neljapäev, 29. aprill 2010

Rosina 2,3,4,5 päev

Kui esimese päeva tuhin mööda sai (tortide jms) siis algas teine päev (loogiline kas pole), teisel päeval me veel suuremaid asju ei teinud, käisime niisama vaatamas ja leiba pakkumas. Kolmandal päeva hakkasime siis nö esimeste "treeningutega" pihta. Nimelt kenasti kõrval käima, muidu oma emme kõrval, siis kui teda ühest aiast teise pannakse. Ja kusjuures kõik see näib sobivat neile.
Andorra on väga valvas ja hoolas ema. Pidevalt jälgib kus pisike on ja millega ta tegeleb. Ja nagu sellest "tuld" saanud on Rosina täis igasuguseid krutskeid ja kavalusi. Lemmik tegevus on tal Andorra eest ära jooksmine.


Muidugi Rosina areneb iga päev, teeb nägu nagu prooviks natuke rohtu napsata ja üritas isegi joogi nõust midagi leida, nii nagu mamma ees nii ka Rosina taga.

Rallik ja Ester hoiavad mõlemad kenasti Andorra tee pealt eest ära, kui varemalt nad käisid kõik koos varjualuses heina närimas, siis nüüd lastakse Andorral varsaga üks seal einestada. Samuti on Rallikul mingi eriline kaitsmise wärk tekkinud - võõraste inimeste puhul hakkab ta puhisema ja ajab Andorra ning varsa koheselt eemale, kas siis kaitsmiseks või lihtsalt kadeduse pärast, kes seda teab.
Estrikene on samasugune leebekene nagu tavaliselt, rahulik ning suur nagu emalaev.

Mis veel muret valmistab, on see et ma isiklikult pole näinud Andorral päramiste ära tulekut. Kuid nii palju kui ma küsinud olen teiste käest, siis päramiste peetusega hobused jäävad väsinuks ja närviks, mida Andorra puhul ma täheldanud veel ei ole - kuid jätkan tähelepanelikku jälgimist.

Siis nüüd veel see titepigi tulemine Rosinal, hetkel pole ka ma seda näinud (kujutan, varajasemate kogemuste najal, ette et tegemist on sellise hmm mustema mustusega tagumise poole ümber), kuid eile nägin ta tagumise jala peal mingit helepruuni asja (mis olid üsna vedela väljaheite sarnased), nii siis kas titepigi on tulnud või veel ei ole?!

2 kommentaari:

Urve ütles ...

Võtkem asju päris rahulikult - küll emme ja loodus teavad, mis pisikesele kõige parem on.

Täku osas olen mina ka oma lahedad kogemused kätte saanud ... tõsiselt tore on näha kuidas neil see nn. pereelu toimib - nii varsa kui emme ja teiste karja liikmete osas. Täkk tõesti kaitseb oma karja ja nii see päris looduses käibki. Eesti hobused on lisaks oma võrratutele värvustele ka selles suhtes lahedada, et neil loodulikud instinktid täiesti säilinud on. See tähendab aga, et maimukese ja teiste pärast Sa üle muretsema ei pea. Eks ka need päramised kuskil aianurgas ole või on "kohalikud loomad" need juba ära vedanud - üldjuhul on ikka päris hästi näha, kui nad veel tulemata jäänud on.

Gerda ütles ...

Armas,et meiega oma vastse emme ja pisikese tegemisi ja muresid jagad.....Meil ju kõigil see elamus ees...nii et valguseks meid ootaval teel on see kindlasti!Edu ja tervist Teile kõigile!!!