Meie suurtest sammudest siis edasi....

Meie öpisammudest siis niipalju,et nüüd oli meil siis täna 17-nes tund olla ree-ees, ja tüdruk oli meil täitsa tubli.

Kui teha lühikokkuvöte,siis algul oli meil ikka veel jonnimist ja kuskil kuuenda tunni aeg tal käis siis niiöelda peas klõps ja ta hakkas asjadest aru saama.Me suundusime uuele suurele põllule ja ta pidi meid hakkama usaldama ,kuna tema jaoks oli see uus koht ning siis saime,et ta körval käis aind üks inimene.mingi kümnenda tunni aeg hakkasime vaikselt teda üksi jätma,sellessuhtes,et inimene lasi korde järjest pikemaks,kuni istus löpuks ree peale,olles valmis igaks juhtumiks,kuid tema vöttis seda üpris rahulikult,ühesilmaga piiludes.Löpuks suundusin ma veel kaugemale kodust,kolmandale pöllule ja vötsin ka julgestuse küljest (korde),kuid ree peal on mul alati keegi igaks juhuks valmis.Kuid pean ütlema et ta on mul täitsa tubli ja kuulab täitsa söna.Eelmine tund tulime ka esimest korda teed pidi koju tagasi ja ta oli hea,auto tuli vastu ja naabri koerad haukusid,kuid tema piilus silmaga mind ja kuulas mu söna,ja köndis rahulikult edasi, nii et ta oli tubli.Ja nii me käime nüüd iga päev,niipalju on ,et kui ma peale rakendamist hakkan ohje vötma,siis tahab enne astuma hakata,kuid mehed hoiavad ilusti kinni ja ta vaikselt hakkab ka sellest aru saama.Ainuke asi,mida ma pole veel teinud on traav,kuid küll me ka kunagi sinnamaale jöuame.

Veel on ka seda,et ma olen hakanud ka seljas käima,ja ta on ka siis tubli olnud.Kuid me teeme alguseks aind sammu ja seisu,et ta saaks edasi liikumisest ja peatustest aru.

Niipalju siis meie öppimistest ja loodan ,et ka teil läheb hästi oma suksudega ja õnne Keta puhul.

Algul käis mul enne ree-ette panekut jooksutamine kordel,kuid nüüd kuskil viis tundi ma pole seda enam teinud,oleme sellest etapist üle.

Ree-ees käisime nii kuskil seitsmenda tunni aeg.

Mu esimesi seljaskäimisi,nüüd käime juba kordel sammu.