esmaspäev, 1. detsember 2008

Nädal 48

Kogu see lumi mis maha sadas on nüüdseks sulanud, kahjuks.

Oli ikka võimas aur küll :D. Ja hobused nautisid kõike sajaga. Tormasid oma aias ringi ja püherdasid.

Meil maal oli elekter mingi terve nädala ära, aga juhtus just nii, et see, kes meile tavaliselt heina toob, ei saanud rulle kohale transportida...(kuna põhilise aja oma päevast üritas ta autosõidu teid lahti hoida) ja nagu vihuti suutsid hobused tormi kõige esimesteks päevadeks kõik heina viimseni ära süüa.
Mul oli täielik mure, aga ega sisi midagi, kus häda kõise suurem seal abi kõige lähem, nagu te vahest mäletate siis me tegime Estriga kah heina ja ajasime selle lahtiselt laka peale. Läksimegi siis selle järele.. lund oli nii sügav et ma vajusin reiteni hange sisse... ja nii palju kui ma nägin siis elektrikarjuse aed oli kõik lumme mattunud. Laka peal pidime me kah ainult taskulambi toel toimetama. Aga lõppuks läks kõik hästi, järgmisel päeval saime juba heinarulli ette veeretada.

Aga siis edasi, kui hakkas kogu see lumi sulama.. tekkis järgmine probleem, nimelt jõgi tuli üle kallaste ja kõik kraavid samamoodi põhjustades tuulega koostöös selle, et üks suur vana paju kukkus mu hobuste aiale.. õnneks aed jäi terveks, muidu oleks kuri karjas olnud. Saagisime aia pealse osa ära, et siis talve edenedes või siis juba suvel vaatab, kuidas selle puu kätte saab, igatahes mina ei ole veel näinud, et seda vett nii palju oleks.


Nii Ester kui Andorra tunnevad ennast muidu kenasti... tuleks veel külma ja lund kah, oleks asi ideaalne. Hetkel mind pisut masendab kogu see muda, mis jälle võimust võtab.

Kommentaare ei ole: