Terekene!

Oi, ma ei ole nii ammu meie uudiseid lugenud! Kõigil sellised põnevad juhtumised ja toimetused.
Eks siinkandis ka see aeg tegutsemis tähe all möödu. Kevade poole tundub loomadel söögiisu suurenevat- heina läheb nagu leiba. Muudkui vea küla pealt juurde:)
Aga 26.märtsil oli meie peres tähtis sündmus- AIDA SÜNNIPÄEV!
Sel puhul sai ta endale koolilapsest ratsaniku, keda tuli bussipeatusesse sõidutada- hommikuse koolibussi peale. Kuna oleme seda trikki ka enne proovinud, kulges kõik toredasti ja sünnipäevale kohaselt, ainult tüdruku tunked ja koolikott nägid kahtlaselt karvased välja... Muidu olid kõik väga rahul, eriti Aida, kes sai perenaiselt tänuks porgandeid.
Perenaine ise-st mina- olen sattunud mingisse lapitehnikavaimustusse ja seepärast ei olegi meist vahepeal midagi kuulda-näha. Aga järgmisel koolitusel ehk ikka platsis!

Nädal 12 ja 13

Päevad lähevad aega mööda aina pikemaks, täna siis keeratakse kella. Hobused ajavad hoolega karva, pärast iga külastust on kõik kohad kollakaid ja punakaid karvu täis..

Ehki ilmad küll seda eriti siiani ei ole näidanud, läheb järjest soojemaks, juba on igal pool kevade kuulutajaid kuulda ja näha (linnud, aina napimad riided, mootorrattad...). Kõik näitab uue alguse algamist.

Üleeile oli Indias uue aasta vastuvõtt, nii et Teilegi - jällegi mõnusat aasta algust ;).

Ester ja Andorra tunnevad ennast kenasti, iga kord kui viime neid teise aeda siis jooksevad seal ringi justkui tallist pääsenud.

Oleme tõsiselt kättevõtnud igasuguse risu koristamise uue aia tarvis, eks näis kas saame aia tegemise materjali kah kokku kuskilt, hetkel veel lootus on.

Mis siis veel, varem kui Ester oli "vana olija" siis vippas tema Andorra üle ja nii öelda käsutas teda ringi. Nüüd on asjad muutnud, Andorra on see kes võimutseb ja näitab oma tõelist iseloomu - armukadedusest pakatav väike saatan (punane kah veel neh..)

Proovisin neid korde peal hüppama panna.. et jooksevad ringi ja siis teatava vahe tagant on üks puu nott maas, millest nad peaksid üle hüppama.. Andorra seda tegigi mõningate mööndustega.. kuid Ester, kui vana ja kogenud kala jooksis ilusasti mööda.. nägemisega on kõik korras!

Noh eks me varsti saame kokku, siis räägime rohkem ja vahetame kogemusi

Nägemisteni siis...

Õppepäevad hobusekasvatajale 15 ... 17. aprill, 2009.a.

15 - 17 aprill toimuvad hobusekasvatajatele õppepäevadad.
Tundub huvitav ja kindlasti kasulik, kellel soovi on see saab tutvuda asjaga EHS´i koduleheküljel.
Lisan siia ka lingi:
http://www.ehs.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=377&Itemid=1

Terv,
Liina

Nele juurde tulijad..

Ise teen nagu tavaliselt nagu traditsiooniks saanud võileiva tordi ning kohvi.....ülejäänud aga....magusat....värsket......ja mida hing parasjagu ihkab..peate ise siis kaasa võtma ja kokku leppima..kes mida võtab....
Kommentaarides saate ju maha hõigata, kes mille kaasa toob...

Pean ikka hobustest ka veits pajatama. Keta (mära) suutis eile poksi vahesina maatasa teha..sest ta tahtis õue..ise õnneks terve nagu purikas...imestama paneb aga see, et meil siiani elanud metslased..kaasaarvatud meie enda vanem täkk pole seda suutnud, olenemata kõrval poksis olevast indlevast märast........Nagu mees ütleb...sellega saab vatti...
Areneme iga päevaga...teeme tutvust käega, mis patustab kõikjale; kammiga jne..jne..ikka tasa ja targu. Õpime leiba, porgandit ja kraanuleid sõõma...
Ootan puhkus nii väga..et rohkem kodus olla ja nende pisikestega tegeleda...

Meie suurtest sammudest siis edasi....

Meie öpisammudest siis niipalju,et nüüd oli meil siis täna 17-nes tund olla ree-ees, ja tüdruk oli meil täitsa tubli.

Kui teha lühikokkuvöte,siis algul oli meil ikka veel jonnimist ja kuskil kuuenda tunni aeg tal käis siis niiöelda peas klõps ja ta hakkas asjadest aru saama.Me suundusime uuele suurele põllule ja ta pidi meid hakkama usaldama ,kuna tema jaoks oli see uus koht ning siis saime,et ta körval käis aind üks inimene.mingi kümnenda tunni aeg hakkasime vaikselt teda üksi jätma,sellessuhtes,et inimene lasi korde järjest pikemaks,kuni istus löpuks ree peale,olles valmis igaks juhtumiks,kuid tema vöttis seda üpris rahulikult,ühesilmaga piiludes.Löpuks suundusin ma veel kaugemale kodust,kolmandale pöllule ja vötsin ka julgestuse küljest (korde),kuid ree peal on mul alati keegi igaks juhuks valmis.Kuid pean ütlema et ta on mul täitsa tubli ja kuulab täitsa söna.Eelmine tund tulime ka esimest korda teed pidi koju tagasi ja ta oli hea,auto tuli vastu ja naabri koerad haukusid,kuid tema piilus silmaga mind ja kuulas mu söna,ja köndis rahulikult edasi, nii et ta oli tubli.Ja nii me käime nüüd iga päev,niipalju on ,et kui ma peale rakendamist hakkan ohje vötma,siis tahab enne astuma hakata,kuid mehed hoiavad ilusti kinni ja ta vaikselt hakkab ka sellest aru saama.Ainuke asi,mida ma pole veel teinud on traav,kuid küll me ka kunagi sinnamaale jöuame.

Veel on ka seda,et ma olen hakanud ka seljas käima,ja ta on ka siis tubli olnud.Kuid me teeme alguseks aind sammu ja seisu,et ta saaks edasi liikumisest ja peatustest aru.

Niipalju siis meie öppimistest ja loodan ,et ka teil läheb hästi oma suksudega ja õnne Keta puhul.

Algul käis mul enne ree-ette panekut jooksutamine kordel,kuid nüüd kuskil viis tundi ma pole seda enam teinud,oleme sellest etapist üle.

Ree-ees käisime nii kuskil seitsmenda tunni aeg.

Mu esimesi seljaskäimisi,nüüd käime juba kordel sammu.

Hei, hei :)

Lõpuks võtsin endale aega, et tegeleda väheke kirjatööga, sest lubatud ju sai.

Mul algas praktika ja lootsin, et nüüd on rohkem aega kõigeks muuks, aga võta sa näpust.
Praktikal on tore olla, erinevalt eelmisest aastast pean ma vähem tegelema mõttetööga ja rohkem füüsilise tööga - hobuste söötmine ja bokside tegemine on eelisjärjekorras, sest Pärna talu vanaisa on haigeks jäänud. Saan noori hobuseid õpetada ja ratsutada, mida kevad lähemale tuleb seda rohkem ülesandeid tuleb sooritada - koplite korrastamine, näitusteks ja võistlusteks ettevalmistused jne...

Hea uudis on see, et olen sunnitud hobuse koju tooma teatud põhjustel, kuigi praktika käigus oleks temaga lihtsam tallis tegeleda, mida mulle esialgul lubati.
Uuh...nüüd talvistes oludes pean mõtlema kuhu ja kuidas oleks märakest kõige mõttekam elama paigutada. Tuleks teha väheke juurdeehitust ja valmistada jooksukoppel mida oleks siiski mõistlik teha alles kevadel soojemate ilmade ja mitte külmunud maapinnaga... Peab hakkama saama :)

Veidike pilte Pertilast eelmisel suvel- musta värvi hobune.

Kaks ühes

Hei-hei. Ära tõime ja nagu tavaliselt meie peres kombeks- ühe asemel kaks. Lisaks projekti märale - tupsununnu Keta- siis uues kodus ka täkk Kasper. Sõit kulges suhteliselt rahulikult...ise olime kõige rohkem närvis, ja muidugi on meie liikluskultuur olematu. Täitsa tavaline, et sulle sõidetakse ette ja pannakse pidurid plokki.....No täitsa õudne.....pidurdada ju järsult ei saa ja minna pole ka kuskile.... Sellel päeval sain 10 korda rohkem halle karvu juurde just tänu nõmedatele autojuhtidele.
Juba on võimalik iseloomu hinnata ja nagu mu mees ütleb, et minu hobused on kõik minu iseloomuga. Mära näitas meile mõlemale koha kätte.....mina võõrasse talli ei lähe..peale mõningast sikutamist-tirimist-tõmbamist- kollitamist- pakkusin talle heina ja meelitasin ta sellega talli.....Täkk marssis põhimõtteliselt kohe ise talli ja tervitas meie teist täkku jalgadele tõusuga.
Ja loomulikult näen ma oma meest veel vähem, sest nüüd istuba ta veel rohkem, tallis...ja poputab tibusid..nagu ta ise uute elanike kohta ütleb.
Üleskutse: kas tuleksite 11 ndal peale koolitust meile külla......kinnitaks keha enne pikka sõitus ja näitaks loomulikult oma tibusid...

Järgmine koolitus toimub 11. aprill Viljandimaal, Saarde tallides

Kokku saame Saare tallides, Pärsti vallas, Heimtalis.

12:45 - Toimub info vahetus ja registreerimine

13:00 - Hakkab koolitus pihta

Nagu eelmisel koolitusel sai kokkulepitud, räägime hobuste üldisest tervishoiust, lektor Ulvi Martin

Peateemadeks on:

1. Mära paaritamine, tiinus, varssumine

2. Hobuste vaktsineerimine

Kindlasti valmistada ette oma poolseid küsimusi, nii teemadest kui ka muudest põletavatest probleemidest.

Asukoha kaardi ja toimumise paiga kohta saate rohkem infot järgmiselt lingilt:

http://www.equigyn.ee/

Saadan selle sama info varsti kõigile ka e-mailide peale. Kes kirja kätte ei saa, see palun andku oma osalemisest ikka teada meilile liinalasn@hotmail.com või siis siia samasse - kommentaaridesse.

Tervitused Oja talust!

Olen juba tükimat aega lugenud meie blogist,kui usinad kõik on:kes seab oma hobu juba ree ette ja kes poseerib valjaste ning sedelgaga jne.Ja nagu ei oskagi ise midagi kirjutada,sest nii suuri samme pole veel suutnud astuda,aga meilgi on edusamme ja saavutusi,tõsi küll väikesi aga ikkagi!

On meie Taigagi valjastega tuttavaks saanud ja pole negatiivselt meelestatud,kui suulised suhu pannakse.Aga kuna meie "preilil" vahetuvad jätkuvalt hambad,siis tema heaolu mõttes ma kaua teda valjastega ei piina.Meie treeningud käivad nagu ikka tavaliste päitsetega.Täna suutsime terve tunni kordel püsida,üht-ja teistpidi vahelduvalt sammu ja traavi teha ning olin jälle järjekordselt enda hobuse üle väga uhke!

Meie edusammudes on suur osa ka meie pere uuel tuttaval,TORHALLA-MAARJAL.(meie ütleme Tarhalla)Ta on noor ja kena neiu,kes lõpetab kevadel gümnaasiumi ja kes on ka nakatunud hobuse pisikuga.Kooli kõrvalt käib ta Nuiamäe tallide hobumaailmas ja osa oma suurest oskuste pagasist on ta omandanud tuntud loomatohtri Piia Vilu käest.Tal on seljataga mitmed aastad hobustega tegelemist.Ja kuna praegu on koolivaheaeg,siis jagab Torhalla-Maarja meeleldi oma vaba aega meie Taigaga,et aidata mind hobuse õpetamisel ja omandada ise praktilisi kogemusi.

Samas täieneb ka meie lambakasvandus,oleme vahepeal kahe talle võrra rikkamaks saanud,ja loodame veel lisa.

Soovin Teile kõigile ilusat peatselt algavat kevadet!(Ja jagan Nele ja Borissi rõõmu KETA üle!Edu Teile!)

HOMME- kindel homme.......

Servus sõbrad..nagu pealkiri ütleb, et homme..siis HOMME on SEE PÄEV, kus toome ida-virust endale siis hobusekese KETA koju.....Tuleks see homme juba rutem.
Kui uudistest rääkida siis meie kodune loomaaed on veelgi täienenud. Tõime siis Aili käest endale põssad- (ainult 2- nagu mees ütleb). Jesver susver kui kipad võivad ühed põrsad olla. Muidugi transportisime neid me oma autos......oi seda kisa ja meeldivat aroomi......

NB!!!!!! Palun siis oma tarkadesse märkmikutesse kirja panna, et 08.08.2009 olete oodaud eesti raskeveohobuste päevale, mis toimub Lääbemaal Ranna Rantšos. Loomulikul osaleb terve meie pere ning paar neljajalgset sellel üritusel. Üritus kestab hiliste õhtutundideni ja mõeldud peredele.
Täpsem info pannakse üles ka EHS kodulehele.

Nädal 10 ja 11

Aeg möödub linnutiivul, nüüd juba on tunda kevad hõngu õhus.. ja linnud laulsivad ja elu on illos...

Aga meil läheb kõik vanaviisi vaikselt ja rahulikult ja see pole mitte halb. Tervised on korras ja jalad liiguvad kiiresti. Päevad pikenevad järjest, varsti saab hakata ka pärast tööd hobustega tegelema.

Eks ma aegamisi üritan ikka Estriga ratsutamas käija ja Andorrale kõike uut tutvustada, aga eks minagi poe peitu aja puudumise ja muu saja pisiasja taha.

See nädalavahetus hakkas siis lastel koolivaheaeg. Saab ka Estrile pisut koormust ja harjutada Andorrat rahvamassidega. Peaks hakkama tegema süvakoolitust neile kahele tulevase näituse heaks?! Puhastamisega on nii nagu on.. parajad porikäkid on nad mõlemad, aga vähemalt seisavad mõlemad juba kogu toimingu ajal enamvähem paigal - kui keegi kraade see aeg on siis see on Ester, kes on õppinud tunnetama oma jõudu ja võimu enesest väiksemate üle.

Alles paar päeva tagasi arvutasime kui kaua võib kevad veel viibida... meie arvutuste kohaselt mitte rohkem kui 50 päeva, sest 5 rulli on meil alles (heinarulli) ja 10 päeva läheb aega ühe rulli nahka pistmiseks... seega.. lumi sula ära ja lase rohul kasvama hakata!

Njah ma ei tea kuidas teie hobustega on.. aga minu omal (Andorral) tuleb põhimõtteliselt kuu aja pärast sünnipäev??!!! 3 aastat pole nalja asi... ja ma pole temaga veel mitte midagi korda jõudnud saata.. samasugune untsantsakas kui enne.. kuid nüüd veel hullem, nimelt on ta norimise kunsti kõik nüansid ära õppinud ja kasutab seda enesest vähemate peal edukalt nuiates välja leiba ja muud kõike head ja paremat.

(See on meie edevuse pilt.. sedelgas seljas ja valjad peas ja puha)

Tere ,
lisan siia lingi meie hobustest jne.
Äkki on kellegil põnev vaadata. (: ,
Tervitades ,
Virge ja Laura

http://fotoalbum.ee/photos/laura5/sets/

...üks huvitav saade...

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=86208

Hei Hei Hei

Surfasin netis ringi ja sattusin sellisele asjale: http://www.maaleht.ee/2009/03/09/eesti-toud/5496-oppepaev-eesti-hobuse-kasvatajatele-ja-huvilisetele

Lugege kindlasti,
lühidalt aga.. soovitan osavõtta.. ise ma ei tea kas saan, meil siin päris kiired päevad tulemas.

Terv,
Liina

Tervitused Meie kõigi poolt. Ning ilusat Naistepäeva lõppu !. Pole kaua teiega siin suhelnud ja üritusest osa võtnud. Olime internetita vahepeal ning haiged. Nüüd aga naudime kevadet täielrinnul ,tegeledes hobustega ning tehes tööd nagu ikka. Ilmad on ka ilusad ning hobustel ka sellest hea meel, kappavad ringi nagu pöörased. Panin ka pildi, meie nunnudest kevadet nautimas. Mina(Laura), käisin aga vahepeal reisil, Egiptuses. Ja üllatus missugune, nägin isegi egiptuse hobuseid.Võrreldes eesti hobustega tunneksin neile kaasa, sest andis omalgi seal kuumas olla,ning nende söök pole seal ka just kiita. Lisan ka siis mõned pildid neist.Valge ja pruun ratsu.Igapäev käis ka üks beduiin rääkimas et tema hobused ja et võimalus imeilust matka koos nendega mägedesse minna nautima jnejne kuid mina sinna siiski ei läind.

Ei saa mitte lisamata jätta ka ühte hobuse maali, mida nägin Sharm El Sheighi keskuses Nama Bays, lihtsalt jäii kohe kaamera ette, ning meeldis. (: , Ilusat kevadet Teile kõigile Laura.

Hästi ilusat naistepäeva teile , kõik inim-ja hobutüdrukud!!!;)))

Lüübek ja Jaanus Kallaste demonstreerimas võistluskaarikut.

Sorirakend...pole veel päris valmis.

Ilusat kevadekuu algust!

See kauaoodatud laupäev on juba seljataha jäänud,aga see õhin ja rõõm kordaläinud päeva ja elamuste üle jääb vist päris kauaks meelde. :)

Mulle oli see ju esimene õppepäev ja samas ka esimene kohtumine programmisosalejatega.Lisaks Ailile sain ma nüüd elusuuruses ka teisi näha! Päris vahva on inimesi blogijuttude järgi ära tunda!! Olete nagu meediastaarid!!!:D Ja teadke,et olete üks väga tore rahvas! Inimesed,kes tegelevad hobustega,ei tohigi teistsugused olla! Eks Liina vaikselt mainiski,et eks need hobuse- ja koerapidajad ikka sellised erilise kiiksuga on...ja vaat siis mulgi lõi lambike peas põlema ja ma taipasin,miks ma siin seltskonnas istun....olen ka looduselt selle kiiksu kaasa saanud!:D Ja seda on ikka paganama hea teada!:D

Võiksin oma vaimustust veel pikalt jagada,aga nüüd siiski ka sellest,mida me seal Toris siis tegime ja nägime.

Jaanus Kallaste oli meile näitamiseks seinale erinevat rakendivarustust riputanud ,saime teada,et erineva kujuga rangid on mõeldud erinevat sugu hobuste jaoks.Ümarad täkkudele ja piklikud pirnikujulised märade ja ruunade jaoks.Kuna just eelmisel päeval olin korrastanud ja õlitanud vanu range,mille saane ostes kaasa sain,siis oli asi kohe selge....mul on mära rangid!:) Kohe hakkasid silma ka samasugused rihmad hobu seljas ,mille puhastamisega ja õlitamisega mina kodus vaeva olin näinud (mul polnud ainugi,milleks need rihmad vajalikud on)...ja tuli välja ,et need on leid. Leidel on täiesti oma otstarve...need hoiavad range hobusel kindlamini kaelas ja takistavad rangide üle pea ära kukkumist.Ja hobusele käivad need peale ,hoopis risti vastupidi minu ettekujutusele...see uhke medaljon,mille mina oleksin rinnale paigutanud,käib hoopis pepu peale!!!:DDD Vaat siis,kui palju mõnel õppida on!!!!

Looga- ja sorirakendi mannekeeniks oli meile Tori tõugu uhke ja kõrge nooruke sugutäkk Lüübek. Ta kannatas meid üsna rahulikult välja ja lubas kõigele lisaks endale paigi teha. Vaatamist ja teadmiste kõrvataha panemist oli mõlema rakenditüübi puhul.Sorirakend aga pakkus suurt huvi ka neile,kellele tavapärane loogarakend juba tuttav oli.Sellist rakendit tuleb aga tellida välismaalt ja 15000 pole just väike hind.Samas rakendamine käib kiiresti ja lihtsamini kui loogaga variandi puhul.Raskemate vedude jaoks aga sobib meie tavapärane esiisade rakendamisviis siiski paremini.

Kui Lüübek meile väikse vigursõidu ka ära näitas...ta nimelt kartis jäälaike,ega tahtnud minna sinna,kuhu juhiti...tõid Jaanus ja Liina välja kaks eestlastest hobutüdrukut,et nad paarisrakendisse panna. Uskumatu ,kui tillukesed päkapikud nad võrreldes Lüübekiga olid!!!:D

Märad lunisid nii mõnusalt pai ja lasid Jaanusel end rahulikult väga huvitava väljanägemisega kaasaegse sõiduriista ette panna.Kuna ka see oli sorirakend,tekkis meil muidugi igasuguseid küsimusi kahehobuse loogarakendi kohta!:) Selgus,et seegi pole midagi võimatut.Seinal oli vaatamiseks väljas ka troika varustus.

Kui üldpilt koos hobuste ja Jaanusega tehtud,saime veel nautida Eesti sugutäku Viks´i uhket eputamist noorte märade ees. Ja eks ta kandideeri ju ka nii mõnegi Heiferi mära kosilaseks!;)

Oli ilus poiss küll!!

Õues oli igati ilus ja päikeseline ,aga meie ikkagi külmast kanged.Seega oli soojas kontorihoones kuuma kohvitassi juurde lõpuks päris hea istuma minna.Ja kohvitassi taga,nagu teada,juttu jätkub kauemaks.:) Nii mõnedki tarkused jäid mullegi kõrva taha kinni ja koos naabrimehe Matiga saime ka esitada ametliku sooviavalduse projektis osalemise kohta.Seega on meil nüüd tasapisi aega õppida,kogemusi omandada,hoburiistu varuda ja teie vahva seltskonnaga koos arenedes oodata ,millal need tillukesed hobuselapsed ükskord sündima hakkavad! :)

Kui te vaid teaks kui hirmus pikk see aeg tundub!!!!! :)

Varsti aga tuleb kevad ...ja soe ja päike...soovin kõigile teile ja teie armsatele lakaga sõpradele mõnusat kevadeootust ja hästi palju imelisi hetki koos.Nii palju kui see vähegi võimalik....nad on lihtsalt ju niiii võrratud tegelased!!!!! Ja saavad kindlasti iga koosveedetud hetkega teile järjest armsamateks.

Päikest teie hinge!!!!

P.S. Kahjuks oli see mulle esimene blogikirjutis ja piltide panekuga nägin kurja vaeva.....nad ei saanud siia üldse niimoodi nagu oleksin tahtnud,aga hea,et nad üldse üles sain!:D Loodan,et pole väga hullusti!!:)

Meie esimesed suuremad sammud

Terekest siis,mul nii kahju ,et ma jälle ei saanud koosolekule tulla,aga ehk keegi teist räägiks mulle,kuda seal oli.

Aga kui rääkida suurtest sammudest,siis me panime pühapäeval ja täna Agenda ree-ette.Esimene päev oli möllu kui palju,sest ta avaldas arvamust oma moodi,kuid mehed olid tublid ja suured tänud pean ütlema Maiele,kes mulle oma suurte kogemusepagasiga appi tuli.Muidugi rahunes ta pärast nati maha ja oli nagu noor hobune ikka,kes pidi uusi asju öppima.Teisel päeval läks juba nati paremini,lasi rahulikult ette rakendada ja läks kohaltki normaalselt minema.Paremale pööramisega on tal nati raskusi,kuid üldiselt olime me tänase päevaga rahul,eks näis mis ta homme teeb,sest siis panen ma meestega ilma Maieta ette,kuid ma olen optimistlik ja arvan ,et ta vötab nüüd asja paremini,kui eelmine päev.Tegelikult on ta tubli loom ja hea iseloomuga ning ma olen temaga täitsa rahul.

Tegelikult ma väga loodan ja hoian pöialt,et ka teie oma suksudega niikaugele jõuate ja hoian teile pöialt.Edu ka teile oma hobsidega ja jõudu.

Siin mõned jõupingutused meie tegemistest.

Pidu iseeneses

Oh polegi ammu midagi siia kirjutanud. Aeg läheb nii kiirelt, nüüd kohe kohe on kevad käes. Hobustel hakkab juba vaikselt karv lahti minema.
Mis siis, et nad on nagu iga päev ja koguaeg väljas, kuid alati kui nad teise aeda panna jooksevad nad ringi, kui just tallis välja pääsenud varsad, püherdavad nii ühe kui teise külje peal ning väljendavad oma rõõmu iga otsaga.
Andorraga oleme nüüd siis nii kaugel, et saime talle esimest korda sedelga selga ja polnudki nii hirmus. Samuti käisin samal päeval Estriga ratsutamas, nii et Andorra kõrval jooksis ja sai nii nina, kui hambaga sadulat ja saudlatekki proovida.
Siis samal päeval proovisime ka seda vaksineerimise asja - jälle. See kord ebaõnnestunult, marudaudi süst on ikka veel tegemata :(. Nii kui nõela tera oma ligigi tundis nii hakkas hüppama ja märatsema. Ja nii pea kui veterinaar pani süstla ära (lootusetu näoga) oli Andorra kohal ja juba norimas taskuid.
Selleks kevadeks/suveks on palju plaane juba tehtud, nii pea kui ilm ja maa lubab hakkame uut aeda ehitama, järgmiseks talveks juba ette. Sest on oodata ju veel üht rõõmurulli.
Muidu hobused on mul väga priskeks kätte ära läinud, Estri kohta saab juba öelda, et nii sama lai kui pikk. Andorra on veel pisut oma saledamat joont hoidnud, nii et vagu päris seljal veel pole aga ega palju puudu küll pole.
Njaa ja varsti on ju tulemas väiksel preilil (loe Andorral) sünnipäev... kolme aastaseks saab.. Siis tuleb mõelda juba talle oma sadula muretsemise peale ja kõigele muule.. aga jah, eks ootame selle aja ära enne, las harjutab seni Estri omaga.
Kõik on ilus ja hea.. talv saab mööda ja kevad on algamas, uue lootuse aeg.
Kui nüüd veel jõuaks ka nii kaugele, et ree saaks alla võtta ja korra Estri sellele ette panna.. oleks peaaegu kõik täiuslik...