Veel Vermutist

Mina siin mõtlesin, et täidan veel blogi mõne laheda pildiga Vermutist kuni ilmub mõni uus tähtis ilmakodanik, kelle omanikud meiega oma rõõmu jagavad.
Vermut kasvab iga päevaga ja on tohutult uudishimulik ning krutskeid täis loomulikult.End võib lausa tundideks seda varsakest jälgima unustada. Nüüd ta ei ole enam ainult emme sabas vaid käib omapäi avastusretkedel- mitte küll kaugel, aga ikkagi muutub Aida vahel murelikuks ja siis on seda vastamisi hõikumist terve koppel täis.
Helsing võtab ka kasvatustööst osa. Näiteks ükspäev kui puhastasime Aida kapju, läks Helsing ludis kõrvadega Vermuti juurde. Mina pabistasin kohe, et tahab liiga teha, aga tema hoopis tõkestas varsal tee, et see emast liiga kaugele ei traaviks- nii hoolitsev :)
Nüüd on Vermutil ka juba rohu söömine käpas. Jalad on tal nii pikad, et nina ulatub vaevu maani. Selleks tuleb kõvasti koibi hargitada ja põlvi kõverdada, et üks rohututt hambusse saada.
Ja meie oleme kõik õnnelikud ja iga kord kui keegi katsikule tuleb, on põhjust vermuti(Martiini) klaase kokku lüüa ;)