Lubatud videod ja pildid

Siin on kaunis perepilt :D



Esmesel videol on näha kui ilusad punased päitsed :D
Nagu võib arusaada, on väga raske Rosinat filmida, kui ise oled aias.




Ahh ja siin on see võrratu video ilusast galopist :D Varsad on nii ulakad ja eputrillad ..




Ega mul siin suuremat juurde lisada pole, kui vaid seda et nüüdseks on see piltidelt enamvähem roheline aed muutnud üheks suureks mudamükaks... loodame siinkandis, et külm tuleks ruttu peale ja asjalood normaliseeruks.
Varssadele võõrtustalli tegemine edeneb kenasti, homme hakkame sisustust ehitama.. vaatab mis välja tuleb.

No lõpuks ometi..............

No lõpuks ometi hakkame ka sinna maani jõudma,et võime avalikustada mõne pildi mitte mööbeldavast kutist vaid meie saavutustest.He-hee, kindlasti leidub mõni kes arvab et kutt võks ammu neid rohelisi iluasjakesi kanda, kuid uskuge mind nii minu kui kuti elu oli mulle armas ja me ootasime hetke kui me mõlemad selleks suureks sündmuseks valmis olime. Ja täna,vabandust eile oli see päev,kui see väike vigurvänt oma nospli päitsetesse libistas täpselt nii nagu mõni hea inimene oli õpetanud- oota, las ta õpib sind usaldama ja usalda ise ennast ka.

Tänud Liina:)

Muidugi peale selle käis meil ka kuri komisjon;), kes hindas me hobsi nagu koolipoisi ära. Üldiselt tuleb välja,et Aktiva on tugevate jalgade, ilusa traaviga kompaktne hobune, nii et meile ta meeldib ja vähemalt mulle tundus,et meeldis komisjonile ka kui ta vaid ei oleks seda jubedat mõõdupuud kartnud...............:)

Ja Aida on nüüd ilusate hinnetega hinnatud :D

Päikesekillud

Selles sügiseses vihmaudus on juba mõni aeg päike rõõmsalt sillerdanud ja see lisab sädelust kõigele mida tehakse ja kõigile kes tegutsevad. Nagu näiteks meie Rasta Aida ja need kaks päikesekildu tema turjal :)
See pilt on tehtud eelmisel nädalavahetusel, kui meil käis külas Vermuti uus perenaine kaaskonnaga. Eks meil sai siis kogu loomapark üle vaadatud, aga põhirõhk oli ikkagi hobustel- hobused lihtsalt mõjuvad nagu magnet. Mäletan, kui keegi ütles, et hoolimata sellest, et tal nüüd kodus hobune on, jääb ta ikka vahtima kui maantee ääres mõnda hobust märkab ja tavaliselt kaasneb ka hüüatus "näe hobused!" Meil siin täpselt sama lugu.
Igatahes oli meil väga tore päev ja kõik lapsed said lausa mitu korda Aida seljas ratsutada. Ja kallistusi, patsutusi jagus kõigile hobustele.
Vermut on meil kõik oma mustad päitsed stiilipuhtalt ära kaotanud, nii et tuleb ikka need popid punased muretseda, siis ehk leiab lihtsamini üles. Ja saab ehk veidi rohkem hobusega tegeleda enne uuele perenaisele üle andmist.
Lisaks sellele on meile perre tekkinud juurde üks uus päikesekild- nimelt tore maakarja mullikas Maasi. Seoses sellega olen mina muutunud lehmatädiks, piimatädiks ja ma ei te kelleks veel...:P
Miks ma temast siin hobu-blogis räägin? Noh, Maasi on meil osaliselt projektibeebi, sest ostsime ta _Vermuti asemele. St. otsisime siin uut mära, keda projektile edasi anda,kuid hobumüügikuulutusi oli vähe ja nii sattusimegi enne hoopis mullikakuulutusele ja kuna see mõte oli juba pikka aega vaikselt jõudu kogunud, siis tegimegi selle tüki ära ja võtsime lehma majja.
Eksiis ootame järgmise aasta varsakest ja niikaua tunneme rõõmu oma uuest vissest:)
Maasiga on igavesti palju nalja saanud juba. Lambad ja hobused jooksevad ta eest sellise hooga, et lehekuhjad on hoobilt teises kohas. Kuigi Maasi on nii taltsas ja vagur ja sörgib mul sabas nagu kutsikas...praeguseks. Esimesel päeval ta selline ei olnud teps mitte. Kõigepealt pistis ta tervituseks mul osa seljasolnud vestist nahka, hea te suutsin telefoni kõrvaklapid päästa tema aplasse suhu sattumast ja siis pistis ta punuma sellise hooga, et mina seal nööri otsas eriti väärika perenaise mõõtu küll välja ei andnud :S
Õnneks lidus ta seekord kodu poole ja ootas meie saabumist ilusasti hoovis, peadpidi kartulikuhjas.
Toredat sügise jätku teile!

Jälle Oktoober

Tere ka Teile!
Nagu Merlingi olen plaaninud väga kaua kirjutamist siia, kuid alati on tulnud midagi ette. Nüüd siis võtsin tõsisemalt kätte asja, ei lasknud ennast sellelgi asjaolul kõrvale juhtida, et digiaparaadi arvutijuhe on kadunud, tegin pilte igaksjuhks (kui digifotika juhe ise omakohapeale tagasi ei tule) ka mobiiliga. (kui ma kunagi fotoka juhtme üles leian siis kindlasti panen neid pilte ja video klippe üles siia - sain ühe väga hea videoklipi, kus Raputsel ja Rosina kõigepealt galopeerivad ja hiljem traavivad).

Nii aga nüüd asja juurde... viimati vist kirjutasin siis, kui täkk komandeeringust koju tuli.

Pärast seda eriti midagi maadväristavat polegi toimunud.

Hmm.. hakkame siis otsast pihta, kõige tähtsam sündmus oli vist see, kui Katrin käis meil hobuseid värkimas - kõigi hobuste kabjad (va Rapuntsel) sai ülevaadatud ja pisut kõpitsetud. Isegi Rosina käitus nagu tõeline hobuprofesionaal lasi ennast harjata ja siis lubas endal kõik jalad üks-haaval ülesse tõsta.

Hmm siis oli meil päris hirmus asi, nimelt härra Rallikul olid vahepeal silmad väga haiged nii, et mul oli lausa mure, et ta pimedaks võib jääda - kuid nüüdseks on seegi probleem seljatatud ning poiss tunneb ennast suurepäraselt ja näeb väga hästi.

Mis siis veel, nagu Gerdagi oleme meiegi pisut teinud päitsete koolitust Rosinale ja püüame alustada ka Rapuntsilga sama. Usun et oleme edenenud päris hästi.

Tegelt meil läheb hästi... valmistume hoolega talveks..

Oktoobris tuleb mul puhkus, siis loodan saada ka varssade talvekorteri täiesti valmis ning siis saab alustada seda võõrutamise asja.

(lisan siia täna tehtud pilte, lihtsalt et jutust üksi igav ei hakka, või veelparem... ärge juttu lugegegi vaadake pilte :D:D)

p.s vaatasin praegu et Artagil ja Rosinal on samasugused päitsed ... punane on popp Heifer beebide seas?!