See juhtus 23.mai varahommikul, kui me Väike neiu varahommikul , kuskil poole viie või viie ajal hüppas voodist välja ja teatas: "Emme, ma nägin unes, et Aktiva poegib." Mina üritasin siis unesegasele lapsele seletada, et see ei ole võimalik, tal veel nii palju aega ja udarat kah ei ole all, kuid neiu jäi endale kindlaks ja uinus kindla väitega, et meie hops peaks varssuma.
Sama kindel olin minagi, olin ju eelmine õhtu suksut ümardanud ja seletanud, et sõbrake tee see varss ära, ma pean kaheks päevaks kooli sõitma ja siis ei ole mind sind aitamas, kuid looda sa, et see just nii läheb.
Kuskil poole seitsme paiku, kui mina toimetasin köögis, et kooli minevatele lapsukestele midagi ninaette anda , astus mu kaasa lihtsalt õue ja põikas ka muuseas hopside kopli juurde, sest 20.mai oli meile toodud kutt-Rallik ja kohustuslik kontroll tuli ära teha. Kui ta siis tuppa kargas, endal silmad suured kui tõllarattad ja röögatas, jah võin siin kohal öelda küll, et röögatas, sest nii kõva ja ärev oli see hüüd:" Mis te siin magate, kui endal varss koplis", no mis te arvate tegin siis oma elu kõige kiiremad liigutused ja lendasin kohe koplisse, loomulikult oli peas kostmas sundmõte-Kas täkk või mära, Kas kõik ikka korras......?
No jah, nagu mulle kuskilt koolituselt meelde oli jäänud,siis hobune peaks ära puhastuma ( päramised peaks ära tulema) kuskil kahe tunniga, kuid kuna varss oli juba kuiv, siis oli poegimisest ligikaudu kaks tundi möödas ja päramised alles ripakil, loomulikult oli lootekott ka ära rebenenud, rippus seal nabaväät ja mõni narmake veel. Niisiis tuli ühendust võtta teadjate inimestega. Esmalt helistasin Ulvi Martinile ja sain temalt esmased juhtnöörid, mis teha ja kuidas edasi. Muidugi oli esimeseks asjaks saada mära koos varsaga boksi, kuid oh õudust, meil oli ju veel täkk, kes näitas tõsist täku temperamenti, kui ta pruudi boksi panime. Nii siis Aktiva boksi, vaja lapsed kooli viia ja siis päramistega tegeleda. Muidugi oli Rallik kurjakuulutavalt agresiivne ja nii me otsustasime, et mu kallis kaasa viib lapsed kooli ja mina kordetasin niikaua põllul Rallikut. Kui kaasa koju jõudis tegime kiire ajurünnaku ja otsustasime Ralliku viia Aktiva boksi ukse taha, kus ta tunneb mära lõhna ja kuuleb ta häält. Sellest peaaegu et piisas, kui välja arvata see, et ta kaevas maase oma pahameele näitamiseks päris tõsise augu, kuid see oli kõige pisem probleem.
Vahepeal olin kontakteerunud ka kohaliku loomaarstiga , kuid tema versioon oli, et hobusele tuleb süstida oksütotsiini ja nii poole tunniste intervallidega kuni päramised ära tulevad ja kahjuks ta välja sõita ei saanud. Mind selline päramiste ära võtmine ei rahuldanud, sest kasutan sama ravimit emistel, kui neil poegimis pressid nõrgaks jäävad ja minu jaoks oli ohtlik neid süste teha, oht on ju et tekkivad nii tugevad pressid, et loom võib emaka välja ajada- olgu ta siis siga, veis või hobune.
Niisiis võtsin ühendust naaber valla tohtriga, kes oli nõus ka välja sõitma, kuid õnneks selleks ajaks kui ta kohale jõudis olid juba päramised ära tulnud, kuid tõsisemate tüsistuste vältimiseks panime me talle ikka ravi peale.
Õnneks oli päramiste saaga nüüd lõppenud ja lasime sõbrad kolmekesi koplisse tagasi, ehkki Ulvi soovitas mul mära koos varsaga boksi jätta võtsin selle julguse ja lasin nad õue, dessinfitseerisin küll hoolega nabavääti ja lootsin kõige parema.
Niisiis esimene paanika möödas tuli kindlaks teha kes ta on - see meie uus ilmakodanik ja uskuge või mitte Isa EURO tõestas ennast taas ja ei rikkunud ära oma mära järglaste ahelat.
Te ei usu mu eufoorilist tuju, kõik oli lõppenud mära jaoks õnnelikult ja meie koplis silkas ringi pisikene preili, ning nime sai preili ka mu emotsioonide jägi - EUFOORIA, meie jaoks EFFI.
Tagant järele mõeldes oli meie väiksel tütrekesel õigus, ta nägi unes Aktiva poegimist ja kellaaeg klapib, kui arvestada, et varsa kuivamiseks kulub 1,5-2 tundi- eks tal ole ka eriline side hobustega....
Nagu te aru saate sai täna meie Effi kahe kuuseks, palju õnne talle ja ta emmele......:)
Nii õnneli oli kutt kui ta jälle koplisse sai:)
