...ja läbi see talv saigi. Oli külma ja oli lund. Varsad kosusid ja tore oli jälgida nende arengut. Seda, kuidas toimib karjasisene hierarhia, ilma et mina pidanuks väga palju vahele sekkuma.
Mul oli küll juba ammu plaanis siia mõni rida kirja panna, aga nii ta läks... kavad/plaanid võivad olla küll, kuid sellegi poolest ei lähe kõik alati nii, kuis meie tahaksime. Sellegi poolest usun, et kõik, mis meiega "juhtub" omab mingit suuremat mõtet/eesmärki :) . Tagantjärele - sellised me talvel välja nägime...


Nüüd on aga suur sula käes ja ka meil uputab (no jah, ega´s Soomaa ka siit kaugel ole) Kui varasemal ajal sain auto väravassegi jätta, siis sel aastal trügis vesi pea väravasse välja. Karjamaa on nagu üks suur järv ja endine joogikoht kraavi põhjas on nüüd kui lai jõgi - kuigi, ega jah, sinna polegi vajadust hobudel enam minna, sest kus aga nina maha pistad, sealt juua saab (või noh pea-aegu nii see on)


Praegu ootame teede tahenemist, et heina juurde tuua - seda on talvel hoolsasti kulunud :) Ja tänane esimene päikest ja tuult täis päev on palju head teinud - vesi tõmbub koomale ja hobused otsivad juba juba hoolsalt ka esimesi liblesid - mis/kes nina välja julgeb pista, see nahka pannakse ...