Oh täna oli see päev, kui sain oma puujalale kuldkingakese- see on hea uudis, kuid veel parem uudis on see, et meie Aktiva läks täna oma kavaleri juurde. Peale ja maha saime ta suhteliselt hästi, ehhki selles minul osa ei olnud. Meil oli hakkamas kolm toimekat tegelast- peremees Andres, tema vennas onu Tõnis ja siis loomulikult sõber Kristi, kelle abi ma palusin igaks juhuks, kui suksu peremehega vigurdama hakkab.
Tegelikult on see isegi kurb , sest kui koju tulin ootasin oma teretavat sõpra tee ääres, kuid koplis haigutas täielik tühjus. Tean ju küll, kus ta on, kuid hinges siiski kripeldab. Jäi ju teine sinna boksi ust lõhkuma ja välja nõudma- nii tühi tundub kõik.
Ikkagi peaksime rõõmustama, sest päev ja katsumused hakkavad õhtusse jõudma.
Muidugi veel niipalju, et Aktivaga koos reisis ka kavaleri juurde Aida, kuid sellest pajatab kindlasti juba Kristi.
Loodan, et teie tüdrukud, kes veel ei ole endale kavaleri leidnud saavad selle õnne osaliseks õige peatselt.
1 kommentaar:
Tundub, et meie tüdrukud on vähemalt esimesel kohtingul sündsalt tagasihoidlikud- helistasin nimelt kohe hommikul Vend-Voitka peremehele, et uurida mis seis on.
Aga meie Helsing on kodus üksi väga kurb. Käib ja otsib Aidat. Lastele tundus isegi, et ta nutab-
Postita kommentaar