Täna hommik lasti siis meid lõpuks õue (see üks päev kuskil kinni olla, samal ajal, kui väljast tuleb värske rohu lõhn... see oli piin) Esimesed, kes uksekünnist ületasid pistsid nina kohe märja rohu sisse ja me pidime tagantpoolt lausa trügima, et ka õue saada.
Varsti tuli meid uudistama keegi üpris meiesugune,aga polnud ikka ka... Lõhn oli ka võõras... Ja saba oli ka kuidagi teistsugune... Kuid polnudki mahti pikalt uudistada - kõht vajas täitmist. Hiljem vaatame asjad täpsemalt üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar