pühapäev, 7. detsember 2008

Nädal 49

Kole, mudane, märg ja vihmane... need on vast märksõnad, mis seda nädalat kõige paremini iseloomustavad. Nüüd küll ilmateade juba lubab midagi külmemat ja vahest isegi lumist - aga eks lootma peab.
See nädal nagu midagi eriti ei toimunudki. Noh eks see möödus ka nii, et nägin hobuseid peamiselt ööpimeduses, kui ma töölt koju ja sealt maale jõudsin.

Hetkel võiks öelda "kole on olla sest ilus on möödas", ma sügavalt ei salli seda koledat märga muda, see kummitab mind isegi unes. Aga jah nagu eelnevalt öeldud.. peab lootma paremat.
Täna oli iseenesest huvitav, käisime õetütrega siis hobuseid treenimas. Saime nad ära puhastatud ja õelaps läks Estriga ratsutama. Lasin neil suures elektrikarjuse aias sõita, sest siis tean kindlalt, kus nad asuvad ja ei muretse. Ise tegin Andorrale üle pika pika aja kordet ja nii sama sõbrutsesime, kui äkki nägin üht-äkki, et mingeid neoonoranzi vestiga mehi oli kogu küla täis. Lasin oma õelapsel kiiresti hobuse seljast alla kebida.. ja käskisin tal Estri lahti lasta.. (valjad peast ära) ise lasin Andorra kah nööri otsast priiks. Ja teate.. täiesti õigel ajal, nimelt need olid tulnud keset küla (väga lähedal mu hobuste talveaiale) püsse paugutama ja kes teab mida jahtima. (kas kopraid või jäneseid vms) Igatahes oleks mu õelaps veel hobuse seljas olnud.. ma ei taha mõeldagi kuidas see oleks lõppenud. Nüüd lihtsalt hobused jooksid ise natukene ringi... ja saime nad kiiresti maha rahustada. Olin tükkaega tige kui herilane - enne muda ja nüüd see kah veel!

Praeguseks on jälle rahu saabunud, vaatan telekast tantse tähtedega limpsan klaasist portveini.
Mõnusat teist adventi ja ilusat jõulurahu :)

Niisiis saabuva lume terviseks!






Kommentaare ei ole: