Eks just praegu on see periood, mil nö. "vaadetakse tagasi" ja mõtiskletakse olnu- ja saabuva üle.Mõndagi, mis on tulnud läbi elada, võib võtta nii ja naa. Nagu ses veeklaasi loos - kas klaas on pool tühi või pool täis :) - suhtumise küsimus. Nii on ka olnud igapäevaelus juhtunuga - kui esmane reaktsioon on negatiivne a´la - "no, miks küll minuga aina nii juhtub"... jne ..., siis hiljem, kui oled suutnud veidi "auru välja lasta" - mõistad, et läbi-elatu on sind tegelikult säästnud palju hullemast ja/või on kogetu rikastanud sind. Ja äkki seekord õnnestub ka õppida juhtunust :)
Mitte keegi meist ei tea, mis on järgneva käänaku taga. Seetõttu on mulle südamelähedasem õpetus - elada hetkes/tänases päevas - sest pikalt ette planeerida on mõttetu energia raiskamine - kogemused näitavad, et ellu jäävad paindlikud... Kui suudad end kohandada pidevalt muutuvate oludega, säilitada huumorimeelt ja hoida "tähtsaid asju" meeles, siis ehk polegi tulevik nii hirmuäratav... :)
Lõpetuseks "laenan" ühe tundmatu mõtteid...
... mõelgem - kellele "teha ruumi" ja kelle peale pole mõtet oma energiat üldse kulutada.
Soovin Teile kõigile kõrvale inimesi, kes toetavad ja hindavad Teid just sellisena, nagu olete. Ja kui vähegi jõud üle käib :D - pidage meeles - me ei saa muuta olukordi - muuta saame vaid enda suhtumist juhtuvasse ;)
Evelyna
