Meie Aida on nüüd juba paar päeva kodus. Kõigil on hea meel, eriti lastel.
Nemad korraldasid siin hobuste pulmad;) Mina proovisin pulmafotograafina karjääri teha, aga kuna pruut üritas kõigest väest mittefotogeeniline olla ja poseerimise asemel parmudega jändas tuli mul käpad(koos fotokaga) üles tõsta. Mõned pildid siiski sain:
Erinevalt teistest oli niisiis meie hobu Heiferi rahva külskäigu ajal võõrsil. Leppisime aja kokku ja sõitsime sinna platsi, ning tore oli see, et nende mõnekümne minutiga, mis meile ja me hobustele pühendati, sain tubli törtsu tarkust jälle juurde. Näiteks tuli välja, et Aidal on need "susikihvad" või kuidasiganes neid nimetatakse, mis purihammastest ettepoole kasvavad ja suuliste kasutamise väga valusaks teevad. Nüüd tuleb hakata loomaarsti järele ringi vaatama, et selle asja ka korda saaks. Samuti sain mõned nipid korde kasutamise kohta. Ka täku peremees ei olnud oma nõuannete ega soovitustega kitsi, nii et mul tuleb nüüd kaks ja kaks kokku panna ja innukalt oma hobusega edasi tegeleda.
Olemegi siin kordetööd harjutanud ja mul on Aida üle väga hea meel :) Ja temal minu üle...:)
3 kommentaari:
See kolmas pilt lausa naelatub vaatama....niiiii ilus pilt!!!:) Kes see tagumine kenadus Sul seal on?:)
Igatahes jääb nüüd siis ainult oodata....ja aeg läheb ju uskumatult kiiresti!!!:)))Päikest teile!!!!
nende hammaste nimetus oli susihambad, tuntud ka hundihammaste nime all. tore et kodus tagasi olete:)
Eitea mis jama mul nende postitustega on- eelvaade on ilus, aga blogis selline susserdus:(
See teine iludus on "peigmees" Helsing. Temale kohe meeldib kaamera ees edvistada:)
Aitäh, Ivi, paranduse eest:)ma üritasin ise ka neid susihambaid näha, aga Aida ei kipu nii palju suud avama ja läbi põse ma ei oska katsuda.
Postita kommentaar