Loengusaalis võtsid kohad sisse 32 osalejat, kellest Heiferi perede esindajaid 13 ning vabakuulajaid 19, kusjuures pool rahvast oli kahekümnendates eluaastates. Väga tähelepanuväärne on see, et hobuse tervisest huvituvad üha enam noored, kes ratsutavad hobi või spordi korras. Loodetavasti peale koolitust saadi piisavalt teadmisi, et ennetada ja ravida ratsude haigestumist .
Päev algas kella 11.00-st. Päeva esimesel poolel rääkis vet. Tiit hobuse nakkushaigustest. Ta tõi esile ainult Eestis levinumad ja aktuaalsemad haigused, sest vastasel korral võiks astuda Ülikooli ja õppida veterinaariat ise. Loomade haigusi on palju, nad on sarnased ja nende ära tundmine ning ravi määramine jääb üldjoontes ikkagi veterinaari pädevusse.
Haigused jagunesid mittenakkavateks ja nakkavateks, kus hobuselt võib haiguse saada nii inimene kui ka kass ja koer.
Alustades nakkavatest, bakteriaalsed: Teetanus ehk kangestuskramptõbi, kus anaeroobne bakter tungib vereringesse ning halvab kesknärvisüsteemi. Hobune jäigastub, suulihased krampis-pea-kael ning tekib iseloomulik kehahoiak koos süljeerituse ning kolmanda silmalau välja langemisega. Lõpptulemuseks surm, ennetada saab igaaastase vaktsineerimisega.
Nõlg , kus ülemised hingamisteed ja pea lümfisõlmed tabanduvad ning tekib põletik ning mädapaisete levimine teistesse organitesse, palavik, mädane voolus ninast, isutus ning raskendatud hingamine. Hobust on võimalik ravida, kuid paranenud loom võib jääda haiguskandjaks.
Viroosid ehk viiruste tekitatud: Gripp, kus hingamisteede limaskestad tabanduvad, tekib loidsus-köha-palavik ning levib kiiresti. Ennetada vaktsineerides, kord aastas, FEI võistluste puhul iga 6 kuu tagant.
Rinopneumooni (EHV) kopsu ja abordi vorm. Kopsu vormi puhul on tabandunud hingamisteed, hobusel on palavik-köha ning ninast tuleb nõret. Abordi vormi puhul on tabandunud kesknärvisüsteem, kus märad aborteeruvad tiinuse teisel poolel. Kasutatakse sümtomaatilist ravi ning vaktsineerimist iga kolme tiinuskuu tagant, 5-endal; 7-endal ning 9-ndal kuul.
Marutaud, kus (nt: rebase) süljenäärmetes paljuneb viirust ning hammustamise tulemusel satub (hobuse) vereringesse ning tekitab peaajus struktuuri muutusi. Hobusel peiteperiood võib ulatuda kuni üle aasta, iseloomulikud tunnused on kartlikkus-lonkamine-süljeeritus ning ebaadekvaatne käitumine. Ravi puudub aga ennetavalt on võimalus vaktsineerida.
Parasiidid jagunevad sise- ja välisteks. Siseparasiidid: Gasterofiloos ehk maokiintõbi, kus kiin muneb kollakad munad hobuse jalgadele ning hobune sööb need endale sisse. Maos arenevad vastseteks ja parasiteerivad. Mõne kuu möödudes tulevad roojaga välja ning ring hakkab otsast peale.
Paraskaridoos ehk solgetõbi, kus hobune sööb sisse, vastne liigub diafragmast läbi kopsu ning köhides liigub suhu ja alla neelates peatub peensooles. Levinud on 5 kuni 8 kuulistel noorhobustel.
Parasiite saab hävitada, kui kevadel ja sügisel viia läbi ussikuur, kasutades hobusesõbralikku Embotape või Bimectin pastat.
Välisparasiidid: Väivid, kes sarnanevad täiga. Parasiteerivad pea-kaela-rinna ning kubemepiirkonnas ning toituvad kõõmast. Esineb pikemakarvalistel loomadel, kellel tekib sügelus.
Süüdiklest ehk sügelised, kes elab epidermise all ning toitub. Parasiteerib pea-kaela-turja-küünarnukkide-kämbla piirkonnas. Karv eraldub ringjate „tortidena“ ning järgi jääb leemendav laik. Tabandunud koht puhasta karvadest ning pese Hexosili šampooniga, kuivata ning immuta piirkond Nestomosani või Nizoraliga.
Parmud – sääsed – mutukad, kasutusel on paar toodet, mis lahendavad probleemi kuni kolmeks kuuks, küsida veterinaarilt.
Mitte nakkavate haigustena arutleti: künahaukamine, luu kildude teke ning luumunad, tiirud (soolekeerud, ummistumine), laminiit, hammaste hooldus (raspeldamine, susihambad), nohu ja köha jne.
Päev oli sisukas ja üpris pingeline. Vet. Tiit Siiboja jutust oldi niivõrd huvitatud, et 6 tunnise koolituse jooksul tehti vaid üks pooletunnine söögipaus ning õhtu hämaruse saabudeski ei kibeletud klassiruumist minema.
Peale koolitust arutasid Heiferi pered 2010 aasta plaane, millised koolitused oleksid neile huvi pakkuvad ning õpetlikud.
Märtsis – EHS –ist Krsita tuleb rääkima, milliseid pabereid täita ja esitada kui sünnib varss. Heiferi aruandluse uuendused ning küsimustele vastamine. Pria toetuste taotlemine; mahepõllumajandus toetus. MTÜ alustamisega seonduv jutuajamine ning kui lund veel on, siis saanisõidu tegemine.
Aprillis – Külastame Piisonifarmi ja lähme ratsutama või veedame aega Eedeni aias.
Mai- Ulvi Martini räägib, kuidas mära varssub ning esmane hooldamine, üritame praktikas läbi viia.
