Appi!!!

Olen kannatamatusest lõhkemas. Olen ka teised (loe: Krista ja Urve) oma helistamisega ära tüüdanud.
Loodan, et see on mõistetav... sest sõbra võtan ju ometi ligemale 30 aastaks!

Kõik on nii armsad..

Lõppude lõpuks.. jõudu ja jaksu meile.. ootamiseks ja pärast hakkama saamiseks!

Tegelt kui ma juba nime teaks... vahest oleks parem.. loodame et homme on see päev, kus ma saan rääkida juba temast nimepidi!

Veidi veel ...

... kannatlikku ootamist ja varsti on nad tulemas. Enne hobuste saabumist on veel vajalik korda ajada mõned formaalsused ja sellega seotud dokumendid.

Lisaks on vajalik leida võimalused hobuste transpordiks. Kuidas asi täpsemalt toimuma saab, sellest anname teada õige pea.

Mõned meie projekti pered võtsid juuni keskel ette reisi Saaremaale ja kohtusid juba oma uute hooleaalustega. Pilte projekti hobustest ja muud projektiga seotud infot leiate aadressilt

http://ehs.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=255&Itemid=1

Ootamine...

...jah... Aps on sõprust loomas lammastega. Eriti omapärased suhted on tal jäär Ossuga (nii nagu ka pildilt näha) Ossu lubab, tal isegi oma sarvemükse sügada. Nii nad siis katsuvad oma piire.

Siis jälle peab Aps neid justkui oma karjaks ja "karjatab" neid - seda on lahe kõrvalt jälgida.

Mis saab siis kui tuleb mära?

Ja suvitajad mullikad on ka tulemas. See saab põnev olema...

Uudishimu

Huvitav, milline ta välja näeb, mis värvusega ta on, kas ta on suurem või väiksem, kui Ester, mida ta teha oskab juba, kui treilerile pannakse, kas ta üldse tahab tulla?!

Sadu küsimusi käib peast läbi, kõige tähtsam neist on siiski, millal ta tuleb??!!!

Estril on juba ammu tekkinud identiteedikriis - ons ta koer või hobune. Arvavasti juba ammu on tuhmunud mälestus mamma Tassast ja papa Elkarist, ning väikesest õekesest Eetast....

Igatahes see tundmatu suurus - TA - on ülimalt oodatud!

Evelyna muljeid Saaremaalt

Ootus on alati raske olnud. Meile on antud võimalus õppida koos hobusega. Aga millisega? Seda enamus meist veel ei tea. 13. juunil Toris saime esmakordselt näha 4-5 mära. Teised fotod olid veel saabumata.

Et asjale vunki juurde anda ja ise ka kindlust juurde saada, otsustasid mõned meist Saaremaale pakutavate hobuste juurde kohale sõita. Minu jaoks kujunes see üldse esimeseks Saaremaa visiidiks elus.

Külastasime kaht hobusekasvatajat, kes olid nõus oma märasid projektile müüma. Juba nende kahe vahel oli näha erinevused tõuliinides: Arne Lemberi märad oli väikest kasvu - seda ehtsat aborigeenset päritolu, samas Rain Metsmakeril palju sihvakamad.

Minu täkupoiss, Apsu (pildil) - nii ma teda kutsun - on Are järeltulija, ja nagu ma aru sain, Aku liinist. Poiss on veidi "masajalgne", nagu ma ise teda nimetan, tugeva kehaehitusega, jämeda kaelaga. See aga tähendab, et kaasa võiks teisest sugupuust olla.

Ainus, kes sobis, ka värvilt, oli Metsmakrite karjast. Aps on kollane, mära aga kõrb (loodan, et nimetan värvust ikka õigesti), musta laka ja sabaga. Seda hobust loodan õige pea meite pool näha.

Päev sai täielikult iseendale tehtud: Saaremaa, hobused, piknik... ja lõpuks külastasime ka reisul nõuga abiks olnud Taimi kodu. Vaatasime üle tema täku Euro ja märad teisel karjamaal.

Eks mõned viperused olid ka. Vabandama pean Rain Metsmakri ees, et ei taibanud varem ühendust võtta ja saabumise ajas täpsemalt kokku leppida. Tean ise, kui ebameeldiv on oodata kellegi järele, kui saaks teha seda, teist või kolmandat. Töid jagub ju alati. Aga nii see on, kui üks arvab, et teine helistab ja teine jälle, et esimene... Suhtlemist jääb väheseks. Püüame seda viga parandada.

Kõik, mis peab juhtuma, saab toimuma, nii või naa, homme või veidi hiljem... Kannatust!

Kes me oleme?

Meie oleme Heifer International projektis osalejad. Eestis on sellel organisatsioonil hetkel käimas viis projekti.

Meie projekt on selline, mille kaudu toetatakse peresid, kellel on huvi eesti, tori või eesti raskeveo tõugu hobuste kasvatamise ja kasutamise vastu, ning kes on suutelised iseseisvalt oma hobuse eest hoolitsema.

Hakkame teile blogi vahendusel teada andma, kuidas me omale hobused leiame ning kas me nende eest hoolitsemisega ka iseseisvalt, nii nagu nõutud, hakkama saame.

Oleme kokku saanud ja hobuseasja arutanud juba õige mitu korda. Pildil on hetk päevast, mil käisime Tori Hobusekasvanduses noorhobuste üleriiklikku näitust vaatamas ning kasvandusega tutvumas.

Sellest, millega tegeleb Heifer International, saad lugeda siit.