Nädal 2; 3; 4

Need nädalad olid suuremate muutusteta nii Andorra, kui Estri jaoks. Vahest ainult see, et mind nägid nad peamiselt ööpimeduses. Vaid kahel nädalavahetusel oli mind nende jaoks ja kaa mitte nii palju, kui ma ise oleks seda soovinud.

Muidu ilmad olid paremad, kui üldiselt sellel talvel näha on olnud -> rohkem lund = rohkem jooksmist ja asjatamist.

24 jaanuar, kui Heiferi koolitus toimus, olin mina aga kahjuks mujal hõivatud. Ainuke lohutus oli see, et sain õige pisut rohkem hobustega tegeleda, kui seda kolmel nädalal muidu sai tehtud.

Käisin Estriga ratsutamas ja lasin ka mõnedel oma tuttavatel paar tiiru teha. Samuti Andorraga sai natuke vapruse koolitust (tutvustasin teda inimestele ja vastupidi - inimestele teda kaa, et siis järgminekord on rohkema rahva juures pisut vapram)

Minu hobuste puhul on täiesti omalaadne probleem tekkinud (tundub et see on ainult minul), nii Ester kui ka Andorra oskavad vaatamata väljaspidamisel, ennast koguaeg nii mustaks teha - teiste projekti inimeste pilte vaadates, tunduvad nende hobused kõik nii ilusad ja puhtad olevat. Minul on aga vaid kaks räpakolli, keda vaatamata pidevalt harjamisele puhtaks ei saagi.

Mis siis veel - olen tegelenud nende nädalate jooksul täku otsimisega oma hobustele - kevad pole mitte kaugel - ja nüüdseks siis üks täkk on isegi silmapiiril. Aga enne välja ei kuuluta, kui asi kindel on.

Maalehest lugesin tegelikult ühte päris huvitavat artiklit - lisan selle lingi siia, soovitan lugeda, mina vähemalt sain päris palju uut teada http://www.maaleht.ee/2009/01/26/loomakasvatus/4612-kuidas-hobused-magavad