Päikest kõigile!!!

Päevad voolavad nii kiiresti ajamerre,et märkamatult on juba isegi jaanipäev mööda läinud.Võtsin ennast kätte ja asendasin unustatud salasõna uuega...ja nüüd saangi teile oma uudist teatada!!!:)

Mõne päeva pärast saab juba kaks kuud ajast,mil meie talus jalutab lehmakarja seas ka üks kabjaline!!:))) 2.mai oli see ajalooline päev,kui meie taluteedel üle kümnete aastate taas kabjajälgi näha sai!!!:))))

Otsustasin ikkagi,et tahaksin enne Heiferi piiga tulekut hobumaailmaga lähemat tutvust teha.Ja ei kahetse:)) Minu jaoks on ju kõik nii uus...hobuse lõhn,tema käitumine,häälitsused.Morri on mind palju õpetanud...ta on ikka uskumatult arukas ja tore hobu.Selline rahulik ja sõbralik.Ja lehmadele teeb igal juhul silmad ette!!:D

Eks tal ikka iseloomu ka ole ja üritab vahel mind proovile panna,aga olen endale kindlaks jäänud ja ta ikkagi veennud tulema sinna kuhu vaja,mitte sinna,kuhu tema parajasti tahaks!:D

Juhtus nii,et kui Morrit Tõstamaale vaatama läksime,võitis ta mu südame jäägitult.Suur,kõrge võõras loom...ja ma ei kartnud teda mitte üldse...oleksin võinud kohe läbi aia tema juurde minna ja teda kasvõi kammida.See oli minu jaoks nii eriline tunne,et ei pidanud pikalt arutlema,kas Morri on minu hobu või mitte!!:) Väidetavalt on ta tori tõugu 16-aastane mära. Paraku pole tal mingeidki pabereid ja kindel olla ei või ma milleski,uurimistöö seisab veel ees.

Igatahes on ta umbes nagu Pipi hobune....täppidega ja hästi mõnus....lapsed kõlguvad seljas ja ei taha mahagi tulla!:) Eks ta tuleks tuppa ka,kui talle porgandite ja õunte ja muu sellise hea kraamiga pidulaud katta!!:D

Mul oli tasapisi ka hobuvarustust kogutud. Jaanipäeval proovisin ka vankri rakendamist....kuigi Morri oli nii kannatlik ja lasi mul kõike proovida,ma asjaga veel kohe hakkama ei saanud.Aiste ja looga ühendamine oli meelest läinud...praktika on ikka hoopis teine asi kui teooria:) ja sedelgavöö oli tema jaoks liiga lühike.

Eks ma nüüd pean seda pikendama ja siis teeme esimese vankrisõidu ka ära!!:)))Tema eelmises kodus sain seda katsetada ja meie koostöö Morriga sujus väga edukalt:)

Siis kui Morri meile tuli olin ikka üsna hirmul,kuidas ta aias püsib.Vaatasin,et korralik eletrikarjus ümber oleks.....siis sain aga aru,et Morri austab aeda ...ükskõik,millest see ka pole.JA sedasi niitis ta meil aias muru,kus parajasti vaja oli.Tõstsin sinna pajukeppidest kergete postidega aia,valge heinapalli nöör piirdeks ja Morri püsis väga ilusasti aias. Poste oli kerge jälle uude kohta tõsta.Paraku lõppes see muru niitmine sääskede tulekuga ära.Hobu leidis,et noored puud ja marjapõõsad on üks hiiglama mõnus sääskedepeletamise vahend ja hakkas ennast seal sügama...mõnest põõsast ei jäänud suurt midagi järele!:D

Kui Morri oli meil piisavalt kohanenud ,läksime lehmadega lähemat tutvust tegema....ja hobune leidis,et kari on kari,olgu või sellised imelikud loomad....ja sinna ta jäigi!:)))

Kaerale tuleb Morri joostes kutsumise peale kasvõi teisest karjamaa otsast...siis on sel rahulikul hobul alati tuli takus ja galopp missugune!!!:) Uskumatult ilus on ikka vaadata,kui hobu joostes tuleb....vahel ma ei usu oma silmi,et karjamaadel,kus pole vähemalt 50 aastat hobust nähtud,on taas see kuninglik loom!!!:)

On ka üks asi,mida Morri kardab...vesi.Kui kraavis on veidikegi vett,siis jääb Morri maha,kui kari üle kraavi teisele karjamaale otsustab minna....ja hirnub siis heleda häälega järgi....

Eks me pea siis kahekesi temaga truupi ehitama hakkama,et kuiva jalaga üle pääseks!!:)))

Lisan siia ka mõne pildi sellest suurest armsast sõbrast....

ja ootame teid kõiki külla!!!

Päikselist ja rõõmurohket suve ja ilusat heina-aega soovides

Maili