Vihma sajab vihma sajab...

On kirjeldamatult mõnus näha pärast nii pikka aega vihma sadamas, on lausa kuulda kuidas maa tänulikult ohkab ja joob suurte sõõmudega vett. Ilus ilus ilus...

Ohh... ei ole ühtegi luuletust mis kirjeldaks hetkel seda rõõmu..

Nüüd juba paar päeva tagasi plaanisin kirjutada meie tegemistest kuumade suveilmadega.

Nagu Evelynagi oma hobustega, proovisime meiegi teha omadel olemist kergemaks. Sest olukord oli (tuleb tunnistada) päris nutune. Nimelt kuumade ilmadega ei olnud neil muud võimalust kui vaid kihutada meeletu kiirusega mööda karjamaad ringi, et vaid putukatest pääseda, oh nad oli märjad jooksmisest ja Estri kael kõik verine .. hirmus vaatepilt...

Aga siis panime me omad hobused keldrisse. Jaah just nimelt keldrisse...

Tegime nimelt väikese aia ümber keldri ja päästsime keldri uksed valla... ja nagu hiljem selgus oli see ainu õige otsus ja tegu, nimelt täna oli esimene päev, kus ma nägin hobused vabatahlikult väljaspool keldrit.

Ja Estrit ning Rapuntsilt nägin ma üldse üle nädala aja esimest korda väljaspool seda (väidetavalt nad öösiti ikka väljas söömas käisid, kuid ise ei näinud seega kindlalt öelda ei saa :P).

Andorra ja Rosina kutsumise peale ikka leiva ampsu käisid saamas.. aga siis kah tegutseti kiiresti ampsti leib mokkade vahele ning siis kohe varju tagasi.

Tuleb tunnistada, et 28 (kuni 34) kraadise palavusega on seal väga mõnus olla .. isegi putukaid polnud või kui oli siis minimaalsetest kogustes.

Vaatab kuidas ilmad edasi on.. vahest saab nad tagasi suurde aeda panna.. täna aga las mõnulevad vihma käes.. las see puhastab ja hellitab neid.. oh vihm kuidas Sind on taga igatsetud puhastav ja soe vihm.