teree mina jälle siin

Aeg möödub nii kiirest, seda eriti suvel ja topelt kiiresti siis kui on puhkus.

Viimasel ajal on palju juhtnud ja samas pole kah nagu midagi. Mis siis on suured asjad mis on toimunud, nooh, alustasime Andorraga sadula treeninguid (sadul selga ja pisut kordet), Estri ja Ralliku hindava pilgu all.

Tegelikult läheb meil päris kenasti see, Andorra pole veel näidanud mingeid märke, et see asi nagu üldse ei sobiks. Käitub viisakalt ja keerutab oma kohustuslikud korde ringid ära.

Hmm, mis mind nüüd paar päeva on piges hoidnud on Andorra jalad, nimelt pean oma häbiks tunnistama, et olen kabja värkimise organiseerimise enda juures väga unarusse jätnud. Ja tulemused ongi käes, nimelt üle üle eile märkasin Andorral kapjades lõhesi (nähtavasti tekkisid need nii kiiresti, liiga kuivadest ja kuumadest ilmadest), ehmatasin koledasti. Hakkasin kohe organiseerima värkijaid, kuid ega need kah ei tule ju nii kiiresti kui hädasti tarvis oleks. Õnneks sain kohe oma hobuse tohtri kätte ja see soovitas kasutada kabjatõrva või muid kapjade rabedust vähendavaid vahendeid. Nüüd olen määrinud kõigi kolme kapju põhjalikult kabjatõrvaga. Peab tunnistama et hetkel olen juba rahulikum, kuna kabja servad (need üle kasvanud osad) on ise ära murdunud, ja lõhesi mujal pole tekkinud. Aga sepa olen ikkagi endale organiseerinud ja lähi-ajal lasen kõigil kolmel jalad ilusti korda teha. Sest kabja tervishoid on väga väga tähtis ja mul on häbi, et olen selle asjaga nii veńitanud.

Hmmm mis veel, olen ise käinud kah viimasel ajal päris tihedasti hobuse seljas, nimelt samal ajal kui õelaps ratsutab Härra Täkuga siis sõidan mina pisut Estriga, et see asja ära ei unustaks, ja teate päris lõbus on :) Näiete siin me oleme, (fotograaf ja Andorra on fotoaparaadi taga).