Poisid ja tüdrukud lahku...

... viivitasin, mis ma viivitasin, kuid pärast täkupoisi (Aramise) esimest värkimist Katrini ja Viljari poolt, sain nõu ära kasutada jooksuaeda. Poiss oli juba liiga "täkk" ja näitas iseloomu :) .

Ringaiale panin 3x-e elektrikarjuse ka igaks juhuks. Rohtu niitsin ette ja jook oli ka suures vannis kättesaadav. Nii sai seal veedetud kolm ööd-päeva. Vahepeal käisin päitseid pähe panemas ja harjamas (kuna sääski oli palju, siis oli selline tegelemine suisa nauding)
Esimest korda lõa otsas välja minnes, oli Aps väga ärevil - nii et me ei saanudki kaugemale uudistama minna. Nii panin täku kinni ja siis alles läksime Aramisega uue kopliga tutvuma. Mingilt maalt - kas oli see nüüd täku hääl või märad - muutus ta rahutuks ja tahtis plehku panna. Lasin tal enda ümber joosta rahunemiseni ning kui märad lähemale jõudsid, hakkas ka tema sööma. Alles siis lasin ta nööri otsast lahti ja läksin Apsu vabaks laskma. Esialgu oli jooksmist ja jõupositsioonide paika panemist :), kuid pea söödi juba ühiselt. Jätsin igaks juhuks ringaia alumise latti avatuks, et kui mis, saak sinna põgeneda. Õhtul tuiaski Aramis ringis, nagu "kodus" - ju tundis seal turvaliselt.

Nüüd saavad poisid taas omavahel hästi läbi. Mis saab siis kui märadel inna-aeg kätte jõuab? Eks näe. Loodan, et nad aksepteerivad karjust.