Teatavasti oli meil siin blogis veebruarikuus tõsisemaid vestlusi. Nende vestluste tagajärjel kutsus Urve meid vestlusele, mis toimus peale mitmeid edasilükkamisi 17. märtsil ning milles osalesid Age ja Ahto (volitustega veel viielt perelt), Urve ja Ivi. Toimus vastastikuse mõistapüüdmise vaimus vestlus (see oli vähemalt see mida meie ootasime ja arvame, et nii see ka välja tuli), kus me võtsime kõne alla väga mitmed teemad. Kirjutasime sellel vestlusel räägitu üles, et anda ülevaade sellest kuidas meie räägitust aru saime ning võimalus Urvele ja Ivile seda kas parandada, täiendada või vastu vaielda. Eesmärgiga võimalikke möödarääkimisi ja valestimõistmisi siluda ning eos sellest tulenevaid uusi arusaamatusi vältida. Saatsin selle ülevaate Urvele ja Ivile ning ka meid esindama volitanud pered on selle sisuga kursis.
Konkreetselt leppisime kokku, et nii Urve-Ivi kui ka meie (konkreetselt siis mina ja Ahto, kuid kõigi teiste panus on ka otseloomulikult oodatud) mõtleme 17. aprilli koolituseks välja oma nägemuse hobuplaanist (kui keegi ei tea millest jutt, siis võib otse minu poole pöörduda, annan lahkelt ja hea meelega selgitusi) ja koolitusel võtame selle vähemalt korra mainida ning lepime kokku uue kohtumise kus siis seda arutama hakkame.
Teine konkreetne kokkulepe oli, et järgmiseks koolituseks palutakse kaasa võtta hobupäevik (see on see kuhu märgitakse üles kõik mis on hobusega toimunud-toimetatud)neil, kellel see on, et need, kel pole, saaks pilgu peale visata. (See oli nüüd küll juba Ivi asi sellest teada anda, minu arusaamist mööda, aga ma väga loodan ta ei pahanda minu vahelesegamise pärast, mulle tundus, et see on oluline siin ära märkida :) ).
Lõpetuseks nentisme, et meie vestluse lõpp ei ole üldse mitte millegi lõpp vaid alles kõige algus :)
Lahkusime öeldes, et viime kaasa sõnumi vastastikuse suhtlemise, austuse ja arvestamise olulisusest ning teineteise kuulamise ja mõistapüüdmise vajalikkusest. Nii triviaalne ja tundub enesestmõitsetav, kuid millegipärast kiputakse sellised enesestmõistetavad asjad tihtipeale unustama või ei osata neid rakendada (ke meie)ning nii juhtuvadki möödarääkimised ja valestimõistmised. Siit tuleneb vestluseväliselt veel tagasiside vajalikkus, kontrollimaks kas on õieti aru saadud. Seetõttu ma meievahelise vestluse kirja paningi, et tagasiside ja kontroll töötaks :).
Me tahame uskuda, et keegi ei ole soovinud ega soovi ka tulevikus halba. Meie eesmärk on viidata probleemidele ning keskenduda sellele kuidas probleeme kõrvaldada ning püüda muuta tegutsemist ja suhtumist nii, et probleeme takitavaid asjaolusid vähendada.
Heade lootustega :)
Age
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar