...kasvamine...

...see on jätkuv tegevus (kui just meid vägivaldselt juuripidi välja ei kista :) ) Erinevad taimed vajavad küpseks saamiseks erinevas pikkuses aega, - kasvukohta jm väliseid tingimusi.
Mul on õnn olnud olla selle projekti kasvamise juures - päris suht-koht algusest peale... Nüüd 1-l Age ja Ahto juures olles oli (heas mõttes :) ) huvitav märgata, kes milline on nüüd - aasta hiljem... Kõik muutub. Kasvavad meie obsud, muutub maailma-olukord, - peresisene kliima, meie tervis... Olulisem on sellega toime tulla. Ja me ei pea ei endale, ega kellellegi teisele tõestama, kui head ja tublid me oleme.
Ma tean, seda on palju kergem öelda, kui öeldu järgi tegutseda - tuleb mul endalegi seda pidevalt korrata... ja mõnikord lasta ka teistel öelda [näiteks alles eile tuletas mu üks armas klassiõde meelde, kui olin taas hakkamas muretsema "kuidas saada üle silla, mida veel nähagi pole", et VÕTA ÜKS PÄEV KORRAGA... Nii lihtsalt see kõlabki.] Muidugi on mul ka mingid "plaanid", aga ma püüan neis enam mitte niiii kinni olla kui varem. Hmm - siinkohal meenus Jaan Tätte "Ojalaul" :) - õppida laskma asjadel voolata - tuleb ka oma tervisele kasuks :)
Ka inimene on "karjaloom" ja ei peaks üritama üksi püüdma kõigege hakkama saada. Ka mulle siin metsa sees on see selgeks saamas :D Enam ei püüa ma väljanäitust oma elust ja elamisest korraldada. Elu lihtsalt sunnib ise muudatusi peale. Õpin olema "siin ja praegu", mitte kunagi - nii 5. või 15. aasta pärast... Aga, mis siis kui polegi .... 5. aastat?
Ja mis olulisim - karjas vajab iga liige teise toetust ja turvatunnet teadmist, kus on minu koht. Nii on ka meil - inimkarjas...
Tahtmist Teile - kasvamiseks, toetamiseks... oma koha leidmisel :D