Projekti perede koolitus 08.november 2008

Kuna juba päris pikka aega ei ole projekti raames toimunud koolitust, siis teen Teile ettepaneku kokku saada 08.novembril 2008.a. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi kontoris. Teada on, et sügisesed päevad on üsna lühikesed ja seetõttu, et mitte päris pimeda peale jääda, alustame oma päevakavaga hommikul kell 11.00.

• Saame kokku ja räägime, kuidas olete oma hobustega hakkama saanud. Mõtted ja kogemused teistele projekti peredele. NB! Kabjahoolduse koolitusel osalejad - anname Teile kindlasti sõna oma teadmiste jagamiseks.


• Täkkudest ja nende kasutamisest tuleb meile rääkima Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tõuaretustöö juht Andres Kallaste - varuge talle hulgaliselt küsimusi!


• Arutame läbi projekti koolituste plaani. Selleks palun Teil eelnevalt läbi mõelda, milliseid koolitusi ja tegevusi Te järgmiseks aastaks/aastateks soovite.


• Kui jääb aega ja on huvilisi, siis saame vaadata ka 0,5 tunnist hobusealast filmi, mis tutvustab suhtlemist oma hobusega läbi vastastikuse rõõmu ja heaolu.

Seniks aga parimate tervitustega ja
ikka kannatlikku meelt soovides
Urve Loit
Heifer International projektide
esindaja Eestis
tel 51 48 705
urve.loit@gmail.com

Uued tuuled

Sellest ajast saadik, kui meil Oja talus oli koosviibimine olen palju hakanud sealsete sõnade ja osalt ka etteheidete peale mõtlema ning ka uurima, mida me siis kokkuvõttes peaksime tegema.
Kõlas palju kibedaid etteheiteid, et keegi meiega ei tegele ja ei hooli üldse, mis loomadest saanud on vms.
Nüüd siis sain kindla teadmise, et ei olegi olemas seda müstiliste "keegit". Tegelikult peame me ise kõik seda tegema (nagu muideks teevad ka Hiiuma Heiferlased). Kogu projekti mõte ongi see, et meie... pered kes said hobused peaksime üksteisi toetama nii nõu kui jõuga. Ükski teine ei tohi ega saagi seda teha! Me oleme antud üksteisele.
Oja talus tegime me otsa lahti ja see oli hea, nii peabki!
Samamoodi see blogi on antud meile mitte kurjaks kohustuseks vaid võimaluseks pidada sidet üksteisega, kirjeldades oma tegemisi ja nõuannete saamiseks või andmiseks.
Nüüd tuleb talve periood, mis Te arvate, kui võtaks endid käsile?! Tehkem sellest lugu, millest oleks väärt laulu teha?!
Meie hobused on ilusad ja väärikad.... ärgem tehkem neile häbi virisedes, vaid proovigem neile parimat.
Nagu ma alati olen proovinud anda märku.. kui vaja või kui ma saan aidata.. tahaksin alati olla n.ö "käpp" - nõu ja jõuga abiks.

Mis siis veel ettepanekust, et võiksin oma pool korraldada järgmise olemise... (siin tuleb nüüd vastuoluline jutt) tahaks hea meelega teha, kuid vaadake nagu ma olen ka varem kirjeldanud... siis eksisteerib mul nii - maa kui kodu (need on kaks erinevat kohta). Maa on mul isakodu, kus ma ei ole niivõrd külaline aga siiski päris koha peal ei ela, see eest aga minu hobused küll. Seega minu juures oleks üritust korraldada äärmiselt komplitseeritud talvisel ajal, kuna ma loodan et mõistate, et ma ei saa Teid kõiki kellelegi teisele külla kutsuda. Ja kodust nii palju, et sinna saaksin ma küll Teid kõiki ära mahutada, kuid seal puuduks meeldiv võimalus kokkusaada minu lemmikutega?!
Kui sobiks siis oma poole kutsumisega viivitaks ma siiski suveni, aga kui see ei hmm... kui millegi pärast tekib ikkagi äkiline vajadus kuskil kohtuda.. siis vaatab alati annab midagi organiseerida.

Niisiis kokkuvõtteks pea püsti, teeme ise.. ja teeme paremini!

Tere kõigile...

...mul on tõesti kahju, et ei saanud tol korral Teiega ühineda... aga mis teha, ju tuleb leppida, et kõik ei kulge elus nii, nagu sooviks (kui sageli tuleb seda oma teismelisele tütrele öelda - nüüd aga tuletan seda üha endalegi meelde)

Mul on aga mure - panen siia üles pildid Randa silmadest. Tal jookseb rähma. Lootsin, et läheb üle, aga ei - kuidagi liiga kaua kestab see juba. Kas ja mida peaksin tegema?

Jaksu Teile...

Tervitused Mulgimaalt!

Kõik on peale meie kokkusaamist nii vaikselt,keegi peale Liina ei kirjuta.Võibolla ei sobinud meie kodu,võibolla on muud põhjused,aga mina pidasin küll vajalikuks kirjutada,sest ega Liina ka üksi ei pea meie blogi üleval pidama.
Meil pole siin Mulgimaal talvest veel juttugi.Iga päev sajab vihma ja kõik kohad on vett täis.TAIGA läheb hommikul laudast õue ja esimesena keerab karjamaal ennast veelompi pikali,püherdab natuke ja läheb sööma.Kogu karjamaa on vett täis ja tundub et tali jääb taeva.
Kellade keeramine aga põhjustas selle,et kell on 5 ja õues on pime,st.päev on väga lühike.
Soovin Teile kõigile jaksu ja kannatust nende pimedate päevade õhtusse veeretamisel ja loodan Teist teateid saada!?

Järvemetsa

No tere ja aitäh Oja perele ja teistele ka, kes kohal olid! Minule mõjus see koosviibimine innustavalt ja nii ma jooksutan oma sälgu Aidat päris edukalt. Kabjad sai ka puhastatud. Ainuke häda on hobuste omavahelise armukadedusega- kui ühega tegelen, peab teine ka tingimata vahele trügima...

Tali tuleb

Mis siis, et kella alles hakatakse keerama on meil juba "talvekord". Hobused on kenasti oma talveaias ja isegi esimene heinarull on ette veeretatud. Õnneks õunu enam peaaegu ei ole, seega see mure on murtud. Kõik puud on raagus ja maa ootab ära külmumist. Nii Ester, kui Andorra on endale peale kogunud kena soojakihi lisaks ikka veel paksenevale karvale.

Talvega on mul suured plaanid (jälle) tahaks Estri see aasta ikka ree ette saada (loodan, et aisad on ikka kuskil olemas). Arvan, et talle peaks see meeldima. Andorra olen ma juba selles osas põhimõtteliselt mahakandnud.. ta nimelt armastab väga takka üles lüüa.. aga kes teab.. ära iial ütle iial. Peaks proovima teda ohjade ette harjutada?! Temaga tegeleme ikka veel käega harjutamisega.. nimelt ta ei kannata pikemat aega käe turja peal hoidmist.. ja kui ma piisavalt ruttu oma kätt ära ei võta siis on ta valmis peaaegu, et hammustama ja lööma??!! Seega saduldamine või isegi sedelga proovimine saab olema paras katsumus.

Päitsete pähe panemine tuleb meil juba päris kenasti välja.. ühte kõrva ta millegi pärast hoiab - ei lase peaaegu üldse katsuda. Jalgade tõstmisega on peaaegu sama lugu, mis käega harjutamisel.. leiva tüki nimel on ta pisut valmis isegi oma kepsu kergitama aga mitte piisavalt, et ma sinna ka konksuga ligi pääseks aga me veel jõuame selleni!

Ootan põnevusega uudiseid meie heiffer projektist ja sellega toimuvast, peaaegu sama palju, kui teiste eelmisel nädalavahetusel Oja talus käinud heiferlaste poolseid pilte või vähemalt piltide asukoha aadressi.

SOOVIKSIN TÄNADA...

...omalt poolt kõiki Teid,kes leidsid aega ja tahtmist "ohverdada" keset kiiret elutempot üks päev MEIE PROJEKTIHOBU TAIGA kodule ja tegemistele ning sõitsid kõrgete kütusehindade kiuste Mulgimaale...Järgmiste kohtumisteni!Oja talu perenaine Gerda.

Suured tänud ...

... Oja talu perekonnale väga meeldiva vastuvõtu eest. Usun, et võin kõigi eest öelda (kes kohal käisid), et oli väga tore ja mitmeti kasulik koosviibimine, mis tuletas meelde, et me mitte pole selles asjas üksi ja tuge ning nõu võib lähemalt saada, kui arva osatakse. (pfuhh see sain nüüd hiiglaslikut pikk lause)

Perenaine Gerda oli suutunud välja võluda nii ilusa ilma andes nii kogu üritusele veel ekstra mõnusa tunde.

Lisan siia oma poolt tehtud pildid selles üritusest, oleks võinud ju rohkem klõpsutada.. aga kuna mul endal koguaeg suu vahutas peas (rääkimisest, mitte marutõbest) siis näpud ei saanud nii palju klõpsutada. Loodan, et ka teised panevad oma pildid siia kenasti üles siis saab kena kollektsiooni :)

Aga meil on täna vihmapühad

Nii et saab rahulikult arvuti ette istuda ja pisut kribada. Selle nädala teemaks oli/on siis jala tõstmine. Nagu tavaliselt esimestel kordadel see peaaegu, et isegi õnnestus viisakalt. Aga siis sai Andorra jälle nipi kätte... nimelt kui terve koguga minu, kui tema jala kallal toimetava, peale vajuda siis võib juhtuda, et saab jala vabaks, ning palju nalja peale selle. Seega nagu võis arvata läheb see õpetamine ikka suure kisa ja kära saatel (minu poolt), isegi Mia (koer) on iga jalatõstmise juures väga mugavalt kuskil vankri all õpetamas (häälekalt nõu andmas, kuidas ja mida teha.. nii, et tulemuseks on ehmunud hobune ja veel vihasem mina)

Muidu on kena, täna viisime hobused talveaeda... kuna perekonna-konsiilium otsustas, et hobustel on külm ja märg vihma käes olla ja neile peab andma võimaluse minna varju juhuks, kui neil selline soov peaks tekkima.

Mis siis veel... tegelt ootan juba jahedaimaid ilmasi ja mõtted talvele on esikohal... vahest saab see talv Estrit ree ette õpetada ja ega Andorrale ei tuleks kahjuks esimesed säherdused õpetused.

Ja seejärel oleks juba teretulnud kevad.. siis peab mitte enam lihtsalt vaatama mõne asjaliku täku järele vaid tuleks juba märakesed tema juurde viia või täkukese pisuks ajaks märakeste juurde lasta.

P.s enamik pilte, mis ma blogide juurde lisan on tehtud samal päeval, kui blogi kirjutatud. Et nagu niisama pildid, mis rõõmustavad mind.. loodan, et ka Teid.

Tere kõigile!

Mõtlesin,et tuletan Teile meelde,et olete sel laupäeval oodatud Viljandimaale Oja tallu.Kes tulijad on,võtku sihtpunktiks Abja~Paluoja.Edasised juhtnöörid saate telefoninumbrilt 56913712.(Oja talu asub Abjast u. 4km. Vana~Kariste teed pidi.)Ootan Teid külla! Oja talu perenaine Gerda.

Väike tagasilöök

Meie proovisime üleeile esimest korda kordet ja väga hästi tuli välja.Eile proovides aga...Taiga pole nii tolerantne,et hüppab õhku,tema keerab taguotsa ja hüppab kahe tagajalaga õhku...Peremees tahtis kordetada ja perenaine sai aru,et Taiga ei taha.Aga kuna ma oma arusaamisega midagi peale ei hakanud,otsustas Taiga mind lüüa.Kondid on terved,vaid verevalum puusal,aga MIS PIHTAS SEE ÕPETUSEKS!

Mina kudusin salli..

... pika pika ja laia salli, nii et küsiti juba kas hobustele??! See pani mind mõtlema talvele, kas kõik on kombes?! Heina on, 20 rullist peaks piisama, kui ei piisa siis usun et võimalik on juurde osta. Samuti piisavalt heina lakka tõstetud. Varjualusel on isegi jalased nüüd "ära valatud". Karvakasvamisega tegeleme!

Päevad mööduvad ikka rutiini kujundamisega. Pärast tööd maale, maal hobused riistakuuri juurde, harjamine (vt. pilte) ja see järel trenn.

Pean nüüd kohe ära ütlema selle mis juba ammu südames kripeldanud, andnud pisut aega Andorrale on ta hakanud õige vargsi aga see eest kindlalt näitama välja oma suurt südant ja usaldavat loomust, muidugi on tal omad trikid ja nipid, hirmud ja himud.. aga kellel meist või neist poleks?! Õpib väga kiiresti, käskusi ja keeldusi pisut aeglasemalt aga kõik sugu kratlusi äärmise kiiruga. Isegi kui ehmatab teeb ta endast kõik oleneva, et ta kedagi teist kodepidi ei kahjustaks, hüpates vaid kord nelja jalaga õhku .. maandues sama kohapeale tagasi ja tulles kohe pärast seda taskutest lohutust otsima... ... niisiis Andorra on kapist välja tulnud.

...Tegelikult on mul asjalood sellised, et pean kodust eemal olema. See on minu jaoks raske just seetõttu, et kogu oma pudulojuste karja ju kaasa ei võta... Ära olles tundub aga iga liikuv vari kassina ja tundub, et kohe-kohe kostub kapjade müdinat ja siis kuskilt kaugemalt hale "mää!", sest Aps tüdrukutega on võtnud oma kohuseks ka veidi lambaid karjatada...

Aga enam pole palju jäänud.

Tempo on aga mul taas tõusu-suunas. Ühel lähimal laupäeval tullakse appi puid tegema ja ehk veel mõnd pakilisemat toimetust lõpetama. Eks siis näe jälle edasi - kuidas kujuneb.

Siin on Aps eelmise talve kasukas...

Meie esimene ratsanik

Lugesin siin teie ettevõtmistest ja mõtlesin et kirjutan meie väikesest ratsanikust. Nimelt on meil ime vahva kass, kelle sõber Kristi meie pere lastele suve hakul kinkis. Ta on meil siiani väike toa kassike,vähemalt öösiti, kuid eile juhtus selline lugu, et meie väike Miki jäi ööseks õue. Otsisin mis otsisin,kuid kassi pole kusagil. Täna hommikul aga kui ma Aktivat läksin karjamaale viima vaatas mulle boksist vastu imearmas pilt, nimelt meie Miki oli läinud sooja otsima ja leidis endale turvalise koha Aktiva laial seljal. Istus teine suksu seljal ja pesi end mõnuga. Mina panin rahulikult suksule päitsed pähe ja siis me hakkasime liikuma, ise silmanurgast jälgisin, mis sõber kass teeb. Tõusis teine küll püsti, kuid plehku ei pannud ja nii me saimegi esimese "ratsatunni". Koplisse jõudes , kui hakkasin suksut lahti laskma jäin seisma hobuse lähedale ja Miki kasutas võimalust ning vahetas Aktiva laia selja minu õla vastu ning nii ma läksingi kas kukil oma teiste toimetuste juurde.
Imestan siiani kui sõbralikud on loomad, kui lahedalt nad omavahel suhtlevad- oleks ometi inimestel selline võime........

Natuke veeel ...

... ja siis on juba talv. Praegu on küll väljas nii vapustavalt armas - värviline. Oh seda möllu lehtedes oh seda lõbu.... ja tuul.. tuul ajab nad pööraseks.. puhudes ja sosistades saladusi kaugetest kohtadest ja ammu möödunud aegadest millest inimkõrv aru ei saa või vahest kuuldagi ei taha

Nii Ester, kui Anorra on hakanud karva vahetama.. varsti näevad nad välja, kui karvapallid. (siia juurde Estrist eelmise talve pilt) Tõsiselt on põnev teada milline näeb Andorra talvekarvas välja :D Kas toimub kah selline totaalne muutmine?!

Eelmine laupäev oli neil väga, kuidas nüüd öelda teistsugune päev. Nimelt korraga säbeles nende ümber viis last, kes neid poputasid, harjasid ja muidu nunnutasid. See järel tegid pisut treeningut. Kõik said oma jao, ning et sellest veel küll polnud siis said nad ka oma talveaeda pisut jalgu sirutama ja õunu sööma (tõsi ta on, õunu nad armastavad).

Mina sain koos oma õe ja emaga see aeg hobuse aia teise koha peale pandud. Nüüd vaikselt mõtlen, et järgmisel korral (arvatavasti see pühapäev) tõstan ma aeda see aasta viimast korda, teen selle võimalikult suure ja hoian neid nii kaua kui saab seal, ning kui maa külmaks läheb ja/või heina tuleb andma hakata, siis panen nad püsivalt talveaeda. Samuti talveks valmistudes ostsin juba kaks soolakivi ära (kusjuures soovitus teile, või siis hinna info... soolakivi hobustele Alves maksab 115 krooni).

Hetkel möödub aeg vaikselt ja kenasti, kaks asja olen Andorrale selgeks saanud teha (enamvähem), ta käib kenasti kordel ja käekõrval jookseb kah natuke.
Mis siis veel... nagu kõik mu loomad on nad supper hüpper norijad... leib, porgand, mais (jah mais..) ja veel paljud erinevad meie kodumaal kasvavad köögiviljad ja puuviljad lähevad väga hästi peale... peale pirnide.. neid nad millegi pärast ei taha ja tomatit vist pole kah pakutud.

Jah üldiselt meil läheb hästi.. me meeldime iseendile ;)

Tere jälle TEIE KÕIK!
Mõtlesin siin endamisi,et kuhu küll kõik kadunud on?Mina siit maalt ja hobusega muudkui "patran" ja teised vaikivad.Ruumi on blogis ju kõigile!!!Ega minu Taiga nii palju ka kodust plehku ei pane ja õunu ei söö,et mul kirjamaterjali igaks päevaks jaguks.Tahaks nii teada kuidas läheb Randal,Aktival,Aidal,Andorral ja teistel...

TERVITUSED MULGIMAALT!
Nagu enamik Teist võibolla teab,oli kunagi "Ugala"teatri mängukavas etendus nimega "Armastus kolme apelsini vastu."Nüüd on sellele etendusele järg,ainult et pealkirjaga "TAIGA armastus kolme õuna vastu."
Juba mitmed hommikud on Taiga harjunud sellega,et lähen kella seitsme paiku elektrikarjust kontrollima ja tema möödunud öö kohta aru pärima.Kui "olukord on kontrolli all",saab ta minult 3
sibulaõuna.See õunapuu on teistpool karjuselinti.Lähen mina täna hommikul oma tavapärast ringkäiku tegema ja juba eemalt näen,oh õudust,karjuselint on maas...Jõudsin ainult mõelda,et kustkohast ma nüüd teda otsin,kui kuulsin tuttavat hirnatust.(Taiga tervitab mind alati hirnatusega!)Ei olnud vaja otsida,Taiga pidas kellaajast ja kohtumispaigast kinni:ta seisis seal kus igal hommikul ja teda lahutas kolmest õunast vaid karjuselint,mis oli maas.Suurest õnnest et ta alles oli,ma isegi ei lugenud palju ma neid õunu talle andsin...

Kohviõhtu

Tere tüdrukud ja muud tegelased.
Lugesin blogist Kristi toredat ideed kohviõhtust, siis istusime maha ja keerutasime seda teemat edasi. Nüüd oleme sinna maale jõudnud, et meie enda tore tüdruk Gerda oleks nõus meid võõrustama 18.10.2008 Viljandimaal, kell14.00
Muidugi, kui see kellelegi ei sobi on oodatud kõik toredad pakkumised ja ideed ning siis saab teha juba korrektuuri, nii et võtan aga meie projekti nimekirja ette ja vean näpuga rida, kas ikka kõik oma arvamust avaldavad, kellele ei meeldi öelgu julgelt.
Valisime 18.10.2008 sellepärast, et see on laupäev ja siis saavad töötavad inimesed ka meiega ühineda. Ideeliselt võtame ise kaasa külakosti ja veel mida hing ihkab ning peame maha ühe toreda õhtupooliku.
No nii tüdrukud, mis te siis asjast arvate???