Infoks projektiperedele

...
Katrin avaldas juunikuus soovi lõpetada juunikuus oma tegevus Heifer hobuste projektijuhtina. Täname teda tehtud töö eest!

Koolituste ja muude projektialaste tegevustega jätkab Ivi.
Tema tel: 53481622 ja e-mail: ivi.sarg@gmail.com

Urve Loit
Heifer programmijuht Eestis
tel 51 48 705

Pajataks siis natuke ka meie tegemistest

... ehkki nagu saatuse kiuste iga kord kui ma blogida tahaks juhtub midagi ja ikka elektroonikaga. Läksin tänagi täie teadmisega, et saada oma hopsidest uut pildimaterjali kaameraga koplisse, kuid oh imet fotokas tegi sada vigurit, kuid ei ühtegi pilti ja lõpuks see jultunud aparaat teatas "vahetage patareid!," nii ma peangi piirduma vanema pildimaterjaliga.

Meiega on vahepeal nii mõndagi juhtunud, nii head, kui halba. Kõigepealt meie täkupoiss sai endale juba 18 juunil nime - Villi, küll me kaalusime ilusaid nimesid ja siis veel ilusamaid ning kohe kuidagi ei suutnud otsustada, kuna mu vanem tütreke avaldas arvamust, et me nagunii kutsume teda Villiks, milleks siis panna mõni uhke ja aristokraatlik nimi, kui meil seisab tallis ilus "tasame" Eesti poiss.

Aili pere

Issi on komandeeringust tagasi

Täpselt.. nimelt Rallik oli meil päris pikalt ära, oma tööd tegemas.

Tema komandeeringut pikendas veel need kohutavad kuumad ilmad, milledega ma lihtsalt ei lubanud teda ära tuua, mine tea mis vanema härrasmehega võib juhtuda.

Kuid laupäeval siis toodi ta tagasi. Veelkord soovin väga tänada Eret kelle rahuliku meeleta ja abita poleks see asi nii kenasti sujunud.

Nagu ka pildilt näha on, on Rosina tõeline issi laps, tema otsis kõige kiiremini papaa lähedust ning võttis Ralliku igasuguse pahameele virveta vastu erinevalt tibidest, kes pahameelitsesid, lõid takka üles, ning jooksid eest ära.

Hiljem aga, kui kõige eelnevaga oli täiesti selgeks tehtud, kui pahaks pandi härra eemal olekut - tervitasid jälle oma täkku ja see järel nagu midagi poleks juhtunud, rahumeelselt karjamaad jagama hakkasid.

Mina olen ise õnnelik ja rahul, kõik minu hobused on tervelt ja õnnelikult tagasi - kõik koos karjamaal. Teate, pärast viit hobust on neli ikka kohutavalt vähe ;)

Olen otsustanud, et enne kuumade ilmade taandumist ma oma hobustega ma suuremat tegema ei hakka. Kõik treeningud on peatatud kuni paremate ilmade saabumiseni.

Sügisel-Talvel loodan Andorra sadulasse saada, nii et tema seljas ka ratsutada saaks, sest kevadel on juba oodata järgmist varssa ning siis on jälle vaja pausi pidada.

Esimest korda sadulaga......

......peale mitmekuulist vaheaega.Nii nägi välja eile meie hobuste päev.Taiga sai näidata üle pika aja jälle oma oskusi ja varss sai uute kogemuste osaliseks.Esimene tund möödus Artagil meeletu jooksmisega,sest ilmselt on see kõigi hobuselaste unistuse täitumine,kui on jooksmiseks suur lage väli kus pole ühtki piiret....Teine tund kulus tal nuputamiseks miks ema eest ära jookseb ja mis teeb mingi inimene tema ema seljas.Kolmas tund sai ta lõpuks ema juurde sööma ja mõistis,et inimene ema seljas polegi koll.Ja neljandal tunnil näitas Artag juba väsimuse ja ükskõiksuse märke,sest kaua sa jõuad joosta,kui ema ikka seisma ei jää!Taiga nagu ikka oli tolerantne nii parmude kui Artagi ulakuste suhtes ja tundis rõõmu,et saab oma ilusat traavi ja galoppi näidata!Ja mina veendusin selles,et mis on hobune kord selgeks saanud,see ka selge on.....

Üks huvitav koolitus 07.august 2010

Olete oodatud kõik laupäeval, 7ndal augustil kella 16.00 Märjamaa valda Sulu külla Mõisa talusse. Kutsume Teid ise tegema endale või oma sõpradele / tuttavatele savist meeneid. Siin saab toimuma keraamika kursus, kus õpime voolima savist esemeid juhendaja saatel. Hiljem lähevad valmistatud esemed kõrgkuumus keraamikaahju põletamisele, mis asub samuti mõisa kompeksis.  Töö toimub kahes grupis. Üks grupp voolib savi ning teine grupp vaatab samal ajal filmi Aivar Kallase Eesti tõugu hobusest (loe lähemalt siit) ja Parelli õpetustest, pärast grupid vahetuvad. Hiljem väike grilliõhtu, kus saab vabalt rääkida oma muredest ja rõõmudest ning vahetada infot. Räägime ka võimalustest, mida peale hakata oma sündinud täkkvarssadega ja tegeleme muude jooksvate küsimustega.
Oodatud on kõik huvilised.
Eelregistreerimisega.
Kohtade arve piiratud!!!
Eelisjärjekorras projektipered, ülejäänud kohad lähevad registreerimisjärjekorras teistele huvilistele.

Registreerimine hiljemalt 05. august 2010 e-maili aadressil ivi.sarg@gmail.com
Küsimuste korral võtta ühendust tel. 53481622 Ivi

Kaart koos Mõisa talu asukohaga.


Teeme koos midagi lahedat!

Tehtud.....

Meie talus on siis tänasest ilusate hinnetega peatõuraamatu mära TAIGA ja tulevikus ilmselt väga huvitavat värvi ning imeilus täkkupoiss ARTAG.....kes sai kiibistatud.TAIGA erilisus sai järjekordselt ära märgitud,kuna aretusspetsialisti sõnul peaks TAIGA värvus kandma nime HÕBEKOLLANE!Ja kuna kõik need protseduurid leidsid aset keskpäeval...siis parmuparvede kiuste sai kõik tehtud nagu kord ja kohus.

Suvekuumad tervitused Taiga ja Artagi ning Alfi poolt.........

Eks on meie taluski on kõik vaevatud ja väsinud kuumast ja parmude rünnakust.Aga Taigal ja Artagil läheb hoolimata kõigest kenasti.....päeval on nad peidus boksis ja õhtul 11 lähevad karjamaale.Hommikul,kui kell on 7 siis tuleb meie kohalik korravalvur Alf öiselt ringkäigult ja manitseb ka varsa ja Taiga päikese ja parmude eest varju.Taiga ja Artag on karjuses...aga Alf juba mitmendat kuud vabalt,seega tal ülevaade sellest,kas karjus püsti ja titt koos emaga alles.Alfi jalutusrada käib ümber karjuse,ja enamik aega veedab ta metsas.Aga kui Artag emme silmist kaotab ja oma täkulikku hirnatust teeb,siis on Alf esimene kes põõsaste raginal kaema tuleb,mis lahti.Taiga tundub sellega nii harjunud olema,et sööb rahumeeli ja vaatab üle õla,et kas Alf tuli või ei!Alf jõuab ka kõige muu kõrvalt meie õuemuru kasvu piirata,ja seega pole meie majas see suvi kordagi muruniidukit käivitatud.Homme peaks olema see päev,kus Artag saab kiibitud ja Taiga peaks saama peatõuraamatusse.Soovin Teile kõigile vähem putukaid ja kuumust!!!Ja mõned pildid meist.......

Vihma sajab vihma sajab...

On kirjeldamatult mõnus näha pärast nii pikka aega vihma sadamas, on lausa kuulda kuidas maa tänulikult ohkab ja joob suurte sõõmudega vett. Ilus ilus ilus...

Ohh... ei ole ühtegi luuletust mis kirjeldaks hetkel seda rõõmu..

Nüüd juba paar päeva tagasi plaanisin kirjutada meie tegemistest kuumade suveilmadega.

Nagu Evelynagi oma hobustega, proovisime meiegi teha omadel olemist kergemaks. Sest olukord oli (tuleb tunnistada) päris nutune. Nimelt kuumade ilmadega ei olnud neil muud võimalust kui vaid kihutada meeletu kiirusega mööda karjamaad ringi, et vaid putukatest pääseda, oh nad oli märjad jooksmisest ja Estri kael kõik verine .. hirmus vaatepilt...

Aga siis panime me omad hobused keldrisse. Jaah just nimelt keldrisse...

Tegime nimelt väikese aia ümber keldri ja päästsime keldri uksed valla... ja nagu hiljem selgus oli see ainu õige otsus ja tegu, nimelt täna oli esimene päev, kus ma nägin hobused vabatahlikult väljaspool keldrit.

Ja Estrit ning Rapuntsilt nägin ma üldse üle nädala aja esimest korda väljaspool seda (väidetavalt nad öösiti ikka väljas söömas käisid, kuid ise ei näinud seega kindlalt öelda ei saa :P).

Andorra ja Rosina kutsumise peale ikka leiva ampsu käisid saamas.. aga siis kah tegutseti kiiresti ampsti leib mokkade vahele ning siis kohe varju tagasi.

Tuleb tunnistada, et 28 (kuni 34) kraadise palavusega on seal väga mõnus olla .. isegi putukaid polnud või kui oli siis minimaalsetest kogustes.

Vaatab kuidas ilmad edasi on.. vahest saab nad tagasi suurde aeda panna.. täna aga las mõnulevad vihma käes.. las see puhastab ja hellitab neid.. oh vihm kuidas Sind on taga igatsetud puhastav ja soe vihm.

Tere kõigile!

Pole ammu arvutit külastanud, kuid me rõõmustame kõigiga kel vahepeal hästi läinud ja kurvastame kõigiga kel halvemini.

Aga meilgi on uudiseid ;) Meie täkupoiss ERTS sündis vaikselt ja märkamatult 11. juulil kella kahe paiku päeval. Kõik läks hästi, protsessi ise me ei näinud aga vastsündinud varssa küll. Praegu kepsutab emmega koplis või lebotab tallis. Emme ise on ülihoolitsev ja valvsa pilguga.

Vastsündinud varsast pilti pakkuda pole kuna ainuke vahend millega pilti sai oli telefon aga sealt ei saa me pilte kuidagi välja :P Niiet siin on teile paar eile tehtud pilti.

Ja siin paar pilti sellest kuidas meil hobune vabapidamisel oli ja muru pügas ;P Ja nii paar nädalat. Ei kippunud kuhugi, ainult talli oli asja kui liiga kuumaks läks või satikad liiga tegid. Kahjuks ei saa jälle telefonist kätte pilte sellest kuidas me siin õue peal koos hobusega piknikku pidasime :P

Kuud ja vihma teile kõigile krae vahele (sest päikest soovida oleks praegu vist liiast ;)

Age ja meeskond ;)

Lubatud pildid Assost...

....Sätin nüüd mõned fotosüüdistused meist ka siia...

Kuna on niiii palav, siis näeb kõige sagedamini just sellist pilti - varsad on ikka pikali, märad tukuvad. Keskpäevaks on nad küll juba varju all, kus tuul ka läbi käib :)

...Anna-Brita ja Asso - õde-venda koos...


... Siin on Asso kõige paremini näha, kuigi jah - ei ole ta just emmega kõrvuti sattunud :) - aga kena poiss sellegi poolest.

"Ma tahtsin head, jah - ainult head...." :)

...küllap tuleb enamusele tuttav ette (laul-aga mitte ainult...)?
Kui sageli asume midagi tegema, peas positiivsed mõtted ja südames head kavatsused, kuid "välja kukub, nagu alati" :) (või siiski ka mitte - on ju meil kõigil ka õnnestumisi) Aga küllap on vaja ka neid apsakaid, sest kuidas muidu õpime - kasvõi näiteks seda, et pole me midagi nii kõike-teadjad, nagu ehk mõnikord arvama kipume. Apsakad toovadki meid maa peale tagasi. Samas loodan, et ei võta ära julgust edasi minna...
Meil siin juhtus selline lugu, mida endalgi piinlik rääkida, kuid ma arvan, et kasuks tuleks ehk mõnele veelgi. Nagu arvata võib, on meil sel aastal hirmsalt sääski ja nüüd ka parme... Vahetult enne neid päris kuumasid võtsime ette metsa-aluse korrastamise, et märad tuua uuele karjamaal, kus pole katust varjuks, kuid on metsatukk. Kuna oli veel sääskede aeg, siis käis minu mõte nii - peaks veidi tuult laskma sinna metsa alla, võtaks paju-rüpsiku maha, saaks hea varju ja samas tuuleke käiks ka läbi... Nii läks. Juhatasin märad varahommikul uude koplisse, kuid umbes sel ajal algas ka see kuum periood. Märad läksid metsatukka, kuid hoidsid ikka sinna, kus jäi võpsik puhastamata - ei jõudnud lihtsalt. Kui ma järgmisel päeval asja lähemalt uurima läksin, olid nad sisse tallanud raja - nad vaesekesed pidid aina liikvel olema, sest parmud, kes nüüd ka välja olid ilmunud, ei andnud muidu rahu. Mul oli piinlik märadele silma vaadata... Järgmisel hommikul tõin nad uuesti vanale karjamaale tagasi ning enne jahedamaid ilmasid ma neid sealt kuskile ei liiguta.
See oli vaid üks ja minu näide sellest, kuidas võib ikka mööda panna - kuigi ma hoolin oma hobustest ja tahan neile head, ei hooma ei mina (ega ma usun teiegi) alati kõike ja nii juhtubki, nagu selles vanas heas laulus, kus abivalmis mees ikka ja jälle ise hoope sai :)
Usun, et olulisem on suutlikkus ise oma vigadest ka midagi õppida, endale andeks anda ja edasi minna...

Tere taas.

Küll aeg läheb kiiresti, kui on palju teha.

Nüüd viimaks saan arvuti taha, et natuke ka Teid asjaloodega kurssi viia.

Viimati teatasin varssade sünnist meie perre.

Küll nad (varsad) arenevad ja õpivad kiiresti, mõlemad näevad juba üsna hobuse moodi välja.

Rosina tuleb juba ise ligi ja nõuab pai ning leiba, oleme ka alustanud jalgade tõstmist käskluse peale "jalga". Ta on igati tubli ja traks hobuselaps. Rapuntsliga läheb vist veel veidi aega, et ta üldse asja vastu huvi hakkaks tundma, hoiab ikka veel mamma selja taha ja ei taha juurde tulla, kuid see mind pabistama ei aja - Rosina näitas, et iga asi tuleb omal ajal ja üks asi mis mul on.. on aega.

Eelmisel nädalal olid meil siin suured sündmused, nimelt nii Rosina kui ka Rapuntsel said ära kiibistatud ja sellega seoses toimus ka meie talus väike ülevaatus - joonistati varsad üles ning vaadati ka märad üle, teatan uhkusega, et nüüd on mul karjamaal kaks PEATÕURAAMATU mära.

Ülevaatus edenes meil kenasti, mõelmad märad näitasid ennast vaid parimatest külgedest. See on üksnes minu enda süü, et enne paraad pilte ma oma teadmatusest panin Andorrale päitsed pähe. Muidu kogu ülevaatuse aja olid mõlemail valjad kenasti ning tegime kogu komplekti läbi - mõõtmised, käe kõrval kõndimise, ning käekõrval traavi.

Mis siis veel, alustasime varjualuse ülevärvimisega, loodan õige pea siia pilte lisada, plaanid sellega on suured, aga eks näis kuidas need välja kukuvad. Loodame vaid, et ilmad lubavad. Erinevalt paljudest teistest, on meil veel hein tegemisel, hoian pöialt, et need siiski õige pea korda ja talve ootama saavad pandud. Veel on muidugi hulka tööd teha, kuna detsembriks on mõlemad varsad 6 kuud vanad, ning märad mõlemad on juba uuesti paaritatud, siis pean leidma võimaluse varssade eraldi panemiseks. Selleks planeeritud hoone on aga hetkel veel kanade poolt hõivatud, ning vajab suurpuhastust ning bokside ehitust, loodan sellega siiski õigeks ajaks valmis saada.

Ega meil siin suuremat muud polegi.. loodan, et kui suur kiire mööda saab siis hakkan siia rohkem infot kah lisama, elu on nii kirev ja ilus, mis mitte seda Teiega jagada.

(kõik siia posituse juurde lisatud piltide autor on Krista Sepp)

OOTAN...

...endiselt karjaarvestusvormi  AHTO/AGE ja ERE käest!!! Palun see saata mulle väga kiiresti!!!

Vormi saate alla laadida siit http://www.heifer.ee/Vajalikud-dokumendid

Tervitades
Ivi Särg