Nii et saab rahulikult arvuti ette istuda ja pisut kribada. Selle nädala teemaks oli/on siis jala tõstmine. Nagu tavaliselt esimestel kordadel see peaaegu, et isegi õnnestus viisakalt. Aga siis sai Andorra jälle nipi kätte... nimelt kui terve koguga minu, kui tema jala kallal toimetava, peale vajuda siis võib juhtuda, et saab jala vabaks, ning palju nalja peale selle. Seega nagu võis arvata läheb see õpetamine ikka suure kisa ja kära saatel (minu poolt), isegi Mia (koer) on iga jalatõstmise juures väga mugavalt kuskil vankri all õpetamas (häälekalt nõu andmas, kuidas ja mida teha.. nii, et tulemuseks on ehmunud hobune ja veel vihasem mina)Muidu on kena, täna viisime hobused talveaeda... kuna perekonna-konsiilium otsustas, et hobustel on külm ja märg vihma käes olla ja neile peab andma võimaluse minna varju juhuks, kui neil selline soov peaks tekkima.
Mis siis veel... tegelt ootan juba jahedaimaid ilmasi ja mõtted talvele on esikohal... vahest saab see talv Estrit ree ette õpetada ja ega Andorrale ei tuleks kahjuks esimesed säherdused õpetused.
Ja seejärel oleks juba teretulnud kevad.. siis peab mitte enam lihtsalt vaatama mõne asjaliku täku järele vaid tuleks juba märakesed tema juurde viia või täkukese pisuks ajaks märakeste juurde lasta.
P.s enamik pilte, mis ma blogide juurde lisan on tehtud samal päeval, kui blogi kirjutatud. Et nagu niisama pildid, mis rõõmustavad mind.. loodan, et ka Teid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar