teisipäev, 18. oktoober 2011

Suvi on möödunud võideldes PPB-ga...

... ehk palavuse, parmude ja borrelioosiga. Lihtsalt ei ole suutnud ennast käsile võtta ja siia kirjutada. Tobe on olla haige, aga ega haigus ei hüüa tulles.

Aregon mõni päev tagasi
Aga nüüd siis meie suvest. Aregoni sünnist on möödas juba pea 4 kuud. Ta on kasvanud suureks ja arukaks kutiks. Olles ainuke laps peres, siis ehk ka veidi ära hellitatud :-/ Mingi aeg tagasi sai ta ka omale kiibi kaela sisse. Praegu ootame EHS-i peret teda ülesjoonistama ning arvele võtma. Ühesõnaga temal läheb hästi. Naudib oma lapsepõlve ja on rahul eluga. Teebal nii eriti hea ei ole. Hakkas siin septembri lõpus kohutavalt köhima. Nüüdseks saanud pika ACC kuuri koos Mycolit nimelise ürtide seguga. Ma ei ole päris kindel, aga kahtlustan, et ta on saanud põllukemikaalide mürgituse, sest tal hakkas umbes samal ajal minema halvemaks, kui toimus põldudele mürkide pritsimine suure tuulega, mis oli meie maade poole. Kahjuks ei võta PRIA ega Keskkonnakaitse mitte kui midagi ette, et põllumehi taltsutada. Taimekaitseseadus selgelt dikteerib, et pritsida võib ainult öisel ajal ja mitte tugavama kui 4 m/s tuulega. Meil toimub siin kõik päise päeva ajal ja tugevate tuultega. Samuti sai mürgituse minu sõbranna, kes sattus peale seda kohe kiirabisse, kus ta käib tänase päevani hingamisprobleemide pärast. Ka minul on pikemat aega olnud hingamisraskused. Ei tea kas borrelioosist või ka kemikaalide mürgitusest...


Atilaid peale jõudluskatseid
Aga see selleks... Vähe ilusamatel teemadel ka. Mäletate ehk et aasta alguses tuli meie juurde Hiiuma kutt Atilaid, otsima omale pruuti ning sügiseks uut kodu. Kõik selle on ta saanud. Teeba peaks temast tiine olema ning kodu on ta ka leidnud omale meie juures. Nimelt alates 24.august 2011 on Atilaid minu nimel. Eelmise omanikuga said käed löödud peale edukat esinemist EESTI TÕUGU NOORHOBUSTE ÜLERIIGILIStel JÕUDLUSKATSEtel TORIS, 12.08.2011.A.

"Oma Hobu" oktoobri numbris lk.51 kirjutatakse järgmist: "Atilaid / Mõõdud: 142-170-19. Hinded 8-8-7-7,5-8-8-8. I auhind. Hinnang: Must, i Aku 684E. Täkku esitatakse teist korda. Eelmisel aastal sai I auhinna. Täkk on tõus väga vajaliku värvusega. Must värvus on langemistrendis ja seda tuleb tõus suurendada. Tõutüübilt väga hea, samuti on täkutüüp hästi arenenud. Emapoolne põlvnemine on tõule vajalik kui vähelevinud. Väga hea kehaehitusega täkk, nõrgimaks küljeks on jalgade ehitus. Täkk on hea liikumisega. Tema käitumine ja iseloom on aastaga tublisti paremaks muutunud."

Anne ja Aura Aurora sügisvalguses
Kollektsioon Hiiumaa hobused: Atilaiuga pole veel Hiiuma hobuste sisseränne lõppenud. Samuti on asunud meie juurde elama tori-hannoveri vereline 12 aastane mära Anne ning 1,5 aastane eesti tõugu mära Aura Aurora. Samuti on Teeba juured Hiiumaalt pärit. Tema ema Alisa on sündinud Hiiumaal Ristitee talus. Teeba vanaema Tiina ja vanaisa Aroon on mulle vägagi tuttavad hobused. Tiinaga õppisin ma oma esimesed galopid maastikul ning Arooniga olen ka palju ringi kapanud ning turiste saatnud maastikumatkadel... Hmmm... Head vanad ajad...

Nüüd on kappamised maastikradadel ainult unistusteks. Hobused on, aga pole jõudu ega jaksu nendega ratsutamas käia... HOIDUGE PUUKIDE EEST!!! ja vähemagi kahtluse korral laske perearstil teha borrelioosi  test. Ma ka kunagi mõtlesin, et ah, ega mina ju haigeks ei jää. Nüüd kui tervis on täitsa p..s ja diagnoositud vana-borellioos (üle 10 aasta tagune), siis enam pole mitte midagi peale hakata kui leppida tõsiasjaga, et ega paremaks ei lähegi (eriti). Elan üks päev korraga, katsun päeva õhtusse veeretada ning loodan, et saan öösel magada ilma suuremate valudeta.

Tervitused,
Ivi

2 kommentaari:

Evelyna ütles ...

...tore on Teist ka siin lugeda - fotod on ka vahvad. Loomulikult on mul kurb meel, et pead võitlema haigusega - tean omast käest KUI raske on elu "ameerika mägedel" - kord on justkui ok ja isegi väga ja siis tahaks kui karu koopasse pugeda ja mõmiseda kõigel vastu - jätke mind rahule - "talv" ju juba ;)
Siiski olen märganud, et eluke veeretab alati mingi lahenduse... Alati ei pruugi see kattuda meie ettekujutusest abile, mida ootame, aga püüdes olla paindlik ja avatud võimalustele, võib sülle prantsatada üllatavaid võimalusi...

Anonüümne ütles ...

Tänan lohutavate sõnade eest. Nagu Tigu juba omal ajal ütles: "Ikka edasi, ikka edasi, ei sammukestki tagasi."
Karu koopas tunne on mul just täpselt. Hea võrdlus. Kuigi tänu Heifer projektile ja mõningatele headele inimestele, ma veel üldse vee peal püsingi.