Viimase kuu suurim ülesanne on korjata õunu talveaiast. See näib sellise tuuleveskitega võitlemisena. Korjad ühel päeval puu aluse tühjaks .. järgmisel päeval on juba puu alune jälle õunu täis.
Hobused on kenasti talveks ettevalmistunud, kenasti ümarad ja täiesti paksus talvekarvas.
Hetkel, kui kõik on plaanipäraselt läinud, peaks käimas olema neiudel kuues tiinus kuu, seega nende suurem ümarus on täiesti andestatav.
Lastel algas koolivaheaeg. On mul kenasti siin kõik riburadapidi abis. Käisime tänagi ühte väikest ringi tegemas. Hobused said puhastatud ja nii Estri kui Rallikuga ka sõitmas käidud.
Proovisime Andorrale uut sadulat, hetkel ei saa midagi öelda kas sobib või mitte, nimelt ülalpool nimetatud vabandatava ümaruse tõttu. Aga noh, ega Andorra just eriti vaimustusest asjast polnud.Tiinusega on nad mõelmad (märad) muutunud. Andorra on nüüd see kes ülbitseb ja nõuab.
See oli nüüd mingi nädal tagasi, kui viisime neid teise aeda muru närima - nooh jalutasime nagu tavaliselt, mu ema koos täkuga ees-pool ja mina tüdrukutega järel. Noh ja nagu tavaliselt oli kogu koera paraad meil järel. Nähtavasti Mia oli liiga lähedal igaljuhul, Andorra lõi tagajalaga Miale pihta. Esimese hooga ehmatasin kangesti ära (koer vist kah) aga noh kõik läks hästi ja vist isegi kõige paremal võimalikul moel. Nüüd hoiavad koerad väga kenasti väga kaugele hobustest.
Ester on vastupidiselt väga vaikseks ja alalhoidlikuks muutunud, õrn-hingeke mul. Imelik on see, et ta justkui hoiaks ise kah teistest eemale. Muretsen pidevalt, et kas tervis on korras jne.
Aga täna ta tõestas väga hästi, et lust ja rõõm on kõik alles!
Ega siin midagi muud polegi, loodame et ilmad paranevad ja et ...
.. et oleks midagi kirjutada ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar