Andorra on väga valvas ja hoolas ema. Pidevalt jälgib kus pisike on ja millega ta tegeleb. Ja nagu sellest "tuld" saanud on Rosina täis igasuguseid krutskeid ja kavalusi. Lemmik tegevus on tal Andorra eest ära jooksmine.
Algajate hobusekasvatajate ja HEIFER koostööprojektis osalevate perede veebipäevik. Projekt sai alguse 2008 aastal kui projekti raames anti peredele 12 hobust, sh 9 eesti, 2 tori ja 1 ER tõugu mära. Perede kohustuseks oli olla avatud positiivseks ja projekti eesmärke arendavaks koostööks teiste perede, hobusekasvatajatega ning projekti juhtidega; osaleda aktiivselt koolitustel, jagada oma teadmisi, hoolitseda oma hobuse eest ning anda esimene märajärglane edasi järgmisele Heifer projekti perele.
"Suurte asjade saavutamiseks peame nii unistama kui ka tegutsema ..."
neljapäev, 29. aprill 2010
Rosina 2,3,4,5 päev
Andorra on väga valvas ja hoolas ema. Pidevalt jälgib kus pisike on ja millega ta tegeleb. Ja nagu sellest "tuld" saanud on Rosina täis igasuguseid krutskeid ja kavalusi. Lemmik tegevus on tal Andorra eest ära jooksmine.
Võtkem asju lihtsalt ja lustiga...
kui me endile ette kujutame ja ise välja kipume mõtlema :)
Siin aga kõigile meie hobusesõpradele mõned toredad videod:
- Lina Rootsist
- Keri ja Prince's nauditav koostöö ja treening
- Vaata kuidas Wendy Spetter'i treilerisse paneb
Kevadiste ja päikeseliste tervitustega,
Urve
pühapäev, 25. aprill 2010
Uudis!
Täna hommikul vara helises mul telefon, kus teatati suurest rõõmust, nimelt Andorral sündis varss.
Kohe-maid hakkasin organiseerima maale sõitu, kiiresti kiiresti pakiti kõik vajalik autossse ning mindi poodi tordi järele, tort sai vastav... maasika-vahukoore tort :)...
Kui maale kohale jõudsime (mis ei käinud sugugi nii kiiresti kui tavaliselt, nimelt meie kandis on mingi rattaralli käimas) ruttasime kiiresti hobuste juurde... natuke vilistamist .. ja sealt nad tulid, uhke papa kõige ees.. ja ning hiljem ka tädi Ester ning kõige lõpuks mamma koos lapsega... kolme viimast siis kõrvalt olevalt pildilt on näha.
Varss ise on selline, ega lähemalt ei julge pildistada kaa, üldiselt täna hoidsime eemale ja laseme neil endil harjuda... kui nüüd aus olla siis praegusel hetkel tundub tulevat punane kui maasikas see varss (just nagu see tortki ennustas).
esmaspäev, 5. aprill 2010
Mul oli küll juba ammu plaanis siia mõni rida kirja panna, aga nii ta läks... kavad/plaanid võivad olla küll, kuid sellegi poolest ei lähe kõik alati nii, kuis meie tahaksime. Sellegi poolest usun, et kõik, mis meiega "juhtub" omab mingit suuremat mõtet/eesmärki :) . Tagantjärele - sellised me talvel välja nägime...
Nüüd on aga suur sula käes ja ka meil uputab (no jah, ega´s Soomaa ka siit kaugel ole) Kui varasemal ajal sain auto väravassegi jätta, siis sel aastal trügis vesi pea väravasse välja. Karjamaa on nagu üks suur järv ja endine joogikoht kraavi põhjas on nüüd kui lai jõgi - kuigi, ega jah, sinna polegi vajadust hobudel enam minna, sest kus aga nina maha pistad, sealt juua saab (või noh pea-aegu nii see on)
Praegu ootame teede tahenemist, et heina juurde tuua - seda on talvel hoolsasti kulunud :) Ja tänane esimene päikest ja tuult täis päev on palju head teinud - vesi tõmbub koomale ja hobused otsivad juba juba hoolsalt ka esimesi liblesid - mis/kes nina välja julgeb pista, see nahka pannakse ...
laupäev, 3. aprill 2010
Minge seenele ....
Üks minu hea tuttav leidis täna netist ühe minu enda pildi ja kommentaari selle juurde. Ega ma ise ka õieti mäletanud, millal ma selle niimoodi kirja olin pannud. Aga siin ka teile väike meeleolukas vahelugemine:
Ja siin on näha kuidas minu väikesed lapsed (Rauno 7a ja Kristi 10 a) sugutäkuga heinatööd teevad. Hobune on pere sõber, kui inimesed teda hoiavad ja temast hoolivad.
Minu ARE, hüüdminega EKU on olnud pere ainus hobune aastaid ja minge kõik seenele, kes väidavad, et hobused üksi olles kurjaks lähevad - asi on ikka inimestes ja peres endis - tegelege oma hobusega ja mitte miskit sellist ei juhtu. Allikas Facebook