Ei saa mitte lisamata jätta ka ühte hobuse maali, mida nägin Sharm El Sheighi keskuses Nama Bays, lihtsalt jäii kohe kaamera ette, ning meeldis.
(: , Ilusat kevadet Teile kõigile Laura.
Algajate hobusekasvatajate ja HEIFER koostööprojektis osalevate perede veebipäevik. Projekt sai alguse 2008 aastal kui projekti raames anti peredele 12 hobust, sh 9 eesti, 2 tori ja 1 ER tõugu mära. Perede kohustuseks oli olla avatud positiivseks ja projekti eesmärke arendavaks koostööks teiste perede, hobusekasvatajatega ning projekti juhtidega; osaleda aktiivselt koolitustel, jagada oma teadmisi, hoolitseda oma hobuse eest ning anda esimene märajärglane edasi järgmisele Heifer projekti perele.
"Suurte asjade saavutamiseks peame nii unistama kui ka tegutsema ..."
pühapäev, 8. märts 2009
teisipäev, 3. märts 2009
Lüübek ja Jaanus Kallaste demonstreerimas võistluskaarikut.
Sorirakend...pole veel päris valmis.
Ilusat kevadekuu algust!
See kauaoodatud laupäev on juba seljataha jäänud,aga see õhin ja rõõm kordaläinud päeva ja elamuste üle jääb vist päris kauaks meelde. :)
Mulle oli see ju esimene õppepäev ja samas ka esimene kohtumine programmisosalejatega.Lisaks Ailile sain ma nüüd elusuuruses ka teisi näha! Päris vahva on inimesi blogijuttude järgi ära tunda!! Olete nagu meediastaarid!!!:D Ja teadke,et olete üks väga tore rahvas! Inimesed,kes tegelevad hobustega,ei tohigi teistsugused olla! Eks Liina vaikselt mainiski,et eks need hobuse- ja koerapidajad ikka sellised erilise kiiksuga on...ja vaat siis mulgi lõi lambike peas põlema ja ma taipasin,miks ma siin seltskonnas istun....olen ka looduselt selle kiiksu kaasa saanud!:D Ja seda on ikka paganama hea teada!:D
Võiksin oma vaimustust veel pikalt jagada,aga nüüd siiski ka sellest,mida me seal Toris siis tegime ja nägime.
Jaanus Kallaste oli meile näitamiseks seinale erinevat rakendivarustust riputanud ,saime teada,et erineva kujuga rangid on mõeldud erinevat sugu hobuste jaoks.Ümarad täkkudele ja piklikud pirnikujulised märade ja ruunade jaoks.Kuna just eelmisel päeval olin korrastanud ja õlitanud vanu range,mille saane ostes kaasa sain,siis oli asi kohe selge....mul on mära rangid!:) Kohe hakkasid silma ka samasugused rihmad hobu seljas ,mille puhastamisega ja õlitamisega mina kodus vaeva olin näinud (mul polnud ainugi,milleks need rihmad vajalikud on)...ja tuli välja ,et need on leid. Leidel on täiesti oma otstarve...need hoiavad range hobusel kindlamini kaelas ja takistavad rangide üle pea ära kukkumist.Ja hobusele käivad need peale ,hoopis risti vastupidi minu ettekujutusele...see uhke medaljon,mille mina oleksin rinnale paigutanud,käib hoopis pepu peale!!!:DDD Vaat siis,kui palju mõnel õppida on!!!!
Looga- ja sorirakendi mannekeeniks oli meile Tori tõugu uhke ja kõrge nooruke sugutäkk Lüübek. Ta kannatas meid üsna rahulikult välja ja lubas kõigele lisaks endale paigi teha. Vaatamist ja teadmiste kõrvataha panemist oli mõlema rakenditüübi puhul.Sorirakend aga pakkus suurt huvi ka neile,kellele tavapärane loogarakend juba tuttav oli.Sellist rakendit tuleb aga tellida välismaalt ja 15000 pole just väike hind.Samas rakendamine käib kiiresti ja lihtsamini kui loogaga variandi puhul.Raskemate vedude jaoks aga sobib meie tavapärane esiisade rakendamisviis siiski paremini.
Kui Lüübek meile väikse vigursõidu ka ära näitas...ta nimelt kartis jäälaike,ega tahtnud minna sinna,kuhu juhiti...tõid Jaanus ja Liina välja kaks eestlastest hobutüdrukut,et nad paarisrakendisse panna. Uskumatu ,kui tillukesed päkapikud nad võrreldes Lüübekiga olid!!!:D
Märad lunisid nii mõnusalt pai ja lasid Jaanusel end rahulikult väga huvitava väljanägemisega kaasaegse sõiduriista ette panna.Kuna ka see oli sorirakend,tekkis meil muidugi igasuguseid küsimusi kahehobuse loogarakendi kohta!:) Selgus,et seegi pole midagi võimatut.Seinal oli vaatamiseks väljas ka troika varustus.
Kui üldpilt koos hobuste ja Jaanusega tehtud,saime veel nautida Eesti sugutäku Viks´i uhket eputamist noorte märade ees. Ja eks ta kandideeri ju ka nii mõnegi Heiferi mära kosilaseks!;)
Oli ilus poiss küll!!
Õues oli igati ilus ja päikeseline ,aga meie ikkagi külmast kanged.Seega oli soojas kontorihoones kuuma kohvitassi juurde lõpuks päris hea istuma minna.Ja kohvitassi taga,nagu teada,juttu jätkub kauemaks.:) Nii mõnedki tarkused jäid mullegi kõrva taha kinni ja koos naabrimehe Matiga saime ka esitada ametliku sooviavalduse projektis osalemise kohta.Seega on meil nüüd tasapisi aega õppida,kogemusi omandada,hoburiistu varuda ja teie vahva seltskonnaga koos arenedes oodata ,millal need tillukesed hobuselapsed ükskord sündima hakkavad! :)
Kui te vaid teaks kui hirmus pikk see aeg tundub!!!!! :)
Varsti aga tuleb kevad ...ja soe ja päike...soovin kõigile teile ja teie armsatele lakaga sõpradele mõnusat kevadeootust ja hästi palju imelisi hetki koos.Nii palju kui see vähegi võimalik....nad on lihtsalt ju niiii võrratud tegelased!!!!! Ja saavad kindlasti iga koosveedetud hetkega teile järjest armsamateks.
Päikest teie hinge!!!!
P.S. Kahjuks oli see mulle esimene blogikirjutis ja piltide panekuga nägin kurja vaeva.....nad ei saanud siia üldse niimoodi nagu oleksin tahtnud,aga hea,et nad üldse üles sain!:D Loodan,et pole väga hullusti!!:)
esmaspäev, 2. märts 2009
Meie esimesed suuremad sammud
Terekest siis,mul nii kahju ,et ma jälle ei saanud koosolekule tulla,aga ehk keegi teist räägiks mulle,kuda seal oli.
Aga kui rääkida suurtest sammudest,siis me panime pühapäeval ja täna Agenda ree-ette.Esimene päev oli möllu kui palju,sest ta avaldas arvamust oma moodi,kuid mehed olid tublid ja suured tänud pean ütlema Maiele,kes mulle oma suurte kogemusepagasiga appi tuli.Muidugi rahunes ta pärast nati maha ja oli nagu noor hobune ikka,kes pidi uusi asju öppima.Teisel päeval läks juba nati paremini,lasi rahulikult ette rakendada ja läks kohaltki normaalselt minema.Paremale pööramisega on tal nati raskusi,kuid üldiselt olime me tänase päevaga rahul,eks näis mis ta homme teeb,sest siis panen ma meestega ilma Maieta ette,kuid ma olen optimistlik ja arvan ,et ta vötab nüüd asja paremini,kui eelmine päev.Tegelikult on ta tubli loom ja hea iseloomuga ning ma olen temaga täitsa rahul.
Aga kui rääkida suurtest sammudest,siis me panime pühapäeval ja täna Agenda ree-ette.Esimene päev oli möllu kui palju,sest ta avaldas arvamust oma moodi,kuid mehed olid tublid ja suured tänud pean ütlema Maiele,kes mulle oma suurte kogemusepagasiga appi tuli.Muidugi rahunes ta pärast nati maha ja oli nagu noor hobune ikka,kes pidi uusi asju öppima.Teisel päeval läks juba nati paremini,lasi rahulikult ette rakendada ja läks kohaltki normaalselt minema.Paremale pööramisega on tal nati raskusi,kuid üldiselt olime me tänase päevaga rahul,eks näis mis ta homme teeb,sest siis panen ma meestega ilma Maieta ette,kuid ma olen optimistlik ja arvan ,et ta vötab nüüd asja paremini,kui eelmine päev.Tegelikult on ta tubli loom ja hea iseloomuga ning ma olen temaga täitsa rahul.
Tegelikult ma väga loodan ja hoian pöialt,et ka teie oma suksudega niikaugele jõuate ja hoian teile pöialt.Edu ka teile oma hobsidega ja jõudu.
Siin mõned jõupingutused meie tegemistest.
Pidu iseeneses
Oh polegi ammu midagi siia kirjutanud. Aeg läheb nii kiirelt, nüüd kohe kohe on kevad käes.
Hobustel hakkab juba vaikselt karv lahti minema.
Mis siis, et nad on nagu iga päev ja koguaeg väljas, kuid alati kui nad teise aeda panna jooksevad nad ringi, kui just tallis välja pääsenud varsad, püherdavad nii ühe kui teise külje peal ning väljendavad oma rõõmu iga otsaga.
Andorraga oleme nüüd siis nii kaugel, et saime talle esimest korda sedelga selga ja polnudki nii hirmus. Samuti käisin samal päeval Estriga ratsutamas, nii et Andorra kõrval jooksis ja sai nii nina, kui hambaga sadulat ja saudlatekki proovida.
Siis samal päeval proovisime ka seda vaksineerimise asja - jälle. See kord ebaõnnestunult, marudaudi süst on ikka veel tegemata :(. Nii kui nõela tera oma ligigi tundis nii hakkas hüppama ja märatsema. Ja nii pea kui veterinaar pani süstla ära (lootusetu näoga) oli Andorra kohal ja juba norimas taskuid.
Selleks kevadeks/suveks on palju plaane juba tehtud, nii pea kui ilm ja maa lubab hakkame uut aeda ehitama, järgmiseks talveks juba ette. Sest on oodata ju veel üht rõõmurulli.
Muidu hobused on mul väga priskeks kätte ära läinud, Estri kohta saab juba öelda, et nii sama lai kui pikk. Andorra on veel pisut oma saledamat joont hoidnud, nii et vagu päris seljal veel pole aga ega palju puudu küll pole.
Njaa ja varsti on ju tulemas väiksel preilil (loe Andorral) sünnipäev... kolme aastaseks saab.. Siis tuleb mõelda juba talle oma sadula muretsemise peale ja kõigele muule.. aga jah, eks ootame selle aja ära enne, las harjutab seni Estri omaga.
Kõik on ilus ja hea.. talv saab mööda ja kevad on algamas, uue lootuse aeg.
Kui nüüd veel jõuaks ka nii kaugele, et ree saaks alla võtta ja korra Estri sellele ette panna.. oleks peaaegu kõik täiuslik...
Mis siis, et nad on nagu iga päev ja koguaeg väljas, kuid alati kui nad teise aeda panna jooksevad nad ringi, kui just tallis välja pääsenud varsad, püherdavad nii ühe kui teise külje peal ning väljendavad oma rõõmu iga otsaga.
Andorraga oleme nüüd siis nii kaugel, et saime talle esimest korda sedelga selga ja polnudki nii hirmus. Samuti käisin samal päeval Estriga ratsutamas, nii et Andorra kõrval jooksis ja sai nii nina, kui hambaga sadulat ja saudlatekki proovida.
Siis samal päeval proovisime ka seda vaksineerimise asja - jälle. See kord ebaõnnestunult, marudaudi süst on ikka veel tegemata :(. Nii kui nõela tera oma ligigi tundis nii hakkas hüppama ja märatsema. Ja nii pea kui veterinaar pani süstla ära (lootusetu näoga) oli Andorra kohal ja juba norimas taskuid.
Selleks kevadeks/suveks on palju plaane juba tehtud, nii pea kui ilm ja maa lubab hakkame uut aeda ehitama, järgmiseks talveks juba ette. Sest on oodata ju veel üht rõõmurulli.
Muidu hobused on mul väga priskeks kätte ära läinud, Estri kohta saab juba öelda, et nii sama lai kui pikk. Andorra on veel pisut oma saledamat joont hoidnud, nii et vagu päris seljal veel pole aga ega palju puudu küll pole.
Njaa ja varsti on ju tulemas väiksel preilil (loe Andorral) sünnipäev... kolme aastaseks saab.. Siis tuleb mõelda juba talle oma sadula muretsemise peale ja kõigele muule.. aga jah, eks ootame selle aja ära enne, las harjutab seni Estri omaga.
Kõik on ilus ja hea.. talv saab mööda ja kevad on algamas, uue lootuse aeg.
Kui nüüd veel jõuaks ka nii kaugele, et ree saaks alla võtta ja korra Estri sellele ette panna.. oleks peaaegu kõik täiuslik...
Tellimine:
Postitused (Atom)