Väike värkimiskoolitus

Aida pere on nüüd värske värkimis- ja sadulapassimiskoolituse mõju all:)

Emotsioonid on tohutult positiivsed!

Kuigi hobused vist teadsid ette,et nende peal hakatakse kätt harjutama sest nad kablutasid enne mitu koplit läbi kui lasid päitsed pähe panna, läks kõik siiski superhästi...

Igatahes kui Katrin oli oma sepamundri selga saanud, olid ka hobsid rivis ja tegus toimetamine Helsingi kapjade kallal läks lahti.

Kõige rohkem heameel on selle üle, et pereisa sai värkimise koha pealt käe valgeks(või käe kangeks :P kuidas võtta) ja kui kõvasti harjutada, võib isegi asjast asja saada. Annan au neile õblukestele tüdrukutele, kes sellise ameti peale on asunud. Kuulates Katrini osavaid seletusi ja nähes algaja ponnistusi meie jonnakavõitu Helsingi juures saime esimest korda õiget aimu kui raske see värkimine tegelikult on. Siiani oleme lihtsalt hobust hoidnud kui tüdrukud Katrin, Ivi värgivad.

Aida lasi enda papud rahulikumalt korda teha ning perenaise soovil sadulapassimise etteaste tegi ka stoilises rahus ära hoolimata sellest, et selga passiti talle rasket ja suurt sadulat, mis tegelikult Helsingi varustuse hulka kuulub.

Taaskord andis Katrin osava ja kiire ülevaate, miks see sadul Aidale ei sobi.

Ja pärast saime sama kiire ja osava ülevaate sellest,et sadul on peaaegu nagu valatud Helsingi selga.

Panen siia ka mõned pildid muhedatest suksudest peale värkimist.

Minu jaoks tasus see higistamine täna igal juhul ära.

Ja paistab, et ülejäänud osapooled on samuti rahul.