neljapäev, 18. märts 2010

Räägime kaasa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemadel...

2010 aasta on suunatud tähelepanu pööramiseks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemadele.

Heifer Estonia MTÜ, kui vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Eesti võrgustiku, EAPN Eesti asutajaliige, koos oma koostööpartneritena kutsuvad kõiki eestimaalasi kirjutama ja jagama oma muresid, mõtteid, nõuandeid ja häid ideid, kuidas praeguse majanduslanguse tingimustes paremini toime tulla.

Et teada saada, milline on tegelik vaesuse nägu Eestis, millised on meie peamised valupunktid ja mida saaks olemasolevate vahenditega teisti teha, muuta ja parandada, siis kõigi teie kirju ootame aadressil: Unicef, Auna 6, 10137 Tallinn, või e-meilile kirjuta@unicef.ee märtsikuu (ja ka aprillikuu jooksul).

Meie üleskutse aga järgmine:

Hea inimene, kes Sa oled noor või vana; mees või naine, poiss või tüdruk; ei ole tähtis mis rahvusest Sa oled - iga inimene on väärtuslik, iga elu on hinnaline, koos tegutsedes loome parema homse meile kõigile!

Kirjuta meile, kui Sa koged vaesust või sotsiaalset tõrjumist, jaga meiega oma muret!
Kirjuta meile, mida peaks Sinu arvates muutma või teisiti tegema, et olukorda parandada.
Kirjuta meile, kui Sul on hea idee või oma probleemile nutikas lahendus, sest sellega aitad Sa ka teisi, kes on Sinuga sarnases olukorras.
Kirjuta meile! Kirjuta maalt, kirjuta linnast, sõjaväest või haiglast, koolist või ülikoolist, hooldekodust või metsatalust!
Ära jää kõrvale, kirjuta! Sul on õigus olla kuulda võetud ja ära kuulatud!

Üksteisest hoolides ja kokku hoides kõlab meie hääl kaugemale!


EAPN Eesti koostöövõrgustiku nimel:
Urve Loit, MTÜ Heifer Estonia, http://www.heifer.ee/
Kärt Mere, Nõmme Lastekaitse Liit, http://www.nommelkl.ee/
http://www.eapn.ee/

kolmapäev, 17. märts 2010

MEELDETULETUS


EHS eesti hobuste kasvatajate haruseltsi koosolek toimub kolmapäev, 24.märtsil2010.a. Saaremaal, Laimjalas. Algusega kell 11.00 toimub Asva Hobusekasvatuse OÜ hobusetalli külastus ja hobuste näitus, kell 12.00 koosolek Laimjala Jahimajas (sh ka kerge eine). Informatsioon ja ettepanekud haruseltsi juhile - Aarne Lember tel.5043601


Koosoleku päevakord:
1.Eesti hobuste kasvatajate haruseltsi tööst 2009. aastal, haruseltsi juhataja Aarne Lember
2.Hobuste kiibistamisest, Jüri Hioväin , Andro Jürisson
3.Eesti hobuste säilitamise-ja aretusprogramm aastateks 2011...2020
4.Tegevuskava 2010
5.Eesti hobuste jõudluskatsed 2009 DVD esitlus

Eesti Hobusekasvatajate Selts

esmaspäev, 15. märts 2010

Terekest....

Ma võtsin üks nädalake hoogu, et peale 27.veb koolitust kirjutada, mis Pertilaga juhtunud on......aga nüüd on siin ilusad jutud, mida nagu ära rikkuda ei tahaks, kuid head ei ole ilma halvata!

Ma olin väga õnnelik, et sain tiine märaga koplis ringi ratsutada ja teda veel saani ettegi rakendatud, ta ei ole ju veel lõpptiine. Kõik oli ilus ja roosiline hetkeni, kui ma ühel öisel söötmisel toetusin Pertila tühimikule (roiete lõpi ja puusanukki vaheline osa), et temast mööduda. Ta tõstis jala ja ähvardas mind lüüa, ma ei saanud hästi aru. Panin siis tugevamini käe vastu külge ja tuli üpris vihane jalahoop......ma tahtsin loota, et ta on halvasti maganud ning lihtsalt külg kange, ma ei pööranud sellele väga suurt tähelepanu.

Järgmisel hommikul. Pertila tukkus suure saare all ja ootas päikesetõusu. Sööma kutsudes meenus mulle tema tegu ning katsetasin uuesti. Ma ei jõudnud kätt tema kõhukese poolegi sirutada kui juba tuli jalahoop, nüüd ma olin üpris kindel, et minu pisikesest hobesest on saanud mära - jonnakas ja isepäine daam, kes kergelt järgi ei anna ning endale viga teha ei lase. Ühesõnaga tema tiinus on jõudnud nii kaugele, et ta üritab loodet kaitsta kõige eest.

Õhtuks ma olin selle juba unustanud, iseenesest mõistetav..... tegin kõike nagu tavaliselt, panin kaera ette ning läksin heina tooma, jõudes heinaga tema selja taha hõikasin teha ilusasti, nagu tavaliselt, ning järsku lõi jälle tagumise jalaga.....ühesõnagu ettevaatust....
Viljariga koos harjusime juba ära, et teda väga ei ärrita, sest ta ei tee seda ju pahatahtlikusest.... agasid ja kuide on jällegi palju.....
Ivi sai ka ehmatuse osalisek, peale koolitust käisime koplis kus ma üritasin näidata milliseks Pertila on läinud, jalahoop ja kõik OK.

Ärge nüüd väga ära ehmataga, ega tal jalad kogu aeg ka niivisi ei lenda, teda ei tohi selleks lihtsalt inspireerida. Vastupidiselt on ta muutunud väga sõbralikuks, tahab palju hellust ja sügamist nendest kohtades mis talle meeldivad, ta kõnnib koplis ettevaatlikult, samas kihutab lumes - saa siis temast aru.

Ma tahaks loota, et see läheb tal üle, kuigi ei pruugi. Võimalus on veel, et peale poegimist on ta tige ning ei lase varsalegi ligi, sellised märad võivad inimest rünnata. Kui ta peaks tige olema, ning kaitsma varssa, siis ma ei proovigi varsale lähedale saada vaid üritan korda teha suhted märaga. Alustan uuesti mära harjamist (ei tee varsast välja) ning kui ta on mind omaks võtnud (loodetavasti paari nädalaga) hakkan vaikselt liigutusi tegema varsa suunas.

Pertila on nüüd siis titepuhkusele jäänud, ratsutamise ja saanisõiduga on selleks talveks kõik.
Kui kellegi hobuke on muutunud pahuramaks siis ärge muretsege, te ei ole teda valesti õpetama hakanud, ta on kõigest tiine ja käitub vastavalt sellele.

On alles toredad talvised ilmad...

Lumekiht meil aina kasvab,põldudele pole mötet üldse oma nina toppida,vöid ära uppuda lumme.Ainukesed kohad liikumiseks on teed,kui need just jäised ei ole.Agendaga oleme ikka vaikselt reega käinud söitmas,et tal ikke kogemusi tekiks,niikaua kui veel saab.Ega meilgi tuleb varsti loodetavasti titapuhkusele jääda.

Agenda sai ka oma esimese söidutamisega hakkama,tuttavad tulid perega söitma ja tüdruk sai edukalt hakkama.Nii hea tunne oli.

Edu ka teile oma lemmikutega ja häid titaootusi meite poolt.

Tervitused Taiga kodust!


Pole ammu siia kirjutanud,kuna elu meie hobuperes on läinud vaikselt ja rahulikult,kui mitte öelda igavalt.Täna aga sain seoses Taigaga ülevoolavate emotsioonide osaliseks ja otsustasin seda blogi lugejatega jagada.Kui mära on täkuga koos,siis ilmselt kõigile on iseenesest mõistetavalt selge,et mära peaks tiine olema.Arvasin,et mullegi on see selge....kuni hinge hakkasid närima mõtted,aga äkki ei olegi mu hobune tiine!?Kui Eku sügisel peale 3 kuulist kooselu Taigaga koju läks,siis hakkasin jälgima Taiga käitumist hoolikamalt.Oli ju koolitustest meelde jäänud,et tiine mära võib muutuda....kes rahulikumaks,kes elavamaks...Meie Taiga puhul polnud neid muutusi kusagilt märgata.Mõtlesin siis,et hea küll,võibolla kui tiinus suuremaks läheb ju siis...Juba paar kuud olen püüdnud aru saada,kas Taiga kõht vähemasti kasvab,aga tundub et ei...Täna aga sattus meile dr.Ulvi Martin.Tuli ta tegelikult Alfi vaatama ja nägi ka Taigat.Taigat nähes,küsis ta selle kaunitari kohta ja kuuldes,et Taiga peaks tiine olema....jäi ta mõtlikult vaatama...Vaatas ühe külje ja teise külje pealt ja ütles,et tema küll ei julgeks väita,et see hobune on tiine.Mina siis vastasin murelikul moel,et mis teha kui polegi,tuleb sel aastal uuele ringile minna paaritamisega.Kui olime Alfi protseduurid lõpetanud ja Ulvi hakkas ära minema,pakkus ta välja,et minu murelikkust leevendada,katsub ta Taiga tiinust.Taiga nagu ikka lasi rahulikult endaga toimetada ja vastus mis Taiga tagumiku tagant kostus tõi meeletu rõõmu:siin on loode,mis praegu on uinuvas olekus.Mind tabas rõõm ja hämmeldus korraga.Rõõm sellest,et Taiga tiinus leidis kinnitust ja hämmeldus sellest,et Taiga suudab alati olla väljaspool igasuguseid tüüpilise hobuse kriteeriume.Taiga on kogu oma ilus eripärane ja ebatavaline!Aga selle loo kirjutasin mõeldes kõigile neile,kellel on kodus tiine mära ja kes vahel samamoodi püüavad kinnitust otsida küsimusele,et ei tea kas ikka on varss tulemas.Taiga näide on kinnituseks sellele,et te ei pruugi kuni poegimiseni aru saada,et teie mära varssa kannab.Tal võivad puududa kõik tiine hobuse tunnused....ja ikkagi kingib ta teile väikese armsa hobuselapse!Aga seoses selle tiinuse kinnitusega hakkas meie jaoks uus ajajärk selles peatükis,kuna dr.Ulvi Martin jättis ussirohu ja ütles,et see oleks vaja Taigale anda,kuna varssumiseni on umbes 3 kuud ja selleks on õige aeg.Ja kuna ma soovin teha kõik endast oleneva Taiga ja tema varsa heaks,siis järgmisena võtan ette tee poodi ja toon sealt Ulvi soovitatud vitamiinid.Edu teile kõigile ja vähem muremõtteid!Vahel polegi asjad nii hullud kui arvame.