ka minul on pikemat aega olnud hingamisraskused. Ei tea kas borrelioosist või ka kemikaalide mürgitusest...


Atilaid peale jõudluskatseid
Aga see selleks... Vähe ilusamatel teemadel ka. Mäletate ehk et aasta alguses tuli meie juurde Hiiuma kutt Atilaid, otsima omale pruuti ning sügiseks uut kodu. Kõik selle on ta saanud. Teeba peaks temast tiine olema ning kodu on ta ka leidnud omale meie juures. Nimelt alates 24.august 2011 on Atilaid minu nimel. Eelmise omanikuga said käed löödud peale edukat esinemist EESTI TÕUGU NOORHOBUSTE ÜLERIIGILIStel JÕUDLUSKATSEtel TORIS, 12.08.2011.A.

"Oma Hobu" oktoobri numbris lk.51 kirjutatakse järgmist: "Atilaid / Mõõdud: 142-170-19. Hinded 8-8-7-7,5-8-8-8. I auhind. Hinnang: Must, i Aku 684E. Täkku esitatakse teist korda. Eelmisel aastal sai I auhinna. Täkk on tõus väga vajaliku värvusega. Must värvus on langemistrendis ja seda tuleb tõus suurendada. Tõutüübilt väga hea, samuti on täkutüüp hästi arenenud. Emapoolne põlvnemine on tõule vajalik kui vähelevinud. Väga hea kehaehitusega täkk, nõrgimaks küljeks on jalgade ehitus. Täkk on hea liikumisega. Tema käitumine ja iseloom on aastaga tublisti paremaks muutunud."

Anne ja Aura Aurora sügisvalguses
Kollektsioon Hiiumaa hobused: Atilaiuga pole veel Hiiuma hobuste sisseränne lõppenud. Samuti on asunud meie juurde elama tori-hannoveri vereline 12 aastane mära Anne ning 1,5 aastane eesti tõugu mära Aura Aurora. Samuti on Teeba juured Hiiumaalt pärit. Tema ema Alisa on sündinud Hiiumaal Ristitee talus. Teeba vanaema Tiina ja vanaisa Aroon on mulle vägagi tuttavad hobused. Tiinaga õppisin ma oma esimesed galopid maastikul ning Arooniga olen ka palju ringi kapanud ning turiste saatnud maastikumatkadel... Hmmm... Head vanad ajad...

Nüüd on kappamised maastikradadel ainult unistusteks. Hobused on, aga pole jõudu ega jaksu nendega ratsutamas käia... HOIDUGE PUUKIDE EEST!!! ja vähemagi kahtluse korral laske perearstil teha borrelioosi  test. Ma ka kunagi mõtlesin, et ah, ega mina ju haigeks ei jää. Nüüd kui tervis on täitsa p..s ja diagnoositud vana-borellioos (üle 10 aasta tagune), siis enam pole mitte midagi peale hakata kui leppida tõsiasjaga, et ega paremaks ei lähegi (eriti). Elan üks päev korraga, katsun päeva õhtusse veeretada ning loodan, et saan öösel magada ilma suuremate valudeta.

Tervitused,
Ivi