Rakendamise kursus algajatele

16.04.2011 Saksa Ratsutamiskompleksis

Luunja Vallas Sirgu külas Tartumaal

Alustame kell 9.30 hommikukohvi ja tutvumisega

10.00-11.00 Rakmete ja vankrite tutvustus

11.00-13.00 Õpime rakendama ja rakmeid parajaks reguleerima

13.00-14.00 Lõunasöök

14.00-17.00 Rakendamine ja praktiline vankrisõit, kasutusel 3 ekipaazi.

17.00-18.00 Arutelu ja kohv

Hind osavõtjale 30€, tasumine kohapeal .

Kursust viivad läbi Urmas Saks ja Rando Jõemets

Registreerimine info@saksahobused.ee hiljemalt 13.04.2011

Urmas Saks tel. 5065374 Terje Saks tel. 5137012

Tervitused...
...tahtsin jagada Teiega armsat pilti, mis täna hommikul mulle avanes.
Rahulik poiste-kamp nautis hommikust päikest ja üksteise seltskonda (vasakult vaadates - Asso, Aramis ja Aps)
Märgakem neid väikeseid, vahvaid hetki ja pangem tallele sompus päevade tarbeks ;)
Evelyna

... uudiseid Kargojalt...

...küll on ikka tuulised päevad olnud - ja meil sattus sellele perioodile Asso võõrutus-protsess. Eks ta meil ka paras ulakas tegelene. Nii oli tema see, kes algatas karjade ühinemise - on ju periood, kus kõik vaja järgi proovida - ja nii see karjus maha joostigi - no ikka kohe tormijooksuga. Ja nagu ikka, juhtuvad sellised asjad sageli siis, kui mind ennast kodus pole. Eks tüdruk püüdis hoida nii, et nad päris ulale ja hoovipeale ei pääseks, aga korda tuli ikka minul looma hakata ;). Taas sai kasutusel võetud ringaed, sest bokse meil ikka veel pole - vabapidamisel - ise sisse ja välja käivad endiselt. Oh, kuidas Assole see ei sobinud, et ta vabadust nii piirati (eelmise suve poiss Aramis suhtus sellesse palju rahulikumalt). Aga mõned päevad vabaduse piiramist aias tõmbasid tuure maha ning täna sai nooruk lahti lastud suurte poiste juurde, kus papa Aps piirid kohe paika pani. Paras jupp aega jooksutamist ja noormehe tuhin hakkaski vaibuma. Huvitan on jälgida, kuidas hobu-maailmas enesekehtestamine käib. Umbes tunni päerast olid piirid paika pandud - Asso ja Aramis kui noored, hoidsid kokku ja Aps sõi rahulikult eemal...

Sel ajal, kui Asso veel üksi oli, sain rahulikumas keskkonnas ainult temaga olla, ilma, et keegi teine või kolmas vahele segaks. Nii asusime talvekasukat harjama ja päitsetega harjutama. Võtsin end ka kätte ja tegin esimesed nöörpäitsed valmis - päris parajad pole nad kellegile, kuid nad olid suureks abiks harjutamaks noori päitsetega. Kui nende tavapäitsetega lähenesin, siis ehmatas neid tavaliselt kord pannalde kõlin, kord jälle päitsete robustsus. Kuid nöörpäitsed võeti palju kiiremini omaks - kõigi poiste poolt. Proovisime ka mõningaid lihtsaid nn Parelli mänge... ja pean kinnitama, et nad mõjuvad :) Nii on tükk maad lihtsam hobusele selgeks teha, mis temalt tahetakse (võtsin kasutusele võtte, mida olen näinud eeskätt märasid tegemas, kui tahavad oma piirid paika panna - tõstan jalga takka üles ja "vingun/kiunun" :D - mõjub... :D
Ootan juba põnevusega, kui saaks veel rohkem selle kohta teavet.

Eks me nii toimetame siin - tasapisi... Proovin saada nii Assost kui ka Anna-Britast paremaid fotosid ja siis asun tõsisemalt müügiga tegelema...
Olen saanud kogemuse, et minu jõud ei käi üle nii suurest karjast - lihtsalt ei suuda leida kõigi jaoks samavõrdselt aega ja energiat tegelemiseks.
Lõpetuseks üks armas pilt Randast ja Anna-Britast ;)

Kolm on kohtuseadus ehk oodates kevadet.

Elu kulgeb siin, mõisas, rahulikult. Kõik me ootame pikisilmi kevadet siin, nagu ilmselt kogu Eestimaa. Vahepeal on lisandunud meie seltskonda veel üks kabjaline hüüdnimega Poku.

Tema on 3 aastane tori-trakeeni ruun (kui ma nüüd õieti aru sain) ja siin on ta eesmärgiga, et ta saaks sadula alla ja siis omanik saab ta müüki panna.  Paar nädalat on möödunud ajast, mil ta meie õue peale saabus ja edusammud on tohutud. Arast ja inimesi umbusaldavast loomast on saanud hobune, kes tuleb koplis ise juurde ja laseb ka päitsed edukalt pähe panna. Eile tegin talle ka maniküüri (esimest korda tema elus) ja see tuli ootamatult hästi välja. Ja kuna ei soovinud teda esimesel korral traumeerida üle mõistuse, siis otsustasin pediküüri teha mõnel teisel päeval. Ka Teeba sai sepalt oma tähelepanu täna. Nimelt lõpuks saime talle esimestele jalgadele talverauad alla ja tagumised kabjad värgitud. Miks rauad?... paljud küsiksid kindlasti. Põhjus lihtne... esiteks on õues libe ja ma ei soovi, et ta kukuks jää peal. Ootan ju temalt ikkagi omale esimest varssa ja tahan teha kõik selleks, et vähendada riske. Teine põhjus raudadele oli tema halb kabjaasend, mis on koormav liigestele ja kõõlustele (lisame veel varsa raskuse). Ati elab ikka oma täkupoisi elu omal viisil. Ka temaga olema sõbrunenud rohkem ja alustanud Natural Horsemanship`il põhinevaid treeninguid ehk mänge, mis valmistavad teda ette järgmisteks koolitusetappideks.

Ka mesilased olen ammu lahti päästnud, et kes veel elus on, saavad minna oma puhastuslennule. Kevadeks-suveks peame leidma nendele kaugemad korjemaad, sest mesilased ja hobused lähestikku ei sobi koos elama... kahjuks.

Ahjaa... kas ma mainisin, et vastik torm on jälle õues :(

Tervitused Mõisa talust,
Ivi

Hobuste müügi kuulutuse lisamise võimalus peredele

Paremale poole tulpa on üles pandud uus leht. Pakume võimalust meie projekti peredele panna üles kuulutus projekti märade järglaste müügi kohta. Huvilistel palun saata info, kontaktandmed ja pildid e-maili aadressile ivi.sarg@gmail.com

Lugupidamisega,
projektijuht
Ivi Särg

Tere kõigile!

Teatavasti oli meil siin blogis veebruarikuus tõsisemaid vestlusi. Nende vestluste tagajärjel kutsus Urve meid vestlusele, mis toimus peale mitmeid edasilükkamisi 17. märtsil ning milles osalesid Age ja Ahto (volitustega veel viielt perelt), Urve ja Ivi. Toimus vastastikuse mõistapüüdmise vaimus vestlus (see oli vähemalt see mida meie ootasime ja arvame, et nii see ka välja tuli), kus me võtsime kõne alla väga mitmed teemad. Kirjutasime sellel vestlusel räägitu üles, et anda ülevaade sellest kuidas meie räägitust aru saime ning võimalus Urvele ja Ivile seda kas parandada, täiendada või vastu vaielda. Eesmärgiga võimalikke möödarääkimisi ja valestimõistmisi siluda ning eos sellest tulenevaid uusi arusaamatusi vältida. Saatsin selle ülevaate Urvele ja Ivile ning ka meid esindama volitanud pered on selle sisuga kursis.

Konkreetselt leppisime kokku, et nii Urve-Ivi kui ka meie (konkreetselt siis mina ja Ahto, kuid kõigi teiste panus on ka otseloomulikult oodatud) mõtleme 17. aprilli koolituseks välja oma nägemuse hobuplaanist (kui keegi ei tea millest jutt, siis võib otse minu poole pöörduda, annan lahkelt ja hea meelega selgitusi) ja koolitusel võtame selle vähemalt korra mainida ning lepime kokku uue kohtumise kus siis seda arutama hakkame.

Teine konkreetne kokkulepe oli, et järgmiseks koolituseks palutakse kaasa võtta hobupäevik (see on see kuhu märgitakse üles kõik mis on hobusega toimunud-toimetatud)neil, kellel see on, et need, kel pole, saaks pilgu peale visata. (See oli nüüd küll juba Ivi asi sellest teada anda, minu arusaamist mööda, aga ma väga loodan ta ei pahanda minu vahelesegamise pärast, mulle tundus, et see on oluline siin ära märkida :) ).

Lõpetuseks nentisme, et meie vestluse lõpp ei ole üldse mitte millegi lõpp vaid alles kõige algus :)

Lahkusime öeldes, et viime kaasa sõnumi vastastikuse suhtlemise, austuse ja arvestamise olulisusest ning teineteise kuulamise ja mõistapüüdmise vajalikkusest. Nii triviaalne ja tundub enesestmõitsetav, kuid millegipärast kiputakse sellised enesestmõistetavad asjad tihtipeale unustama või ei osata neid rakendada (ke meie)ning nii juhtuvadki möödarääkimised ja valestimõistmised. Siit tuleneb vestluseväliselt veel tagasiside vajalikkus, kontrollimaks kas on õieti aru saadud. Seetõttu ma meievahelise vestluse kirja paningi, et tagasiside ja kontroll töötaks :).

Me tahame uskuda, et keegi ei ole soovinud ega soovi ka tulevikus halba. Meie eesmärk on viidata probleemidele ning keskenduda sellele kuidas probleeme kõrvaldada ning püüda muuta tegutsemist ja suhtumist nii, et probleeme takitavaid asjaolusid vähendada.

Heade lootustega :)

Age

Ilusat kevade algust......

.....kuigi jah,õues veel täiesti talv!Aga eks see kauaoodatud kevadki tulemata ei jää!Kirjutan mõne sõnaga ka meie tegemistest.Meie talvekuud on läinud vaikselt ja rahumeelselt.Artag on kasvanud suureks ja saanud nautida ilusat pikka lapsepõlve oma ema seltsis.Temast on sirgunud arukas ja kena täkk,kes austab inimest ja kõike ümbritsevat.Aga eks meilgi tulevad õige pea muudatused,mis tingitud nii projekti kohustustest kui loodusseadustest.See tähendab,et mai kuuni on mul veel võimalus rõõmu tunda enda kasvatatud hobuselapsest....siis ootab teda uus ilus kodu ja hea peremees,kes austab minu unistusi ja võimaldab Artagil elada tõelist täkuelu!Ja Taigat ootab ees paarikuune kooselu kena kavaleriga,kelle missiooniks on teha valmis kauaoodatud märavarss!!!

Tervitused Kargojalt

Kevad läheneb - kuigi jah :) , õue vaadates nii ei tundu... Kuid pole kaugel aeg, kui tuleb toetuste taotlemisele mõtlema hakata. Olen vahepeal saanud taas kogemus, mida tahan Teiega jagada...
Eelmise aasta mais taotlesin minagi oma hobuperele ohustatud tõu toetust. Sel aastal sain lisada ka Anna-Brita toetuse saajate hulka. Üllatunud olin aga, kui selle aasta veebruaris kontole laekunud summa kohe kuidagi ei klappinud - arvuta kuidas tahad (eks see eurole üleminek tegi asja ka omakorda segasemaks, kuid ikkagi tundus, et midagi oleks nagu puudu). Nii ma siis hakkasin asja uurima - helistasin kõigepealt PRIA-sse - ikka Tartu kohe. Seal suunati mind aina edasi ja -edasi, kuni soovitati nö vaie kirjutada (kuigi käskkiri polnud minuni veel jõudnud). Võtsin ühendust ka Kristaga, et kontrollida, kas EHS-i poolt on paberimajandus korras - jah oli.
Mõne aja pärast tuli siis mu järelpärimise peale ka kirjalik vastus - et PRIA tehtud kontrolli tulemusena jõuti järeldusele, et sellist hobust, nagu Anna-Brita ei eksisteeri. Olin ikka päris üllatunud. Kuid kui hakkasin sasipundart lahti arutama, selgus, et algse näpuka olin teinud siiski mina ise - märkides Anna-Brita sünnikuupäevas tema ema paaritumise kuupäeva (mis on passis üpris lähestikku sünnikuupäevaga) ... :D :D :D Kui nii, siis nii. Mis mulle seejuures nii nalja teeb? Eeskätt see tõdemus, et sain taas kinnitust - KÕIK, MIS JUHTUB, JUHTUB MINGIL KINDLAL EESMÄRGIL. Seekord oli mul õnne ja sellest ka aru saada....
.... Olen juba mõnda aega kaalunud, kuidas edasi minna - hobustega või mitte? Raske on olnud - nii füüsiliselt, materjaalselt aga ka emaotsionaalselt... Igal juhul sai otsustatud proovida jätkata kahega. Nagu te teate on kaks loomühikut ka karjatamise toetuse min ja kuna ma eelmisel aastal sain ka kahele hobusele toetust, siis ei teki ka probleemi säilitada seda hobuste arvu, mida viimati PRIA-le sai ette näidatud - et ohust. tõu toetust saada. Oleks ma nüüd märkinud Anna-Brita õige sünnikuupäeva, siis oleksin sel aastal fakti ees, et kuidas vähendada - 3-lt 2-le Taas lisaprobleemid - mis seekord ära jäid :D.
Miks ma sellest siin kirjutan?

• Üks põhjus - kui vaja, ajage pabereid täites kasvõi näpuga järge... :D
• Teiseks põhjuseks - ja mitte vähem oluliseks - on Karssoni põhimõte "Rahu, ainult rahu!", sest kõigel, mis elus ette tuleb, on oma tähendus - olenemata sellest, kas meie sellele saame pihta või ei. Meie õnn, kui saame, sest selle kogemine annab omamoodi vabaduse ja kindlustunde edasi kulgeda... ;)
  

Kaua oodatud kaunikene!

Tere! Eile oli meil väga tähtis päev, kuna Ketakene otsustas lõpuks poegida. Paaritustunnistuse järgi ootasime juba 18.veebruar, kuid ei midagi. Aga noh, Keta mõtles kindlasti, et külmad ilmad, paks lumi- kes siis nii poegida tahab ja nii me ootasimegi ilusamaid aegu. Ja kindlasti sobitas ta need toimingud veel sellisele päevale, kus kõik kodus ja kellegil pole kiire.

Pühapäeva hommikul pool kaheksa läksin talli ning taas ei mingeid muutusi. Lasingi siis kogu karja õue ja hakkasin sõnnikut vedama. Üheksa paiku käisin neid patsutamas ning märkasin piimatilkasid. Mul ei tekkinud veel sellist tunnet,et midagi toimuma hakkaks. Enne ühteteist vaatasin -piima tilgub- OI-OI. Kuid mära endiselt väga rahulik ja ei sõi rahulikult. Lasin hargil kiiresti käia, et tall poegimiseks korda teha. Pool kaksteist läbi oli juba asi muutunud tõsiseks. Enam ta ei olnud rahulik, vaid oli läinud kaugele kopli nurka ning tammus ühelt jalalt teisele ja iga natukese aja tagant nirises tagant vett. Läksime siis tasakesi ära sisse ja nii, kui ta sisse sai heitis ta pikali ja tulid ülejäänud veed ja ka jalakesed. Ta oli ääretult tubli ja rahulik, nagu alati, kuid Ulviga konsulteerides, leidsime ,et peab teda aitama. Nii aitaski mees siis tõmmata, kui tema pressis ja mina aitasin peal väljuda ning tegin koti katki. Tere tulemast -12.32-siin ta siis oli . Viskasin kiirelt pilgu siia-sinna,kõik tundus korras olevat- vaatasin lipsti,poisi tunnuseid ei märganud-JEEEEE -mära ja nimi Emma. Ta oli suht uimane ning lüpsin talle siis ise piima, et teda kosutada. Ketaga sai ka kõik korda ! Peale kahte tundi pusimist, sai uus ilmakodanik ka jalad alla ja, mis selgus, ei mingit mära, täkk, mis täkk. Mees viskas minu üle nalja, et vaat kus hobusekasvataja, ei tee märal ja täkul vahet aga noh...juhtub ikka. Vahet pole ,peaasi, et kõik okey. Nii sai siis Emmast hoopis Efekt-vot nii!

Aitame Tiinal koguda materjali eesti hobuse teemalise uurimustöö jaoks!

Tiina on gümnaasiumiõpilane Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist ja ta valis oma aastatöö teemaks eesti hobuse arengu. Uurimustöö eesmärk on analüüsida eesti hobuse füüsilist arengut ja tema kasutust (ja kuidas need on omavahel seotud), samuti saada ülevaade eesti hobuse tulevikuvõimalustest, ehk miks seda tõugu meile vaja on. Tiina valis selle teema, sest huvitub hobustest ja ta ise on palju just eesti hobustega ratsutamisel kokku puutunud.

Et uurimuse teostamisel on iga vastaja ja vastuste kogumaht oluline siis vastajad ei pea olema hetkel ise eesti hobuse omanikud, arvamust on oodatud avaldama kõik, kes eesti tõugu hobuse käekäigule kaasa elavad.

Tänan teid, kõiki armsaid hobusehuvilisi, kes Tiinat toetas ja tema küsimustele vastas!
Urve

Arvutikoolitus?

Tere, kõigile meie peredele ja teistele huvilistele.

Soovin saada kiiret vastust selle kohta, et... kas teha arvutikoolitust ja millal? Kes on kindlad osalejad ning mida täpsemalt Te sooviksite õppida? Koolitust hakkan organiseerima alles siis, kui on olemas vähemalt 10 huvilist. Kas endale väikse kodulehe valmistamist või mingit excelit või wordi või pildi/video-töötlust jne...? Loomulikult ei saa me teha kõikide nende asjade kohta eraldi koolitust ja samuti pole võimalik kõiki neid asju läbida ühe koolituse jooksul korraga. Esialgse mõtte kohaselt saaks koolitus toimuma Pärnus.

Palun saata vastus mulle hiljemalt reedeks, 4.märtsiks 2011 e-maili aadressil ivi.sarg@gmail.com

Kevadist päikest,
Ivi Särg
Projektijuht
53481622