kolmapäev, 28. september 2011

TEREKEST ÜLE VÄGA PIKA AJA...



Aeg on läinud väga kiirelt, kuid lubasin kirjutada siis, kui mul on häid uudiseid.Alustan looga algusest, et asjale pihta saaks.



Aasta alguses, kuskil aprillis sain ma teada, et meie tüdruk Agenda ei olegi tiine, seega meil see aasta varssa pole.Vötsin kähku ühendust Kald Hillariga, kes mulle köige lähemal ja kel on TA täkk Hamadeus ning viisime ta paaritusse nädalaks.köik läks kenasti ja ootasime kontrollaega, kuid oh öudust tüdruk hakkas hoopis varem, kui ette nähtud uuesti indlema ja läks teisele ringile.Siis küll köik nii hästi ei läinud, kuid paaritatud ta sai ja tundus, et nüüd on siis tiine.Kutsusin ka igaks juhuks augusti algul günekoloogi Urlika ja selgus tösiasi, et mu tüdruk pole ikkagi tiine ja indleb jumala ilusti, mida ta muidugi väliselt välja ei näidanud.Asja konks oli ka see, et Urlika vaatas ja ütles, et täna vöi homme saad paaritada, et kui hiljemaks jääb, et siis on hilja, kuna praegu köige öigem aeg.Helistasin kähku Hillarile kuid tema sai tulla alles järgmisel päeval ja ma väga lootsin, et hiljaks ei jääks.Agenda läks röömsalt treilerisse öhtul ja nad paaritasid ka teda samal öhtul ning sellest järgneval päeval ta täkku ligi ei lasknudki. See tähendas, et Urlika prognoos oli kindel.See tähendas, et teda sai ainult paaritada 11-nda augusti öhtul.UUt ultraheli kontrolli pidime me ootama kaua, kuna Urlikal oli ka muid ülessandeid teiste inimeste ees.Nii et uue kontrolli saime teha nüüd eelmisel kolmapäeval ja löpuks tuli see kaua oodatud vastus, et meie tüdruk on TIINE .See on nüüd ultraheliga kindlaks tehtud ja meie uus kodanik peaks sündima 11-ndal juulil järgmine aasta.



Üks uudis on veel. Meil oli nädalavahetusel Paunvere laat ja meie Agenda käis ka laadal.Köik oli väga tore ja hea, Agenda oli rahulik ja söidutas ilusti lapsi, kuni tuli meie kuri söber helikopter. kes hirmutas hobuseid ikke korralikult ja Agenda oli minu ümber nagu vurrkann, kuna nad ei saanud aru, mis mürin see taevas on. sai tehtud läbirääkimisi helikopterijuhiga, kes nöustus körgemalt ja kaugemalt söitma ning inimesed olid nöus ootama, kuni hobused rahunevad.Tunnikese aja pärast Agenda rahunes ja harjus selle mürinaga, et sai jälle lapsi söidutada, muidugi oli igaks juhuks ees juhtimas meie meespere, et oleks kindlam.Löpuks hakkas muidugi vihma sadama, kuid me olime önnelikud, et meie Agenda oli oma esimesel laadal edukalt hakkama saanud.



Vat sellised on siis meie suured uudised ja nüüd jääme ootama oma perekülastust.



Edu ja tervisi ka teistele peredele.



tervitades Jõepõhja pere.






minu õde Agendaga.

4 kommentaari:

Aili ütles ...

Palju õnne,Teie pingutused kandsid vilja:)

Anonüümne ütles ...

Palju õnne minugi poolelt! Hobust mul ei ole,aga elukestav soov küll elab ja saab jõudu teie blogis lugedes hobusega elust.

Anonüümne ütles ...

tänud, õnne läheb vaja.

Anonüümne ütles ...

Agenda on kuidagi viltu vajunud :P või on mul silm keerelt peas ;)

Aga väga vahva lugu igatahes. Jätkake ikka samas vaimus. Teist on alati nii mõnus lugeda.