KODUHOBU

Väga huvitavad koolitused ... küll Lõuna-Eestis, aga miks mitte kamp kokku ja minna vaatama,mida teised teevad :) tervitustega, Urve

2012-01-16T07:00:00.002+02:00

Loodusehituse talvekool Mooste mõisa meistrite hoovis:

Lõuna-Eesti loodusehitajad ühendavad oma teadmised, oskused ja kogemused ning viivad läbi 2012. aasta talve- ja kevadkuudel praktilisi seminare kohalike looduslike ehitusmaterjalide kasutamise kohta. Õpime kuidas viimistleda palkseina savikrohviga, põhumajade ehitamise tehnikaid, massiivsavi ja kergsavi ehitustehnikaid, savikrohvi ja lubikrohvi valmistamist. Hea võimalus kuulata ja ise oma käega teha kogenud meistrite käe all.
SEMINARID JUTUS, PILDIS, PRAKTIKAS.

21. jaanuar PALKHOONE SAVIKROHVIMINE JA SOOJUSTAMINE ROOPLAADIGA.Paigaldame palkseinale rooplaati ja roomatti, krohvime roomatile ja roolaadile. Valmistame Lõuna-Eesti savidest, liivadest ja kiudainetest alus-, täite- ja viimistluskrohve.

18. veebruar MASSIIVSAVI JA KERGSAVI KASUTAMINE EHITUSES.
Kasutame looduslikku savisegu, valmistame savitelliseid ja plokke. Kasutame puiduhaket, höövlilaastu, kanepi ja linaluud. Teeme kergsavi telliseid, plokke ja maja välisseinte näidislahendusi. traditsioonilised tampsavitehnikad

24. märts LUBIKROHVID.
Räägime lubjast, valmistame lubimörte nii sise-, fassaadi- ja müüritöödeks. Krohvialuspinnad: kivi, puit, roog.

21. aprill LOODUSLIKUD VÄRVID.
Valmistame kaseiin-, savi- , lubi-, ja liimvärve. Värvime savi-ja lubikrohvitud pindu.

19. mai PÕHUMAJA EHITAMINE.
Tutvume põhumaja ehitamise kaasaegsete tehnikatega. Õpime vältima senitehtud vigu.

REGISTREERIMINE JA INFO:
Seminarid on praktilise suunitlusega, sisaldades loenguid ja praktilist töötuba.
Kõikide seminaride toimumisaeg 10.00- 16.30
Kogunemine ja tervituskohv 09.30-10.00

Registreerimine aadressil info@heaom.ee
Info telefonidelt 58131542 ja 5088924

JUHENDAJAD
Marko Kikas Saviukumaja oü
Knut Klais Loodusehitus oü
Liina Asu-Raag Loomulik oü

TASUD
Ühe seminari hinnaks on 25 EUR. Hind sisaldab koolitusmaterjale ja kohvipausi.
Registreerimiseks tasuda MTÜ HääOmi kontole summa, selgitusse koolituse nimi(nimed), osavõtja(osavõtjad) ning koolituse kuupäev või kuupäevad.

Suurloomade Esmaabi 70 tundi

2012-01-13T09:38:00.004+02:00

Kahjuks ei õnnestunud mul siia linki panna, kuid leidsin huvitava ja asjakohase koolituse
20-21 jaanuar alustab Järvamaa Kutsehariduskeskuses 70 tunnine SUURLOOMADE ESMAABI kursus- Koolitajaks Ulvi Martin, käsitletakse nii hobuseid, kui veiseid. Suheldes JKHK selgus, et praktikat saab teha eraldi nii hobuste kui veiste peal, koolitus tomub tsükliliselt kahe päeva kaupa ( reede ja laupäev) võimalik kohapeal majutuda.

Täpsem info ja registreerimine:
Ruth Türk, tel 53292188, 3874042
ruth.turk@jkhk, www.jkhk.ee
Tasuta kursused (finantseeritakse Eesti maaelu arengukavaga 2007-2013 alusel Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist)

Koolitusi rahastatakse Eesti maaelu arengukavaga 2007-2013, meetme 1.1 - Koolitus- ja teavitustegevus - raames Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD).

Toetuse eesmärgiks on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi vastavate sektorite inimpotentsiaali arendamise. Toetus on suunatud põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatud isikute täiend- ja ümberõppele ning teadmiste edasiandmisele, et tõsta nende konkurentsivõimet tööturul ning arendada nende ettevõtlikkust. Toetatakse teadmiste levikut läbi teadusinfo, teadussaavutuste ja uudsete tavade levitamise.

Järvamaa Kutsehariduskeskuses algavad 2012 aastal Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi finantseerimisel TASUTA koolitused põllu- ja metsameestele, toidutootjatele ja - käitlejatele:

20-21. jaanuar algab "Suurloomade esmaabi" – 70 tundi
1-3 veebruar "Ohtutaimekaitse koolitus" - 16 tundi

14. – 18. veebruar "Ohutu- ja turvaline töökeskkond" 40 tundi (sisaldab 24 tundi- töötervishoid ja tööohutus ning 16 t. esmaabi)
18.veebruar "Toiduhügieeni koolitus" 8 tundi
9.-10. märts "Ohutu taimekaitse teostamine" – täiendkoolitus 8 tundi
22-24.märts "Ohutu taimekaitse teostamine" -16 tundi
Kuupäevad täpsustamisel:
Lihaveise kasvatus – 48 tundi

Koolitus "Internet, blogimine ja pilditöötlus" 22.jaanuar 2012

2012-01-04T15:02:00.001+02:00

Koolitus toimub Paikuse põhikoolis 22. jaanuar 2012 a. algusajaga 10.00
Koolitajaks Anu Kurm.
Eelregistreerimisega kuni 20.jaanuar 2012a. Heifer peredele eelisjärjekord. Vabade kohtade olemasolul on oodatud ka teised huvilised. KOHTADE ARV PIIRATUD!
Kes on registreerunud ja ei saa osaleda, siis palume kindlasti teavitada võimalikult varakult.
Registreerimine e-maili aadressil: ivi.sarg@gmail.com ja info telefonil 53481622 Ivi

Teemad:

Internet (3 h)

Otsingumootorid - NETI, Google
Erinevad riigi ja erasektorite teenused, veebilehed, ID-kaart
Materjalide ja piltide otsimine ja tõmbamine oma arvutisse.
Blogimine.
Ülevaade oma veebilehe loomisest lihtsate online vahenditega.

Pilditöötlus (3 h)

Piltide tõmbamine fotoaparaadist oma arvutisse.
Programmi MS Paint ülevaade.
Piltide töötlemine - suuruse muutmine, kopeerimine, kleepimine, lõikamine.
Piltide salvestamine erinevatesse formaatidesse ja saatmine e-mailiga.
Piltide töötlemise võimalused internetis online keskkondades.

Head uut aastat kõigile!!!

Ivi Särg
Projektijuht
53481622
ivi.sarg@gmail.com

2011-12-31T21:53:00.003+02:00

...mõlgutusi...
Eks just praegu on see periood, mil nö. "vaadetakse tagasi" ja mõtiskletakse olnu- ja saabuva üle.
Mõndagi, mis on tulnud läbi elada, võib võtta nii ja naa. Nagu ses veeklaasi loos - kas klaas on pool tühi või pool täis :) - suhtumise küsimus. Nii on ka olnud igapäevaelus juhtunuga - kui esmane reaktsioon on negatiivne a´la - "no, miks küll minuga aina nii juhtub"... jne ..., siis hiljem, kui oled suutnud veidi "auru välja lasta" - mõistad, et läbi-elatu on sind tegelikult säästnud palju hullemast ja/või on kogetu rikastanud sind. Ja äkki seekord õnnestub ka õppida juhtunust :)
Mitte keegi meist ei tea, mis on järgneva käänaku taga. Seetõttu on mulle südamelähedasem õpetus - elada hetkes/tänases päevas - sest pikalt ette planeerida on mõttetu energia raiskamine - kogemused näitavad, et ellu jäävad paindlikud... Kui suudad end kohandada pidevalt muutuvate oludega, säilitada huumorimeelt ja hoida "tähtsaid asju" meeles, siis ehk polegi tulevik nii hirmuäratav... :)
Lõpetuseks "laenan" ühe tundmatu mõtteid...

... mõelgem - kellele "teha ruumi" ja kelle peale pole mõtet oma energiat üldse kulutada.
Soovin Teile kõigile kõrvale inimesi, kes toetavad ja hindavad Teid just sellisena, nagu olete. Ja kui vähegi jõud üle käib :D - pidage meeles - me ei saa muuta olukordi - muuta saame vaid enda suhtumist juhtuvasse ;)

Evelyna

2011-12-30T23:51:00.002+02:00

Head vana aasta lõppu ja edukat uut aastat:)

4. dets koolituse teemad Säreveres

2011-12-02T14:19:00.001+02:00

HOBUSE ÕPPIMINEJA ÕPETAMINE, KOOLITUS RINGAIAS

1.ja 2.tund ... alustame kell 10.00 ja edasi jooksvalt.

Hobuse meeled jaümbruse tajumine

Hobuse mäluliigid

Hobuse õppimine;märkamine, meelde jäämine, õpitud ahelad

3.ja 4.tund

“Õige” ja “vale”õppimine

Hobuseõpetamine; tähelepanu,premeerimine

Ümberõpetamine

5.ja 6. tund

Miks ringaed?

Liikumisesünkroon

Hobuse mõjutamineringaias (kehakeel, liitmine jalahutamine, tähelepanu)

7.ja 8. tund

Praktilisedharjutused ringis

KOHTUMISENI KOOLITUSEL!!!

Veel on mõned vabad kohad!

Arvutikoolitus 11.detsember 2011, pühapäeval Paikuse põhikoolis

2011-11-23T12:30:00.001+02:00

Alustame arvutialaste koolituste jadaga. Pärnumaa hobuste ja küülikute/kompostusside projektidele suunatud koolitus.

Esimene koolitus on mõeldud inimestele, kes on arvutit varem vähesel määral kasutanud:
2 teemat mida käsitletakse
1. Arvuti kasutamine ja failihaldus
2. Tekstitöötlus algajatele (MS Word)

Koolitus toimub 11. detsember 2011 Paikuse põhikooli arvutiklassis. Kohale palume tulla kõigil kell 9.45, et saaks jagada arvutid ja alustada koolitusega täpselt kl 10.00 Kogunemine Paikuse põhikooli ees.
Koolitaja: Anu Kurm (http://arvutiklass.ee/)
Eelregistreerimisega kuni 07.detsember 2011. Heifer peredele eelisjärjekord. Vabade kohtade olemasolul on oodatud ka teised huvilised. KOHTADE ARV PIIRATUD!
Registreerimisel lisada juurde oma arvutikasutamise oskused ehk tase. Vajalik on mul teavitada eeldatav grupi tase koolitajale enne 4. detsembrit.
Kes on registreerunud ja ei saa osaleda, siis palume kindlasti teavitada võimalikult varakult.
Registreerimine e-maili aadressil: ivi.sarg@gmail.com ja info telefonil 53481622 Ivi

Kellel on huvi tutvuda täpsema koolituskavaga, siis samal e-maili aadressilt saab seda küsida.

Järgmiseks koolituseks jaanuari kuus on plaanitud teema Tabeltöötlus algajatele (MS Excel)See koolitus sobib inimestele, kes juba eelnevalt on tuttavad kaustade ja failide teemaga ja oskavad ka trükkida. Edaspidi tulemas koolitused interneti kasutamine kohta, blogimine ja MS Word ning MS Excel edasijõudnutele koolituse kohta, kui peaks huvi olema. Samuti ka lihtsa kodulehe valmistamine.

Ivi Särg
Projektijuht
53481622
ivi.sarg@gmail.com

Koolitus "Hobuse õppimine ja õpetamine, ringaia kasutus" 4.dets.2011

2011-11-17T14:11:00.001+02:00

Tulemas järjekordne koolitus (noor)hobuste õpetamisest "Hobuse õppimine ja õpetamine, ringaia kasutus". Koolituse teemad täpsustamisel.

Toimumiskoht: Järvamaa Kutsehariduskeskus, Särevere õppekoht
Toimumisaeg: pühapäev, 4. detsember 2011, kellaaeg täpsustamisel
Koolitaja: Kati Leutonen
Koolituse pikkus: 8h

Eelregistreerimisega kuni 2.detsember 2011 e-maili aadressil ivi.sarg@gmail.com . Kohtade arv piiratud. Heifer hobuperedele eelisjärjekord kuni 28. november, pärast seda jooksev registreerimine. Toitlustust ei paku. Oma lõunasöök kaasa. Kohapeal kohvi ja tee. Riietuda vastavalt ilmale!

Ivi Särg
Projektijuht
53481622
ivi.sarg@gmail.com

NB! Jälgige jooksvat infot meie blogist www.koduhobu.blogspot.com

Perede külastusest

2011-11-17T13:22:00.001+02:00

Sai siis see esimene ring tehtud 30ndal oktoobril. Mul on elu peale seda tohutult kiire olnud, sellepärast polegi jõudnud kirjutada siia. Järgmisel päeval sai sõidetud Rootsi, et Heiferi Pärnumaa II projektile 38 angoora küülikut tuua. Nüüd siis on elu läinud nendega mässates, kuna vet.amet soovitas mul neid enda juures 3 nädalat karantiinis hoida. Mul muidugi puudusid sellise hulga küülikute hoidmiseks puurid. Nädal aega olen siis puure neile ehitanud peale koolis käimist. Täna otsustasin aja maha võtta ja vaadata, mida toimub netiavarustes.

Nüüd siis meie sõidust. Alustasime kell 9.45 kohtumisega Lelles ning sealt edasi koos Katiga ringsõitu. Igal pool võeti meid lahkelt vastu ja kõik olid innukad meile oma hobuseid tutvustama. Samuti tutvusime ühe noore lehmaga ;) Tore oli näha, kuidas hobused on vahepeal kasvanud ja arenenud. Kati jagas ohtralt näpunäiteid nendele, kellel oli midagi küsida või kui midagi silma jäi, mis vajas ära märkimist. Ei hakka siin neid välja tooma, ma arvan.
Kokku sõitsime umbes 500 km ning uskumatul moel jõudsime valges ajas ka Katrini juurde, kes elab teistes ju suhteliselt kaugel. Nüüd on siis need loomad nähtud. Tahaks teisi ka külastada, aga ajaga on veidi kitsas käes ning järjest pimedamaks läheb. Kati oli ka väga vaimus sellest, et ta sai näha erinevaid hobuseid erinevats maanurkades. Ka tema sooviks teha meelsasti selle teise ringi kaasa... Eks näis, millal jõuame...

Vähe teemast kõrvale, aga silmaringi laiendamise mõttes väga kasulik.
Kati käes olev muna seisab nüüd minu külmkapis ;)

Katrin ja Arcelia, kes otsib omale uut kodu

Tänan kõiki peresid, kes meid vastu võtsid ning meid ka välja kannatasid. Edu edaspidiseks ning nautige oma hopasid!

Tervitades,
Ivi

Perede külastus 30.10.2011

2011-10-27T23:06:00.003+03:00

Seekord võivad meid külla oodata Aili, Kristi ja Madis, Ly, Age ning Katrin. Mõningaid peresid sooviksime kindlasti ka veel külastada selle aastanumbri sees, aga sellest edaspidi.

Tervitades,
Ivi

Palun aidake projektijuhti

2011-10-19T21:14:00.000+03:00

Tere kõigile meie peredele.

Projekti aruandlus nõuab oma osa. Hakkame seekord varakult mõtlema selle peale, et järjekordne aruandlusperiood hakkab lõppema (31.12.2011). Sellega seoses vajan muidugi karjaarvestusvorme (mille leiate www.heifer.ee kodulehelt) sündide ja paarituste kohta. Samuti nimekirja (vabas vormis), keda te olete sellel perioodil oma projekti hobustega aidanud ( müünud või andnud tasuta ära, summasid ei nõua keegi: sõnnik, ratsutamine, vankrisõit, teraapia ehk ka niisama patsutamine).

Teine ja suurem palve oleks see, et iga projekti aruandlusega peab kaasas käima ka üks perelugu. Mina kahjuks ei ole pädev neid peast välja mõtlema. Seega paluksin nendel, kes ei ole veel mulle oma perelugu pidanud kirjutama, seda nüüd teha. Lugu võib olla eesti keeles, mille mina siis hiljem tõlgin inglise keelde. Kes tahab võib ka kohe inglise keeles kirjutada. Panen siia alla ka juhtnöörid kirjutamiseks. Kahjuks inglise keeles, aga selle võib lasta läbi google tõlke, et mõttest aru saada. Lugusid ootan kuni 15. detsembrini, samuti teisi dokumente minu e-maili aadressil ivi.sarg@gmail.com. Kõigile kirjutajatele auhinnad. Parima loo kirjutajale peaauhind. Inglise keeles kirjutajatele lisaks eriauhinnad. Auhinnatseremoonia saab kätte meie planeeritaval Jõuluüritusel 17. detsember 2011. Mul on vaja kirjutada vähemalt 6 aruannet, enne kui projekt ametlikult lõppeb. Seega vähemalt kuute lugu ootan.

Parimate tervitustega,
teie projektijuht

STORY GUIDELINES FOR EACH PROJECT

At least onegood story per project, along with photos,to be submitted by each project (replaces narrative section on progressreports).

Guidelines:

Tell us about a project memberwho has changed since they received an animal and training from Heifer. Tell us about the details of their lives andhow they have been given a better opportunity for themselves, their family andtheir community. This story should beapproximately 750 words.

Hereare some tips for telling their story:

v Rememberthat the readers won't be familiar with your country or area. Be specific. Details are important.

v Describethe person, where they live, what they eat, etc., as if you're seeing it forthe first time.

v Putthe information in context. If someoneis making more money each month because of their animal, tell us how much theymade before, an average of how this compares with the rest of their community,and how much this has helped them.

Here arequestions to answer.

a. What is the family’s or person’sname?

b. Where are they from?

c. Do they have a family? Do theyhave children? Ages?

d. Where do they live? What is theirhome like?

e. How has their life becomedifferent since they received their Heifer animal/training?

f. What were they like before? Andnow?

g. How have they helped others sincetheir life has changed?

h. What are the other results ofreceiving their animal and training? Dothey have better health, access to education and medicine? Do they know their neighbors and communitybetter?

i. What are their hopes and dreamsfor the future?

PSRP aeg on lähemale tulnud 22.november 2011

2011-10-18T14:55:00.000+03:00

Seoses Leedu poolse sooviga külastada meie projekti ning ise läbi viia PSRP koolitus, siis saab see toimuma 22. november 2011. See on suurepärane võimalus Leedu esindajatega kohtuda ning arutada projekti eelnevat ja edasist tegevust. Nagu ikka on vähemalt ühe pereliikme kohalolek vajalik. Toimuma saab see Suigus, Pärnumaal , Murru küla seltsimajas. Aeg on täpsustamisel.

Registreerimine kuni 20.11.2011 e-maili aadressil ivi.sarg@gmail.com

Oodatud on osalema kõik praegused ja tulevased projektipered ning muud huvilised, kellel on huvi Heifer projektide vastu, eriti hobuste projekti vastu.

Loodan Teie mõistvale suhtumisele ning palun mitte sõnumi edastajat maha lüüa!

Parimatega,
Ivi Särg
tel. 53481622

Koolitus "Hobuste esmaabi traumade puhul" 12. november 2011

2011-10-18T14:27:00.003+03:00

Taas on tulemas praktiline koolitus "Hobuste esmaabi traumade puhul".

See saab toimuma 12. november 2011 algusega kell 10.00 Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Säreveres talli õppeklassis , koolitajaks Ulvi Martin. Arutelu ja teemad oleks hobustel ootamatult tekkivad probleemid ja nende kohapeal esmane lahendamine: koolikud, haavad,
verejooksud, neeluprobleemid. Arutleme tekkivaid küsimusi.

Eelregistreerimisega kuni 10. november 2011 e-maili aadressil ivi.sarg@gmail.com . Kohtade arv piiratud. Heifer hobuperedele eelisjärjekord kuni 28. oktoober, pärast seda jooksev registreerimine. Toitlustus ei paku. Oma lõunasöök kaasa. Kohapeal kohvi ja tee. Koolitus kestab kella 18.00ni

Ivi Särg
Projektijuht
53481622
ivi.sarg@gmail.com

Suvi on möödunud võideldes PPB-ga...

2011-10-18T14:08:00.003+03:00

... ehk palavuse, parmude ja borrelioosiga. Lihtsalt ei ole suutnud ennast käsile võtta ja siia kirjutada. Tobe on olla haige, aga ega haigus ei hüüa tulles.

Aregon mõni päev tagasi

Aga nüüd siis meie suvest. Aregoni sünnist on möödas juba pea 4 kuud. Ta on kasvanud suureks ja arukaks kutiks. Olles ainuke laps peres, siis ehk ka veidi ära hellitatud :-/ Mingi aeg tagasi sai ta ka omale kiibi kaela sisse. Praegu ootame EHS-i peret teda ülesjoonistama ning arvele võtma. Ühesõnaga temal läheb hästi. Naudib oma lapsepõlve ja on rahul eluga. Teebal nii eriti hea ei ole. Hakkas siin septembri lõpus kohutavalt köhima. Nüüdseks saanud pika ACC kuuri koos Mycolit nimelise ürtide seguga. Ma ei ole päris kindel, aga kahtlustan, et ta on saanud põllukemikaalide mürgituse, sest tal hakkas umbes samal ajal minema halvemaks, kui toimus põldudele mürkide pritsimine suure tuulega, mis oli meie maade poole. Kahjuks ei võta PRIA ega Keskkonnakaitse mitte kui midagi ette, et põllumehi taltsutada. Taimekaitseseadus selgelt dikteerib, et pritsida võib ainult öisel ajal ja mitte tugavama kui 4 m/s tuulega. Meil toimub siin kõik päise päeva ajal ja tugevate tuultega. Samuti sai mürgituse minu sõbranna, kes sattus peale seda kohe kiirabisse, kus ta käib tänase päevani hingamisprobleemide pärast. Ka minul on pikemat aega olnud hingamisraskused. Ei tea kas borrelioosist või ka kemikaalide mürgitusest...

Atilaid peale jõudluskatseid

Aga see selleks... Vähe ilusamatel teemadel ka. Mäletate ehk et aasta alguses tuli meie juurde Hiiuma kutt Atilaid, otsima omale pruuti ning sügiseks uut kodu. Kõik selle on ta saanud. Teeba peaks temast tiine olema ning kodu on ta ka leidnud omale meie juures. Nimelt alates 24.august 2011 on Atilaid minu nimel. Eelmise omanikuga said käed löödud peale edukat esinemist EESTI TÕUGU NOORHOBUSTE ÜLERIIGILIStel JÕUDLUSKATSEtel TORIS, 12.08.2011.A.

"Oma Hobu" oktoobri numbris lk.51 kirjutatakse järgmist: "Atilaid / Mõõdud: 142-170-19. Hinded 8-8-7-7,5-8-8-8. I auhind. Hinnang: Must, i Aku 684E. Täkku esitatakse teist korda. Eelmisel aastal sai I auhinna. Täkk on tõus väga vajaliku värvusega. Must värvus on langemistrendis ja seda tuleb tõus suurendada. Tõutüübilt väga hea, samuti on täkutüüp hästi arenenud. Emapoolne põlvnemine on tõule vajalik kui vähelevinud. Väga hea kehaehitusega täkk, nõrgimaks küljeks on jalgade ehitus. Täkk on hea liikumisega. Tema käitumine ja iseloom on aastaga tublisti paremaks muutunud."

Anne ja Aura Aurora sügisvalguses

Kollektsioon Hiiumaa hobused: Atilaiuga pole veel Hiiuma hobuste sisseränne lõppenud. Samuti on asunud meie juurde elama tori-hannoveri vereline 12 aastane mära Anne ning 1,5 aastane eesti tõugu mära Aura Aurora. Samuti on Teeba juured Hiiumaalt pärit. Tema ema Alisa on sündinud Hiiumaal Ristitee talus. Teeba vanaema Tiina ja vanaisa Aroon on mulle vägagi tuttavad hobused. Tiinaga õppisin ma oma esimesed galopid maastikul ning Arooniga olen ka palju ringi kapanud ning turiste saatnud maastikumatkadel... Hmmm... Head vanad ajad...

Nüüd on kappamised maastikradadel ainult unistusteks. Hobused on, aga pole jõudu ega jaksu nendega ratsutamas käia... HOIDUGE PUUKIDE EEST!!! ja vähemagi kahtluse korral laske perearstil teha borrelioosi test. Ma ka kunagi mõtlesin, et ah, ega mina ju haigeks ei jää. Nüüd kui tervis on täitsa p..s ja diagnoositud vana-borellioos (üle 10 aasta tagune), siis enam pole mitte midagi peale hakata kui leppida tõsiasjaga, et ega paremaks ei lähegi (eriti). Elan üks päev korraga, katsun päeva õhtusse veeretada ning loodan, et saan öösel magada ilma suuremate valudeta.

Tervitused,
Ivi

TEREKEST ÜLE VÄGA PIKA AJA...

2011-09-28T19:19:00.006+03:00

Aeg on läinud väga kiirelt, kuid lubasin kirjutada siis, kui mul on häid uudiseid.Alustan looga algusest, et asjale pihta saaks.

Aasta alguses, kuskil aprillis sain ma teada, et meie tüdruk Agenda ei olegi tiine, seega meil see aasta varssa pole.Vötsin kähku ühendust Kald Hillariga, kes mulle köige lähemal ja kel on TA täkk Hamadeus ning viisime ta paaritusse nädalaks.köik läks kenasti ja ootasime kontrollaega, kuid oh öudust tüdruk hakkas hoopis varem, kui ette nähtud uuesti indlema ja läks teisele ringile.Siis küll köik nii hästi ei läinud, kuid paaritatud ta sai ja tundus, et nüüd on siis tiine.Kutsusin ka igaks juhuks augusti algul günekoloogi Urlika ja selgus tösiasi, et mu tüdruk pole ikkagi tiine ja indleb jumala ilusti, mida ta muidugi väliselt välja ei näidanud.Asja konks oli ka see, et Urlika vaatas ja ütles, et täna vöi homme saad paaritada, et kui hiljemaks jääb, et siis on hilja, kuna praegu köige öigem aeg.Helistasin kähku Hillarile kuid tema sai tulla alles järgmisel päeval ja ma väga lootsin, et hiljaks ei jääks.Agenda läks röömsalt treilerisse öhtul ja nad paaritasid ka teda samal öhtul ning sellest järgneval päeval ta täkku ligi ei lasknudki. See tähendas, et Urlika prognoos oli kindel.See tähendas, et teda sai ainult paaritada 11-nda augusti öhtul.UUt ultraheli kontrolli pidime me ootama kaua, kuna Urlikal oli ka muid ülessandeid teiste inimeste ees.Nii et uue kontrolli saime teha nüüd eelmisel kolmapäeval ja löpuks tuli see kaua oodatud vastus, et meie tüdruk on TIINE .See on nüüd ultraheliga kindlaks tehtud ja meie uus kodanik peaks sündima 11-ndal juulil järgmine aasta.

Üks uudis on veel. Meil oli nädalavahetusel Paunvere laat ja meie Agenda käis ka laadal.Köik oli väga tore ja hea, Agenda oli rahulik ja söidutas ilusti lapsi, kuni tuli meie kuri söber helikopter. kes hirmutas hobuseid ikke korralikult ja Agenda oli minu ümber nagu vurrkann, kuna nad ei saanud aru, mis mürin see taevas on. sai tehtud läbirääkimisi helikopterijuhiga, kes nöustus körgemalt ja kaugemalt söitma ning inimesed olid nöus ootama, kuni hobused rahunevad.Tunnikese aja pärast Agenda rahunes ja harjus selle mürinaga, et sai jälle lapsi söidutada, muidugi oli igaks juhuks ees juhtimas meie meespere, et oleks kindlam.Löpuks hakkas muidugi vihma sadama, kuid me olime önnelikud, et meie Agenda oli oma esimesel laadal edukalt hakkama saanud.

Vat sellised on siis meie suured uudised ja nüüd jääme ootama oma perekülastust.

Edu ja tervisi ka teistele peredele.

tervitades Jõepõhja pere.

minu õde Agendaga.

2011-09-26T22:02:00.002+03:00

Tervitused Kargojalt...

Igapäevaelu toob meile palju võimalusi otsuseid langetada:

kas ma ärkan homme kl 7 või 10 min hiljem
kas ma pesen hambaid enne või pärast ... misiganes toimingut
kas.... jne jne

Need on pisiasjad, kuid tuleb ette ka tähtsamaid asju, mille üle peame kaaluma, kuidas nüüd siis edasi...
Ma pidin lõpuks otsustama - loobuda hobupidamisest. Põhjusi on mitmeid, ei hakka siin avalikult kõigist üksipulki lahti kirjutama - kui siis mõnest... Siinkohal meenub mu mesinduse õppejõu mõtisklus selle üle, kellest saavad "suured" mesinikud - ehk kes suudavad midagi märkimisväärset ära teha, mitte toimetada hobikorras? Vastus - need, keda toetab pere. Nii lihtne see ongi. Üksi võib palju jõuda, kuid alati millegi arvelt. Lõpuks on see meie endi tervis, mille arvelt me ikka ja jälle näpistame. Meile kõigile on antud 24h/ööpäevas - ei rohkem ega vähem - minul hakkas nappima seda :D - mis teha - aega võttis, et tõeliselt kohale jõuaks arusaam - ma pean just selle aja ja selle jõuvaruga hakkama saama, mis mul on.
Meeletult kahju ja kurb on muidugi. Aga ma hoolin ka oma hobustest ja ennem olen valmis neist loobuma, kui põdema, et mind ei jätku nende tarvis piisavalt. Kui kiiresti see protsess kulgema hakkab, ei tea, kuid alustan Apsu ja Asso müümisega ja kui olen oma kohustused projekti ees täitnud, siis hakkan ka Randale uut kodu otsima. Randa peaks praegu ka tiine olema :)
Jõudu ja kõike seda, mida vajate, et oma igapäeva tegemistega hakkama saada. Hoidke perekonniti üksteist ja toetage ka siin - nii nagu osad sellega kindlasti päris kenasti juba praegugi hakkama saavad. Raskusi on meil niigi kõigil - säästkem siis endid-, mõttekaaslasi- ja ka neid, kelle nägemus asjadest ei ühti meie omaga. Küllap on asi selles, et läheneme asjadele eri külgedelt ;)
Rõõmu Teie tegemistesse!
Evelyna

Oma kogemustest õpid tohutult

2011-09-24T20:44:00.004+03:00

Tundub, et keegi meie kompromiteerivast üleskutsest innusust ei saanud ja siia blogisse ei ole tulnud ühtki postitust, siis teen heas usus uuesti otsa lahti.
Niisiis ma mõtlesin, et kirjutan siia ühe loo, milles on palju valu, pettumust, pahameelt ja süütunnet, kuid kindlasti kõige rohkem kulda väärt kogemusi ja mis on ka mõnes mõttes õpetlik, vähemalt mulle õpetas see lugu palju.
Ma ei tea, vähemalt olen ma korra siin blogis kirjutanud, et meil peatub aastase lepinguga vanahärra Rallik. Igal juhul on kutt super hobune.Võrratult sõbralik ja rahulik seni kuni ei pea oma naistekarja majandama. Naistekarjas lööb vahel ka täku iseloom välja , kuid see on täiesti andeks antav.
Niisiis läbirääkimiste tulemusel otsustati 06.08 kutile kaks pruuti tuua. Kõik läks hästi, märad indlesid, kutt oli hoos. Otsuatasime enne tüdrukute koju saamist ära oodata järgmise prognoositava inna, juhuks kui neiud kohe käima peale ei saanud.
Ja siis see juhtus. Ühel ilusal hommikul tegin oma tavapärast hopside ringi, kellele leiba, kellele õuna, kellele suhkrupeeti- kummaline kõikidel hobustel on oma eelistus maiustuste seast. Ja siis jäi mulle silma midagi häirivat, tõesõna mina ei käi küll iga päev hobuste sabaalust piilumas,kuid see tõmbas tähelepanu. Ühe pruudi sabaalune oli leemendav ja korpas, lähemalt uurides selgus, et hopsil on kahel pool häbeme pilu sügavad põletikulised haavad ja kogu sabaalune kuni jalgevaheni oli villiliselt korpas.
Haarasin kohe telefoni, sai läbi helistatud kõik tuntud ja vähemtuntud arstid ja deagnoosegi tuli erinevaid- märg ekseem, raju seks, hobuste mingi tripperi laadne haigu, igal juhul nakkav ja tõenäoliselt on täkk selle juba kõikidele märadele laiali kandnud.
Nägin õudus unenägusid kuidas kõik märad leemendava sabaalusega ringi kalpsavad ja mina neid voolikuga taga ajan, sest eranditult kõik kellega vestlesin käskisid pesta voolava veega. Usutasin küll kõvasti, sest voolikust vett saba alla lasta tundus suhteliselt nõme, kui mitte enesetapjalik mõte.....
Eriti kurb oli kogu loo juures asjaolu, et palusin ka kahel tublil veterinaaril tulla Reilit üle vaatama, et saada kindel deagnoos, sest deagnoosida ähmis algaja hobuskasvataja jutu järgi tundub minu jaoks suht võimatu.
Paraku juhtus aga nii, et arstid, kes lubasid karja üle vaatama tulla meile ei jõudnud. Lubati tagasi helistada, et täpne asukoht teada saada ja siis kohe tulla, kuid antud telefoni kõnet ootan siiani. Võib olla oli asi viletsas telefonilevis või hajameelsuse, kuid jäägem ausaks, kui juhtub et tuleb midagi vahele on alati võimalik ära öelda mitte orbiidilt kaduda.
Eitav vastus on ka vastus ja kui ma saan hiljem teada, et arstil oli valida kas surnud hobuse või meie hobuse vahel, siis kurb on tõdeda, et veterinaaril on prioriteedid paigas ja valiti surnud hobune.
Peaks siin kohal mainima, et on veistega ka igasuguseid jamasid juhtunud ja nii tuligi ise ravi määrata, haav on haav ja nii me oma teadmistega tohterdama hakkasime.
Siinkohal tahaks tänada peret kes meie katsumustele kaasa elas ja päris mitu korda käis abis, kuna ilma tugeva fikseerimiseta on sellise haava pesemine suhteliselt probleemne prosess.
OH-oo, sellega saime hakkama, kui mõni päev enne kojusõitu otsustas Reili mind uuesti proovile panna. nimelt jällegi hommikusel hopside ringil häiris miski silma. Reili oli kuidagi lontis, tahtis kogu aeg pikali heita, togis jalaga vastu kõhtu ja oli kuidagi häiritud. Natuke jälgimist jõudsin arusamisele, et Reilil on tiirud. Peale väikest vaagimist otsustasn teda mitte kordele panna vaid võtsin sealt samast paju madjaka ja ajasin kogu karja jooksma. Pilt võis olla väga kentsakas, vihm kallas ku oavarrest ja üks kuri tädi ajas pika ridvaga loomi taga. Nii me jooksime peaaegu kolm tundi kuni Reili oma seedimise lahti sai........., nii et valuvaigisti jäi külmkapi oma aega ootama.
Pean tunnistama, et edasi hakkasin ootama päeva millal neiud koju lähevad, ühelt poolt oli kahju, sest pruudid olid omaks saanud ka mulle, teisalt oli hea meel, sest Aktiva ei ole mulle terve selle ajaga nii palju muret tekitanud kui need neiud kuu ajaga. Samas hakkas tekkima ka paanika, sest üks pruutidest ei olnud kohanenud nii nagu lootsime ei leppinud teised märad temaga ja tema minuga, kuid kuidagi tuli ta kätte saada. Kaalusime kõiki võimalusi kaasa arvatud uinutamist, kuid kui istuda koplis ja jälgida loomade käitumist tulevad lahendid iseenesest, niisiis saime meiegi märad kätte, trellasse ning kodu poole teele. Suureks abiks olid meile seejuuresosad meie projekti pered-Tänud teile:).
Selline meie tagasihoidlik lugu on, kahjuks ei saa siia asjakohaseid pilte panna,sest fotoka juhe rändab mööda sugulasi ringi, kuid selle kätte saan lisan ka pildid:):)

2011-09-05T23:38:00.002+03:00

Servus tüübid!!!!!!!!!!!!!
Tahame teile teada anda, mis meiega täna juhtus, seda küll seetõttu, et meie blogi kipub väga jamaks jääma. Kuna keegi ei taha siia sõnagi paotada oma tegevustest, siis meiesugused mõtlematud tüübid võime seda ikkagi teha.
No siinkohal peaks mainima,et need meie olema mina, Kristi, Suivi ja neiu, kes tuli ühelt poolt kiviga ja jõudis ka Viljandisse õigeks ajaks kohale.
Promosime Kristiga meie projekti ja nüüd neiu kiviga kaalub ka Heifer projektiga tutvumist.
Niisiis oleme Viljandis, kus on toimumas mahe koolitus ja meil õnnestus lähedalt näha Rootsi mahedat meest. Täiesti uskumatu kuhu on Rootslased oma mahepõllundusega jõudnud. HALLOO EESTLASED tehke midagi!!!!!!!!!!!!
Peaksin mainima, et Kristile meeldis väga, kuidas hobusega küüslaauku tõrjutakse, või oli see hoopis vastupidi, et kuidas küüslaauguga hobust tõrjutakse, või kes seda nüüd täpselt teab kuidas see oli, kuid samuti tekkis mei probleem selle kiviga neiu üle, et mis me selle kiviga teeme, kas purustame, matame valekülvi peenrasse või veame ära. Samuti pidi saama kive tõrjuda batcillius thuringiensisiga, vähemalt nii meile see Rootsi härra rääkis, kui me nüüd tast õieti aru saime.
Parim tõde, mis me täna siit koolituselt saime oli see, et tee õigeid asju õigel ajal, siis tuleb tulu ja saad edukaks. Kui nüüd tarku mehi kuulata siis see on vist lause, mis tuleks oma parima sõbra otsaette kirjutama, kui sa selle peaksid unetama.
Tore, et te meiega koos rõõmustate meie edusammude üle ja kuna meile näidatakse homme veel toredat mahedat meest siis jätkame homme.....

Seniks päikest ja kõike muud, eriti aga vihma ja kuud.:)

Kristi ja Aili

Heifer kutsub ka omasid peresid Tatrtusse Ülenurmele Tõuloom 2011 üritusele

2011-08-30T23:46:00.000+03:00

3. septembri kell 10 – 18 toimub Tartu Sügisnäitus ning juubelihõnguline 20. TÕULOOM

10-18 SUUR SÜGISLAAT

11.30 20 aastat näitus-konkursi “Tõuloom” pidulik avamine

12 -15.30 Parimate tõuloomade ja aretajate tutvustus

Oma ilu esitlevad piima- ja lihaveised, hobused, sead, lambad, kitsed, kodulinnud, karusloomad

Eesti maakarja konkurss ja esitlus, Viss 2011

Lamba pügamise demonstratsioon

Käsilüpsi võistlus

Publiku lemmiklooma valimine

12.30 Pärna talu hobuste kadrill

13.45 Koerte demonstratsioonesinemine

14.30 Liiklustund lastele

Ranna Rantšo pargi koduloomad

Tule osale omavalmistatud salatiga kapsasalatite konkursil! Parimatele auhinnad!

Eesti parimate toiduainete degusteerimine

Rahvuslikud õpitoad ja näitused

Avatakse uus näitus “Kasulik kapsas”, võimalus külastada ka teisi näitusi

Rahvusliku käsitöö õpitoad

Meelelahutus

Rahvuslikud toidud ja joogid ning palju muud põnevat

16-18 esinevad ERICH KRIEGER ja Contra

Päeva juhivad Olev Saveli ja Jaan Aitaja

Kõikide pääsmete vahel loositakse välja auhinnad!

Sissepääs muuseumipiletiga:

Eelkooliealised tasuta

Õpilased 1€

Üliõpilased, pensionärid 2€

Täiskasvanud 3.50€

Perepilet 7€

Tule üritusele tasuta eribussiga! Buss väljub Tartust Vanemuise alumisest parklast 9.30 ja 11.00, naaseb Ülenurmelt Tartusse 16.00 ja 18.30

Kaupmeeste, käsitöömeistrite eelregistreerimine ja info tel 738 3822 , 5373 7124 või epm@epm.ee

Korraldaja jätab õiguse teha muudatusi

Täname: Põllumajandusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Ülenurme Vallavalitsus, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, Maaleht, Vali Press OÜ, A Le Coq, Põltsamaa Felix AS, Emajõe Lodjaselts

Heiferi suvepäevade kokkuvõte :D

2011-08-27T20:45:00.005+03:00

Teadaolevalt suvepäevade organiseerimine viibis ja kui lõpuks pihta hakkas, siis läks kolinal üle kivide ja kändude. Registreerunuid tuli Torisse tori hobuse päevale kokku käputäis kellest osa veel jooksvalt kaotsi ka läks.

Sellest hoolimata oli meil kaks toredat päeva koos hobuprojekti peredega.Aga need olidki ju hobuprojekti suvepäevad!!! :))

Niisiis leidsime kaotsiläinud inimesed ülesse ja kaotsiläinud inimesed leidsid külaplatsi ülesse.

Pidu hakkas pihta kerge kehakinnitusega, mis läks üle suuremaks sööminguks kuni saabusid Line tantsijad. Siis sunniti kogu rahvas pealtvaatajaks ja edasi koguni kaasatantsijaks. Kui line tantsuga oli hoog üles kruvitud, topiti kõigile rahvariided selga või pigem kaela ja jant jätkus veel hoogsamate poogstaavidega.

Kuid see oli kõigest algus.

Edasi hakkas tõsine trenn ühe projektihobuse raviprotseduuride läbi viimisega. Reilil, kes on Tooma talus Ralliku juures paarituses, on ilmnenud terviseprobleemid, millest siin blogis edaspidi kavas lähemalt rääkida.

Osa suvepäevalisi läks koplisse ja jäi sinna suisa tükimaks ajaks. Teine pool rahvast aga lustis ning meisterdas Külaplatsil, kus sai vildist hobuse tooriktest meisterdada toredaid hobuseid ja lisaks iseendale lustaka indiaani peakatte või suurepärase kaelakee...

Lõpuks kui veterinaaria protseduurid Reilile tehtud oli siiski asi sealmaal, et sai viia läbi koolitust teemal "Elu võimalikkus maal", kus sai peatuda erinevatel ettevõtlusvormidel ja toetuvõimalustel . Pisemad osalised olid küll selleks ajaks väsinud ja magama heitnud, sest indiaanlase mängimine ning heinasõda on päris väsitav tegevus.

Esimene päev möödus seega päris sisukalt. Kahjuks teisele päevale planeeritud kodude külastus jäi sellesama hobuse terviseprobleemi tõttu ära.

Hommikune rabamatk jäi osaljate vähesuse tõttu ära.

Kuid meil oli suur rõõm selle üle, et Merilin jõudis ka lõpuks kohale ,ning nii me siis suvepäevatasime siin edasi, alguses meil ja pärastpoole Kristi juures, kuna minul juba istus klient toas ja ootas oma noore taluniku äriplaani, millega mina pidin tegelema hakkama.

Loodan, et keegi pikka viha ei pea ja meil on kurb, et nii väikene etteteatamine osutus probleemiks, kuid paraku olid selleaastased suvepäevad sellised....

2011-08-19T12:09:00.000+03:00

KALLID HEIFERLASED

SAAME KOKKU 20.08.2011 TORIS,

TORI TÕUGU NOORHOBSTE JÕUDLUSKATSETEL.

KOGUNEME ORIENTEERUVALT KELL 11.00 JA VEEDAME MÕNUSA PÄEVA END HARIDES JA HOBUSTE TEGEMISI VAADATES.

EDASI LIIGUME ORIENTEERUVALT KELL 16.00 VÄNDRA VALLAS ASUVALE KÕNNU KÜLA KÜLAPLATSILE.

SAAME TUTTAVAKS, KOSUTAME VEIDI KEHA JA HINGE, NING VESTLEME ELU VÕIMALUSTEST MAAL

KATSUME LASTEGA TEHA NÄPUTÖÖD JA KÕIGILE HUVILISTELE ÕPETADA LINE TANTSU.

SAMUTI VÕTAME PÄEVAKAVASSE MÕNED PÕNEVAD MÄNGUD JA VEEDAME MUIDU MUHEDA ÕHTU ÕPPIDES TEISTE KOGEMUSTEST JA JAGADES OMI KOGEMUSI.

KAASA VÕTTA HEA TUJU, RÕÕMUS MEEL JA PIKNIKU KORVJ

2011-08-13T09:29:00.001+03:00

Heiferi Suvepäevad 2011

Jipikajee Heiferlased!

Selle aasta Heifer suvepäevad toimuvad Hobuprojekti eestvedamisel,

20.-21.08.2011 Pärnumaal, Vändra vallas, Kaisma järve ääres.

Kaardilt asukoha vaatamiseks vajuta SIIA

Laupäeval, 20.08.2011

Kogunemine on orienteeruvalt kell 12.00 – 13:13

Päeva proovime teha võimalikult sundimatus õhkkonnas, seepärast ka otsest päevakava ette ei dikteeri, kogunemise ajal antakse teada ka söögikordade ja tegevuste orienteeruvad algus kella-ajad.

Aga, mida me siis omalt poolt teha pakume:
Loodus kaunist kohta, kus mõnusalt aega veeta,
Kalastamise võimalust õngega (spinning vajab eri luba, kalastus tarbeid koha pealt ei saa, seega iga kalamees oma varustusega),
Lahedat matkarada koos vaatlustorniga,
Huvitavaid mänge ja võistlusi,
Lastele tegelustoad
ja palju muud huvitavat, mis seostub projekti, perede ja hobustega.

Pühapäeval, 21.08

saavad huvilised külastada hobuprojekti peresid ning soovi korral ka Tori hobusekasvandust.

Registreerime rahvast kuni 16.08.2011.

*Omaosalus seekordsetel suvepäevadel on 10 eurot ( toitlustuskulud- 3X ) ,

alla 16-aastased lapsed tasuta .

*Omaosaluse ülekannet ootame MTÜ KAISMA Külaelu Areng kontole a/a 221031704675 ,selgitusse märkida osalejate nimed.

Registreerida saab ailieinala@gmail.com , kristi.raudsepp12@gmail.com , virge.poldsepp@mail.ee ,samuti koduhobu blogi kommentaariumis. (registreerimisel märkida - tulijate nimed, arv ja laste vanus.
Küsimuste korral info telefonil 56613817

Kaasavõtta seega:

a) Ööbimiseks kaasa oma varustus. (telk, magamiskott jms)

b) riided, mis ei karda määrdumist...

c) rõõmus tuju,

d) ettevõtmistega kaasa löömise valmidus

e) hobundusega seotud aksessuaar (parimate palade kandjatele erikohtlemine)

Päikeselist suve jätku Teile kõigile

Aili

Kutsume Teid osalema ja vaatama 13. augustil meie põlistõugudele pühendatud päeva Kurgjal

2011-08-09T11:29:00.000+03:00

Update

2011-08-09T11:23:00.000+03:00

Heiferi laste suvepäevad!

Toimuvad 16.-18.08 Võrumaal. Laager on lastele vanuses 10-16 aastat. Võimalus osaleda 4 lapsel. Omaosalus 20€ toiduraha.
Kellel huvi, võtke ühendust- ivi.sarg@gmail.com või telefonil 54617731
Ivi

NB! Viimane päev registreerumiseks. Andke teada, kes on tulijad hiljemalt täna 09.aug. õhtuks.

Ja need suvepäevad!

2011-07-30T21:54:00.004+03:00

Noniii, meil oli ka lõpuks õhtu eel aega kokku istuda ja ajurünnakut korraldada sellesinatse suvepävade teemal.

Meie lähistel siin on tore koht, nimelt Kaisma järv, kus on tore telkimisplats ja mitte väga palju parme :)

Meile meeldib, kui suvepäevad ei möödu lõkke ääres konutades vaid toimub aktiivset tegevust ( orjenteerumine, teatevõistlus, järvewolle...). Ja hea tahte märgiks võiks iga hobuprojekti pere toetada auhinnafondi talu- ja majapidamistest pärit toodetega.

Meie projektis on toredad naised, kes on nõus lõõtsa tõmbama ja kooki küpsetama.

Line tantsu tantsimine ja õpetamine on samuti väga võimalik, kui leiab kusagilt helitehnikat.

Õhtusel üritusel võiks olla kõik kostüümides.

Ega me ei tea ju mida ametlikul koosolekul otsustati, aga need on meie hallide ajurakkude ründamise tagajärjed:D

Soovime teistelegi toredat ajude liigutamist ja ootame huviga uudiseid tänaselt Mõisa talu koosviibimiselt.

Aili, Kristi

Heiferi laste suvepäevad!

2011-07-26T19:04:00.000+03:00

Toimuvad 16.-18.08 Võrumaal. Laager on lastele vanuses 10-16 aastat. Võimalus osaleda 4 lapsel. Omaosalus 20€, toiduraha.
Kellel huvi, võtke ühendust- ivi.sarg@gmail.com või telefonil 54617731
Ivi

Tervitused Oja talust!

2011-07-26T15:57:00.002+03:00

Mõtlesin siia blogisse kirjutada üle tüki aja....kasvõi raporteerimise mõttes!Oleme kõik endiselt täie mõistuse ja tervise juures.Naudin suve oma kolme kalli lemmiku seltsis:Taiga,Viks ja Artag.Olles selle projekti´´must lammas´´,pole mul ette kanda,et Taigal järeltulijaid oleks.....sest panustasin sellele,et Taiga oma esimese varsa rahulikult üles kasvataks!Tulemus on see,et Artag on KAUNIS JA TERVE hobusepoiss ja hetkeseisuga ootab uude koju minemist.Tema uus kodu saab olema Võrumaal ja pererahvaks ilmselt iga hobuse unistus:inimesed kes armastavad hobuseid!!!Taiga aga ootab tänase päeva seisuga juba 3-ndat kuud VIKSANNAT....(.kui läheb natuke kehvemini,siis VIKSTAG´i!)Ja VIKS,kes on meie juures juba mõne kuu olnud...peab samuti koju minema,olgugi,et nii rahulikku ja tolerantset härrasmeest ei tahaks kuidagi ära saata!Ühesõnaga meie elu on täis muudatusi ja ümber harjumisi.Aga otseloomulikult on mul hea meel nende perede üle,kelle märavarsa ootus vilja kandis!!!!Kõigile Teile head soovides......

Kallis Ly ja Sinu pere!

2011-07-26T14:16:00.002+03:00

Tunnen kaasa SANTA kaotuse puhul!Tean mida Te tunnete....sest mul oli samaväärne kaotus detsembris.....AGA....võin Teile julgelt väita,et SANTA elab edasi Teie kodus,mõtetes ja südames....ja jääb alati taevaste karjamaade VIKERKAARELT TEID valvama ja meenutama!!!Ja kes teab....võibolla saadab ta oma hinge Teile mõne armsa hobuhinge näol tagasi!!Olge tugevad ja tublid!

SANTA

2011-07-26T13:30:00.002+03:00

Tahan väga jagada teiega tunnet, mida eile meie pere tundis. Eile kell 17.04 suri meie Santa. Ta oli küll 22 aastat vana, aga seda polnud kuskil märgata. Eile hommikul olid Keta algatusel hobused jooksu läinud,aga polnud hullu , tõime nad ilusti koju. Peagi hakkas Santa püherdama ja olin kindel , et tal on tiirud. Peale pooltteist tundi kõndimist tegin talle valuvaigistava süsti, sest ta kraapis jalaga maad ja higistas hullusti. Pisdevalt tegi katseid maha heita.Rohust midagi kasu ei olnud. Kõik jätkus. Hobune aga muutus järjest loiumaks, ta pilk oli tuhm ja nahk kuidagi tuim. Tühimiku piirkonnast kuulates oli täielik vaikus. Ja viimaks ta kukkus jalapealt ja..... Kohalolnud loomaarst teatas aga ,et need polnudki tiirud vaid hoopis sisemine verejooks. Kus täpsemalt me ei tea, sest ma ei tahtnud lahangut- ta oli ju minu SÕBER.

Santa jääb hinges alati meiega!

Eelnenust innustust saanuna...

2011-07-25T11:49:00.003+03:00

.. teatan ka mina, meie pere juurdekasvust.
Selle aasta seisuga siis sündis 02.04.2011 Andorrale, väike märavarss Rosee

ja 20.06.2011 Estrile väike märavarss Rosalinde-Sigismunde.

Mõlemad märad ja varsad tunnevad ennast kenasti ja viimased kasvavad jõudsalt.

Meie lugu:)

2011-07-23T22:38:00.007+03:00

See juhtus 23.mai varahommikul, kui me Väike neiu varahommikul , kuskil poole viie või viie ajal hüppas voodist välja ja teatas: "Emme, ma nägin unes, et Aktiva poegib." Mina üritasin siis unesegasele lapsele seletada, et see ei ole võimalik, tal veel nii palju aega ja udarat kah ei ole all, kuid neiu jäi endale kindlaks ja uinus kindla väitega, et meie hops peaks varssuma.

Sama kindel olin minagi, olin ju eelmine õhtu suksut ümardanud ja seletanud, et sõbrake tee see varss ära, ma pean kaheks päevaks kooli sõitma ja siis ei ole mind sind aitamas, kuid looda sa, et see just nii läheb.

Kuskil poole seitsme paiku, kui mina toimetasin köögis, et kooli minevatele lapsukestele midagi ninaette anda , astus mu kaasa lihtsalt õue ja põikas ka muuseas hopside kopli juurde, sest 20.mai oli meile toodud kutt-Rallik ja kohustuslik kontroll tuli ära teha. Kui ta siis tuppa kargas, endal silmad suured kui tõllarattad ja röögatas, jah võin siin kohal öelda küll, et röögatas, sest nii kõva ja ärev oli see hüüd:" Mis te siin magate, kui endal varss koplis", no mis te arvate tegin siis oma elu kõige kiiremad liigutused ja lendasin kohe koplisse, loomulikult oli peas kostmas sundmõte-Kas täkk või mära, Kas kõik ikka korras......?

No jah, nagu mulle kuskilt koolituselt meelde oli jäänud,siis hobune peaks ära puhastuma ( päramised peaks ära tulema) kuskil kahe tunniga, kuid kuna varss oli juba kuiv, siis oli poegimisest ligikaudu kaks tundi möödas ja päramised alles ripakil, loomulikult oli lootekott ka ära rebenenud, rippus seal nabaväät ja mõni narmake veel. Niisiis tuli ühendust võtta teadjate inimestega. Esmalt helistasin Ulvi Martinile ja sain temalt esmased juhtnöörid, mis teha ja kuidas edasi. Muidugi oli esimeseks asjaks saada mära koos varsaga boksi, kuid oh õudust, meil oli ju veel täkk, kes näitas tõsist täku temperamenti, kui ta pruudi boksi panime. Nii siis Aktiva boksi, vaja lapsed kooli viia ja siis päramistega tegeleda. Muidugi oli Rallik kurjakuulutavalt agresiivne ja nii me otsustasime, et mu kallis kaasa viib lapsed kooli ja mina kordetasin niikaua põllul Rallikut. Kui kaasa koju jõudis tegime kiire ajurünnaku ja otsustasime Ralliku viia Aktiva boksi ukse taha, kus ta tunneb mära lõhna ja kuuleb ta häält. Sellest peaaegu et piisas, kui välja arvata see, et ta kaevas maase oma pahameele näitamiseks päris tõsise augu, kuid see oli kõige pisem probleem.

Vahepeal olin kontakteerunud ka kohaliku loomaarstiga , kuid tema versioon oli, et hobusele tuleb süstida oksütotsiini ja nii poole tunniste intervallidega kuni päramised ära tulevad ja kahjuks ta välja sõita ei saanud. Mind selline päramiste ära võtmine ei rahuldanud, sest kasutan sama ravimit emistel, kui neil poegimis pressid nõrgaks jäävad ja minu jaoks oli ohtlik neid süste teha, oht on ju et tekkivad nii tugevad pressid, et loom võib emaka välja ajada- olgu ta siis siga, veis või hobune.

Niisiis võtsin ühendust naaber valla tohtriga, kes oli nõus ka välja sõitma, kuid õnneks selleks ajaks kui ta kohale jõudis olid juba päramised ära tulnud, kuid tõsisemate tüsistuste vältimiseks panime me talle ikka ravi peale.

Õnneks oli päramiste saaga nüüd lõppenud ja lasime sõbrad kolmekesi koplisse tagasi, ehkki Ulvi soovitas mul mära koos varsaga boksi jätta võtsin selle julguse ja lasin nad õue, dessinfitseerisin küll hoolega nabavääti ja lootsin kõige parema.

Niisiis esimene paanika möödas tuli kindlaks teha kes ta on - see meie uus ilmakodanik ja uskuge või mitte Isa EURO tõestas ennast taas ja ei rikkunud ära oma mära järglaste ahelat.

Te ei usu mu eufoorilist tuju, kõik oli lõppenud mära jaoks õnnelikult ja meie koplis silkas ringi pisikene preili, ning nime sai preili ka mu emotsioonide jägi - EUFOORIA, meie jaoks EFFI.

Tagant järele mõeldes oli meie väiksel tütrekesel õigus, ta nägi unes Aktiva poegimist ja kellaaeg klapib, kui arvestada, et varsa kuivamiseks kulub 1,5-2 tundi- eks tal ole ka eriline side hobustega....

Nagu te aru saate sai täna meie Effi kahe kuuseks, palju õnne talle ja ta emmele......:)

Nii õnneli oli kutt kui ta jälle koplisse sai:)

Heiferi suvepäevad kohe kohe ukse ees.... ehk 19.-21-aug. 2011

2011-07-23T12:43:00.000+03:00

Nagu juba ammu on teada, siis on selle aastased Heiferi suvepäevad meie projekti korraldada. Seega on viimane aeg hakata asjaga tegelema. Oodatud on kõik huvilised, kes soovivad selles kaasa lüüa (ei ole piiritletud ainult projekti peredega). Kutsun Teid kõiki laupäeval, 30 juulil, avatud arutelule ning veetma koos üks tore päevake siin, Mõisa talus, Sulu külas, Märjamaa vallas. Kogunemine kell 12.00. Kaasa võtta hea tuju, palju ideid ning midagi ühisele lauale näksimiseks ja trimpamiseks.

Ideede generaator ehk meil on vaja:
* kohta, kus saaks telkida, grillida ja üldse olla.
* midagi, mida teha koos teiste Heifer peredega
* projekti tutvustus, näiteks ringsõit mõne projekti pere juurde
* pillimehi õhtuseks simmaniks
* perepäevade koordinaatorit

IDEID VÕIB KA HAKATA SAATMA MULLE E-MAILI PEALE JUBA

Parimate tervitustega,
Ivi Särg
Projektijuht
tel. 54617731
e-mail: ivi.sarg@gmail.com

P.S. Projekti hobustele on olemas lakukivid, vitamiinid ja mineraalid Equi-Bites , ussirohud (on tellitud, kui hästi läheb siis need ka olemas selleks ajaks). Kes kohale tuleb, saab kätte!

KOHTUMISENI...

Saage tuttavaks... AREGON

2011-07-08T20:37:00.000+03:00

Sündinud 25.juuni 2011 kell 4:21 hommikul.

Esimene tund

Esimene päev

Kahe nädalane

Tervitused Mõisa talust,
Ivi

Perede külastus lükkub edasi

2011-07-07T20:11:00.000+03:00

Kahjuks peame teavitama, et 19.-21.juuli planeeritav perede ringreis lükkub edasi projektijuhi tervisliku seisundi halvenemise tõttu. Uueks ajaks planeerime augusti 1.-2. nädal. Loodame Teie mõistvale suhtumisele ning et see ei tekita Teile liigseid ebamugavusi.

Parimatega,
Ivi

NB! Hetkel tuleb saada ühele poole projekti aruandlusega ja selleks ootan ka teilt teavet, mis teie hobustega selle aasta esimesel poolel on toimunud (paaritused, sündimised, hobuste müük, sõnniku ja hobuteenuste kogused jne.) Kristilt ootan perelugu... Küsimused paluks e-mailile ivi.sarg@gmail.com

2011-06-29T12:38:00.003+03:00

Anna-Brita on saanud endale uue kodu :)

... olin küll valmis selleks, et Anna-Brita ei jää meile kauaks ja müükki oli juba mõnda aega käimas, kuid asjad said "lõppviimistluse" ikka kuidagi äkki. Ent samas usun, et sageli just nii juhtuvadki asjad leidma parima lahenduse... (või püüan ma end nii lohutada :) - kes teab) Igal juhul püüan meeles hoida seda head "palve-näidist" Garnegy raamatust "Ärge muretsege, hakake elama" - "Jumal andku mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, julgust muuta neid asju, mida mul on võimalik muuta ning tarkust teha nende vahel vahet".
Igal juhul jäi mu süda rahule, kui nägin potensiaalset / tegelikku peremeest otsimas Anna-Britaga kontakti, veenmas teda - et võid mind usaldada - ja see kuidas need kaks said ilusti omavahel hakkama... Nii ei tulnud mul isegi mitte pisarat silma :), sest usun, et mu esimene noor hobu saab hea kodu. Pealegi ootas teda ees sõbranna - Rosina ;) - nii et mis veel tahta ühele hobu-hingele...
Loodan neist edaspidi ka siin, meie blogis, üht-teist kuulda - on ju nad "meiega samas paadis" - meie verivärske Heiferipere - Marit ja Kalmer. Edu ja kannatlikku meelt Teile ;)

Kiire küsimus...

2011-06-15T22:07:00.000+03:00

Kes on tulemas planeeritavale 21.juunil toimuvale koolitusele Ülenurme Põllumajandusmuuseumi, maatöö hobusega? Tervislikel põhjustel on jäänud see nüüd küll viimase minuti organiseerimiseks kahjuks :( ... Kes oleks poolt, et see koolitus edasi lükata juuni lõppu või hoopis juuli kuusse. Vastata võib siia samasse kommentaaridesse või e-kirja teel ivi.sarg@gmail.com hiljemalt neljapäeva (16.juuni) õhtuks.

Jaksu,
Ivi

Kuum, kuum suvi ja täku taltsutus nagu vanasti

2011-06-13T19:04:00.000+03:00

Eile oli ikka üle mõistuse kuum ilm. Terassil näitas temp lausa +38 kraadi. Siiamaani pole see üle +32 läinud. Täielik tuulevaikus oli ka. Otsustasin minna jõkke ennast jahutama ning teel jõe poole vaatasin õnnetuid hobuseid, kes samuti vaevlesid kuumuse ja sitikate käes. Esimeseks võtsingi Teeba näpu otsa ja läksime jõe poole. Ta vaeseke ei saanud muidugi alguses aru, et miks ma teda nii jubedasse kohta tahan meelitada. Kindlasti on vesi põhjatu ja ta upub ära. Pika veenmise peale otsustas ta siiski julguse kokku võtta ning astus vette. No küll oli tal suur üllatus, et vesi ulatus ainult põlvini. Kõndisime veidi sügavamale ja hakkasin talle vett kätega peale viskama. See juba oli talle vägagi meeltmööda ning ta nõustus seisma täiesti lahtiselt jões, ise veel esimeste jalgadega kraapides omale vett peale. Jõest lahkudes ja kopli poole jalutades oli näha tõelist rahulolu ta näolt.

Tunnike enda soojendamist verandal ja siis oli käes Ati kord ta vette viia. Nagu arvata võis ei tekkinud tema vette viimisega mingeid probleeme. Otsustasime jalutada temaga mööda jõge ülespoole ujumiskohta, kus vesi ulatus talle poolde keresse. Kuigi talle alguses vett selga visates võttis ta seda kui ohuna, siiski rahunes ta üsna ruttu kui tundis leevendust sääsehammustustele. Lõpuks rahunes ta nii maha ja hakkas täiega nautima seda veesõda. Mõtlesin, et proovin testida vanemate eestlaste poolt räägitud hobuse taltsutamiste lugusid... vees. Kuna vees on hobusel raskem kiireid liigutusi teha, siis vanasti oligi õpetatud palju hobuseid meres või kuskil jões või tiigis. Läksin siis minagi talle kõrvale ja hakkasin vees üles-alla hüppama ta kõrval. Algul vaatas küll, et täitsa lolliks läinud olen, aga peagi ta harjus ning siis viskasin ennast kõhuli üle hobuse... ei mingit reaktsiooni. Nii ma kordasin seda harjutust mitu korda. Paar korda küll kippus ta liikuma hakkama, aga kerge surve päitsetest enda poole ja ta rahunes kohe. Kui see harjutus mõlemalt poolt edukalt läbitud, siis järgmiseks harjutuseks oli viia jalad talle laudja peale, lamades ise kõhuli hobuse seljas ning samal ajal silitades hobuse kaelaalust. Ka see läks meil väga rahulikult. Jäi veel üle viimane harjutus... selga istumine. Mõtlesin veidi, et kas ikka tasub proovida? Hüppasin kõhuli selga, panin jalad laudjale ning siis viisin need teine-teisele poole hobust ning libistasin ennast õigesse kohta istuma. Ati ei liigutanud kõrvagi selle peale ning oli väga rahul oma eluga. Veidi vist imestas, et kuidas ma nii kõrgele temast sain, aga see ei tundunud teda häirivat... Selleks korraks siis piisas ning jalutasime tagasi allajõge kohta, kust veest välja sai. Koplisse jooksis Ati väga kerge sammuga, ise mängeldes ja vehkides pead küljelt-küljele... Nii lahe oli...

Kahjuks polnud meil veekindlat fotokat, et pilte teha sellest esimest selgamineku korrast :( aga mälestus jääb. Ahjaa... mõned päevad tagasi sai Ati esimest korda tutvust teha sepaga. Ka see läks üle lootuste hästi. Viimase jalaga (selleks oli tagumine) oli veidi probleeme, kuna ta oli vähe pinges ning seega puudus tal tasakaal. Aga õnneks tuli mulle telefonikõne ning Atil oli võimalus asjade üle järele mõtelda. Tal oli megaigav sel ajal, näppis nööri hammastega ja asju mis ta nina haardesse ulatus. Lõpuks jäi lausa tukkuma. Kõne lõppedes läksin ta juurde, võtsin jala üles ning ilma probleemideta sai ka see värgitud.

Endiselt ootamas Teeba-beebit...

Tervitustega Mõisa talust

Suvised tervitused Mõisa talust

2011-06-08T14:44:00.001+03:00

Oleme kõik elus ja terved ning ootame pikisilmi Teeba+Are beebit. Liiga kuum, et pikemalt kirjutada. Las pildid räägivad enda eest.

Siin igaõhtune sääsepunnide sügamine ;)

Küll on palju süüa... Oleks abiväge vaja :D

Ati naudingud... Ikkagit Hiiumaa kutt

Samurai naudingud... Koerte salat

Paari sõnaga noorhobuse õpetamise koolitusest

2011-05-23T15:00:00.000+03:00

21.mai 2011, laupäev. Ilus kevadine ja soe ilm. Õpihuvilised kogunesid Särevere talli ette ja ootasid põnevusega, et mis toimuma hakkab. Kuna grupp oli väike, siis otsustati, et suundume kohe karjamaale noorhobuste ja sälgude juurde. Seal sai räägitud, kuidas ja millal alustada varsa õpetamist ning kuidas see mõjutab tema ülejäänud elu. Arutleti ka selle üle, et kui ei hakka varsaga tegelema sünnist saadik ja lased tal nn. lapsepõlve nautida, siis milline hobune temast kasvab ja kas siis on ikka lihtsam teda õpetada? Veenduti selles, et lihtsam on varsaga tegeleda, kes on väike ja totu veel, kuna 2-3 aastane hobune on juba suur ja oma väljakujunenud maailmavaatega, kuhu tõenäoliselt inimene ei kuulu. Kõik said proovida sälu jalgade ülesvõtmist seal samas karjamaal, kusjuures hobused olid kõik lahti. Samas ka sai vaadelda hobuste käitumist karjas, Kati seletuste saatel, et miks nii või naa hobused käitusid.
Pärast sälgude teema ammendamist suunduti tagasi talli poole. Sealt võeti boksist kaasa 2 hobust (1 tiine mära õppehobusele seltsiks) ning siseneti nendega maneeži. Algas õpe hobuse ohjamisest. Kati näitas ette ning seletas väga põhjalikult kuidas, millal ja mismoodi alustada ning missugused ohud võivad varitseda noore hobuse õpetamisel. Kõik said ise ka proovida ohjamist ja olla ohjaja abiline, kes talutas alguses hobust. Sõideti isegi slaalomit. Selle teema lõpetuseks palus Kati veel mul näidata kuidas edasi minna ohjamise õpetustega (tal oli kergem kõrvalt seletada sel ajal kui mina näitasin), kuidas nurki sõita, kuidas volte teha ja üleüldse mida see ohjamine annab ja mida kõike sellega saab saavutada.
Pärast väikest lõunapausi võeti järgmine hobune ning õpe jätkus kordetreeninguga. Ka see teema sai põhjalikult läbi võetud, et kuidas alustada ja kuidas teha hobusele selgeks, et ta peaks ümber sinu liikuma. Ka siin said kõik oma kätt proovida, olles abiline või kordetaja ning hiljem ka kordetaja ilma abiliseta. Välja sai toodud ka põhilised vead kordetaja poolt ja kuidas hobune sellele reageerib.
Meie vapper grupp oli pärast seda päeva täis uut entusiasmi ning kõik lubasid kohe koju minna ja järele proovida. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et super koolitus oli. Seda võis nii selgelt välja lugeda õpilaste nägudelt, et isegi tagasiside lehti ei pidanud täitma :) Päris lõpetuseks võib öelda seda, et tore oli et teised ei tulnud, oleksidki muidu ilusa päeva ära rikkunud :D ... Ok, nali naljaks, aga tegelikul oli kurb tõdeda, et ainult viis inimest (ja ainult kaks nendest projekti peredest) olid piisavalt motiveeritud tulemaks välja õppima... :(

AGA MUIDU OLI MEIL LAHE PÄEV!!! Ja ma julgen arvata, et kohalolijad nõustuvad minuga.

Suured tänud Kati Leutonenile ja viiele vaprale osalejale.

Päikest,
Ivi

Kuidas Rosina endale uue kodu sai...

2011-05-18T22:59:00.006+03:00

Sellest on vist umbes aasta kui hakkasime endale hobust otsima. Hobune oli meile mõlemale justkui lapsepõlve unistuseks olnud, vahepeal mõtlesin juba et võibolla see ainult unistuseks jääbki. Kuid õnneks läks teisiti ja hobuotsingud viisid meid kokku Heiferi projektiga.

Pärast pikka pikka ootamist jõudis lõpuks kätte see päev mil võisime oma hobusele - Rosinale järgi minna. See juhtus siis 15. mail pühapäeval. Treiler auto taga hakkasime Pärnu poole sõitma, kus meid juba oodati. Kõigepealt näitasid Liina ja Boriss meile mõned nipid ja õpetasid meile Ralliku peal kuidas kordetamine käib, pärast proovisime temaga ratsutada ka.

Ja siis läks lahti... Oli aeg Rosina treileri peale panna ja kodu poole hakata minema. Ta vist natuke tunnetas ette, et asi kisub jamaks, sest läks tükk aega enne kui nad Rapuntsliga karjamaalt kätte saadi. Sellele järgnevad 2 tundi ei olnud sugugui meeldivamad, sest see pime ja kõle treiler oli viimane koht kuhu Rosina minna tahtis. Proovisime küll hea ja kurjaga, eest tõmmates ja tagant lükates, leivaga ja ilma, aga ikka ei midagi. Hobu oli ikka kangekaelne nagu eesel ja tema jõud käis ikka vabalt kolme mehe omast üle. Siis pandi Ester treilerisse Rosinale eeskujuks - kui see ka ei aidanud, siis käis vahepeal küll mõte peast läbi, et peame vist ilma Rosinata koju tagasi minema. Kuid tundus, et ta lõpuks vist lihtsalt andis alla ja harjus olukorraga. Lõpuks saime koduteekonda alustada. Sõit kestis umbes 2 tundi. Kui koju jõudsime olime kõige hullemaks valmis, kartsime, et võibolla on talle treiler iseäranis armsaks saanud ja et ta väljameelitamiseks tuleb päts leiba ja paar tundi aega varuda, kuid õnneks läks seekord kõik libedalt. Rosina keeras ennast treileris ringi, vaatas mõne minuti oma uut kodu, hüppas siis ise treilerist maha ja läks koplisse rohtu sööma. Nii et lõppkokkuvõttes läks kõik väga hästi ja meie oleme oma hobuse üle väga õnnelikud. Niipalju võib veel muidugi öelda, et ootame huviga seda laupäevast noorhobuse õpetamise koolitust!

Tervitused Harjumaalt!

Marit ja Kalmer.

RaHe

2011-05-08T10:25:00.000+03:00

Eile sündis projektile selle aasta esimene märavarss ja tegijaks mutiks oli Aida. Suured õnnitlused perele ja värskele titemammale!

Päikest,
Ivi

2011-05-03T13:24:00.001+03:00

Tervitused kõigile!

Kirjutan nüüd kirja, mida ma oleks tahtnud kirjtuada kohe peale psühhokursust aga läks nii nagu alati... ;).

Esiteks ma väga kiidan viimast koolitust. Keegi pole sel teemal siin sõna võtnud aga ma tunnen, et peab sellest rääkima. Kõik kes te kohal polnud, kui teil kunagi veel on võimalust seda loengut kuulama minna, siis kasutage seda võimalust! Tagantjärele tundub, et see kohalolnud 18 inimest oli nii võrratu asja jaoks vähe, kohti oli ju tegelikult veel küllaga. Koolitus oli ÜLIhea, st Kati Leutonen luges seda asja väga hästi, ta ilmselgest teadis mida ta räägib ja oskas seda ka väga hästi edasi anda. See koolitus oli ÜLIvajalik ja see peaks olema üks esimesi koolitusi üldse, igale hobusepidajale. Minu isiklik arvamus ;).

Mida tarka teada saime. Nagu Kati alguses ütles, et loengu kokkuvõte on see, et hobune on saakloom, hobune on karjaloom ja hobune on klautrofoobiline. Ja et põhimõtteliselt see ongi kõik mida teadama peab, sest kõik muu tuleneb sellest. Muidugi oli seal palju muid huvitavaid tähelepanekuid ja arutlusi. Jutt oli loogiline (minu arvates) ja et rohkem edasi anda kulub teine 7 tundi (koos kohvi- ja lõunapausidega :D). No või tegelt rohkem (või vähem?), sest mina nii hästi ei tea ega oska kui Kati :P. Aga Ivi lubas temal olevad mingid paberid eelmisest samast koolitusest sisse skännida ja Koduhobu blogisse õppematerjalide alla üles riputada (kuigi ega loengut kuulamata vist äkki sealt palju mõistagi.. a mine tea). Ootan seda väga (hoolimata sellest, et üritasin olla korralik konspekteerija :)).

Teisest vallast tahaks kirjutada seda, et nagu ma 22. märtsi postituses kirjutasin, oli meil peale 17. märtsi kohtumist kaks konkreetset kokkulepet. Esiteks pidime mõtlema hobuplaani teemadel. Mina panin oma mõtted virtuaalpaberile ja kes neid näha soovib, siis neile ma lahkelt saadan. Andsin oma virtuaalpaberi ka Ivile. Paraku ei saanud ma mingeid muid mõtteid kelleltki teiselt aga loodame, et minu mõtetegi üle mõeldakse ja sel teemal edaspidi veel arutletakse. Samuti on kahju sellest, et ei mul ega ka kellelgi teisel ei tulnud pähe paluda ja ise kaasa võtta kui olemas hobupäevikuid, et need kel pole saaks mõtteid ja snitti võtta. Aga püüan siis ise enne järgmist koolitust siin hõigata, et võtke kaasa ;)

Lõpetuseks kolm täiesti hobuvälist pilti. Eelmise aasta savivoolimisest on nüüd minu käes (sest ma olin vist viimane kel polnud veel omi asju käes ja Ivi tõi kõik olemasoleva mulle) hulk töid mis meile ei kuulu. Kes vähegi tunnistab mõne töö enda omaks, siis andke teada ja toimetan teieni järgnevatel koolitustel kus osalen. Seal on ka selliseid asju mis on vist mõne muu tüki küljest pudenenud aga mina ei võta endale selle üle otsustusõigust. Lõputult ma enda käes neid ei hoia (Ivi neid ka tagasi ei tahtnud), eks ma teen veel mõne meeldetuletuse siia mõne kuu jooksul aga kui sügise alguseks on veel mõni töö minu käes siis võtan endale küll julguse need asjad kas oma majapidamises kasutusse võtta või midagi veel hullemat :). Niiet olge julged oma töid enda omaks tunnistama!

Parimat ja kaunist kevadet!

PS! Meie hobsid on ka elus ja terved, üks naudib vastassugupoole tähelepanu ja teine kahjuks jäi ilma oma sootunnusest aga paraneb jõudsalt ;)

2011-05-02T20:45:00.006+03:00

Tervitused Kargojalt...
...ilus aeg on - kõik tärkab ja hopad pole ka enam nii hullu väljanägemisega, kui nii kuu eest ;)
Kirjutan veidi meist - eeskätt Randast. Olin siin vahepeal päris mure ta pärast. Ja kui üks kogenum hobu-inimene ka soovitas nö "asja tõsisemalt võtta", kutsusingi ikka veti kohale... See köha ei tahtnud taanduda ja vahepeal tuli ka ninast kollast ollust ja kuna ta pole kunagi eriti keblaka olemisega olnud, pigem ikka rahulik väärikas proua, siis hakkasingi kartma, et ehk midagi tõsisemat ja peab antibiotsi kuuri läbi tegema.
Õnneks nii hull asi pole. Aga hea tunne on, kui proffesionaal kinnitab, et kopsudes mingit tõsist kahinat pole (ehk siis midagi sellist, mis näitaks, et nüüd kohe ravi peale - pigem selline kunagi varem põetu järelkaja või nii...) Siis sai Randa ka kraaditud :) esmakordselt - ka temp oli norm. Kuid igaks juhuks sai võetud vereproov (kaela pealt), ja selle vastus selgub homme. Kahtluse all on allergia näidud - mingid hallituseosed heintes näit. Eks see meie peamine mure on ikka kuiva heina tolm. Nüüd, kus värsket rohtu peale tuleb, hakkab ka köhatamisi vähemaks jääma.
Tegin järelduse, et sel suvel lasen heinad kohe suvel ära tuua, et saaks nad kuivalt küüni (nii palju kui mahub) ja ülejäänud maapinnast kõrgemale ja mingi kate peale. Ette andes, tuleb ikka rull lahti harutada, et võimalikult palju tolmu ära pudeneks. Ja kui sellest jääb väheseks, siis tuleb vähemalt Randa ports läbi kasta/niisutada.
Kummaline on see, et just need mured, on meid Randaga lähendanud... Olen ju sellega seoses ka palju enam temaga koos olnud, kuid miski muu on veel, mida ei osakagi sõnades väljendada. On see vastastikune usaldus, mis on kasvanud? Sest pole ju kerge ja norm. lasta kellelgi võõral enda strateegilise piirkonna kallal askeldada :) - kuid me saime hakkama. Ja see, kuidas Randa peale neid protseduure jätkuvalt rahulikult meie juures seisis (suisa tukkus) - selles oli midagi nii armast ja kodust...
Olen saanud oma hopadega rohkem koos olla ja see on juba kuhjaga me läbisaamistele juurede andnud. Loodan aga enamat... Meil paistab huvitav suvi tulevat ;)
Teilegi sama...

KOOLITUS 21.mai 2011 Noorhobuse õpetamine, töö maast.

2011-04-30T12:19:00.001+03:00

"Psühhokursuslaste" soovil tulemas koolitus noorhobuse õpetamine, varsa käsitlemine, töö maast. Koolituse käigus saab teoreetilisi ja praktilisi teadmisi, kuidas hakata õpetama noort hobust (varsast peale). Võimalus ka endal kätt proovida hobuse peal. Vaba vestlusring.

Toimumiskoht: Järvamaa Kutsehariduskeskus, Särevere
Aeg: 21. mai 2011 kell 10.00 (koolitus kestab kuni 17.00)
Koolitaja: Kati Leutonen

Registreerimine projektijuhile: e-mail ivi.sarg@gmail.com või tel. 53481622
NB! Kuni 7. maini registreerimsel eelisjärjekorras projektipered. Pärast seda vaba registreerimine kõigile huvilistele.

Ilusat kevade jätku,
Ivi Särg
Projektijuht

Efekti "sõber"!

2011-04-12T11:33:00.004+03:00

Meil oli 7.aprill selline tore päev ,et Efekt sai endale sõbra. Nimelt meie Vekkla otsustas ka lõpuks varssuda. Juba 6.aprilli hommikul märkasin märal piima tilkasid,aga terve päev -ei midagi. No ,mis me ikka päeval neid poegimise asju teeme, kui saa ju öösel ka:) Kobisingi, siis õhtul põhu hunnikusse magama, et olukorral silma peal hoida. Hobused vaatasid mind küll kõik sellise näoga, et kas sul oma ei kodu, kus magada, aga ma ei teinud väljagi. 2.30 öösel hakkas trall peale. Püsti ja pikali mitu korda järjest, kuna tulid veed ja kohe ka väiksed valged jalad ning kõik. Edasi tuli juba tõmmata, sest mära ise oli juba nii vaevas, et poleks selle pressimisega ise hakkama saanud. Huvitav oli see, et kui juba pea väljas oli, keeldus keha ikka veel välja tulemast. Lõpuks saime ta kätte ja märkasin, et nabaväät oli nii lühike, et iga südamelöögiga tuli verd välja. Surusin näppudega kõvasti väädi otsa kokku ja helistasin tuppa mehele. et see niiti tooks.Nüüd oli meil õige pea kõik korras. Nüüd juba "targana" sain kohe aru, et tegu on taas täkupoisiga. Varsake oli hirmus hakkaja, kohe ruttu jalad alla ,vaja ju kohe ringi vaadata. Lõpuks sai ka emme püsti ,et lapsele süüa anda. Siis sujus juba kõik, emme oli hea, täkuke imes ilusti ja tuli ära ka esimene kaka. Jätsin loomad omapead ja läksin tuppa linade vahele rahulikult magama- olin õnnelik! Hommikul lastega otsustasime, et paneme noormehele nimeks SULTAN. Nüüd on Efektil Sultaniga lõbus koos mängida ja õnneks tuli ka lõpuks kevad! Ühesõnaga ELU ON ILUS! Kaunist kevadet kõigile!

Tervitused Taiga kodust!

2011-04-11T10:22:00.004+03:00

Eile saabus siis lõpuks meile Viks....Taigale tundub ta vägagi meeldivat,sest Viks on väga arukas ja tolerantne,püüab toime tulla kõigi meie preili kapriisidega.Eile kui Viks tuli,siis ei kujutanud ta vähimatki ohtu Artagile,kes jätkuvalt ema sabas kepsutab,aga ikkagi võtsin ma vastu otsuse,et Artagi lapsepõlv peab nüüd lõppema ja tal tuli esimene öö emast eraldi olla.Taigale paistab see väga meeldivat,et tüütu titt enam sabas pole ja ta naudib Viksi seltskonda,kuigi iga 5 minuti tagant tuletab Viksile meelde,kus on tema koht!!!Viks oma tarkuses hoiabki distantsi ja sööb ning joob seal kus kapriisitar lubab!Kui enne oli mu rõõm hobustest kahekordne...siis hetkel kolmekordne!

Sünnipäev on tähtis päev....

2011-04-05T17:17:00.004+03:00

Meie Taiga pidas täna oma esimest pisikest juubelit.....täitus tema 5 eluaasta!Tema jaoks küll ilmselt täiesti tavaline päev....selle vahega,et sai maiustada tavalisest rohkem!Lumi kahaneb jõudsalt ja hobused on juba paar päeva ametis rohuliblede lugemisega,mis lume alt paistavad.Minul olid muidugi Taiga sünnipäevaks oma plaanid....aga nagu kõik,nii ka mina sõltun materiaalsest maailmast ja Taiga sünnipäeva kink jõuab kohale hilinenult,täpsemalt laupäeval.Kingitus ise on uhke:kõrb kavaler,nimega Viks!

Koolitus "Hobuste psühhukursus" 17.aprill Säreveres

2011-04-03T11:42:00.002+03:00

Täiendatud 3.04.2011

Pilt internetist

Kas Te olete mõelnud, mida Teie hobune mõtleb? Miks ta ühel või teisel moel käitub? Kas tegu on halvasti koheldud hobusega või on asi ainult tema loomulikes instinktides? Mida teha ühes või teise olukorras ja kuidas vältida hobuse psühholoogia rikkumist? Kuidas ja millal alustada varsaga tegelemist ja mis see annab?

Hobuste psühholoogia ja käitumine - kõiges selles ja paljus muuski valgustab meid lektor Kati Leutonen Säreveres 17.aprillil 2011. Algus kell 10.00 (kogunemisega alates 9.30). Koolituse pikkus 8 tundi.

Koolitus toimub Järvamaa Kutsehariduskeskuse täiendkoolituse hoones, mis jääb mõisa ja hobusetalli vahele, hall kahekordne hoone. Koolituse käigus 2x15min kohvipausi (kohvi ja tee projekti poolt) ning lõunapaus 30 min. Lõunasöök kõigil isiklikult endale kaasa võtta.
Eelregistreerimisega projektijuhile. Kohtade arv piiratud.
Hetkel koolitusel saadaval veel viimasesed vabad kohad!

Projektijuht
Ivi Särg
tel.53481622
e-mail: ivi.sarg@gmail.com

2011-04-01T18:55:00.015+03:00

Tervitused Kargojalt...

Kuigi täna oli ilm tusasem, jätkasin tegelemist hopadega. Iga päev paneme päitseid pähe, jalutame, kammime... proovime jalgu tõsta - kellega kuidas :) Püüame talvekasukaid maha saada ja karvkatet korda - mõnele meist meeldib kohe eriti leida see sopasem koht, kuhu pikali heita.

Olen kasutanud jätkuvalt nöörpäitseid ja see meeldib kõigile (vähemalt nii näib mulle ;)) Asso, kui kõige noorem tegelane demonstreerib muidugi selgemalt oma-tahtmist... aga küll me ka hakkame paremini aru saama, mida teine teiselt ootame.

Panen veel mõne pildi Anna-Britast - nii häid, kui mul õnnestus saada. Las läheb mõni nädal veel mööda, saab talvekarv maha ja tüdrukul sootuks parem ilme ;)

Rakendamise kursus algajatele

2011-03-29T16:28:00.006+03:00

16.04.2011 Saksa Ratsutamiskompleksis

Luunja Vallas Sirgu külas Tartumaal

Alustame kell 9.30 hommikukohvi ja tutvumisega

10.00-11.00 Rakmete ja vankrite tutvustus

11.00-13.00 Õpime rakendama ja rakmeid parajaks reguleerima

13.00-14.00 Lõunasöök

14.00-17.00 Rakendamine ja praktiline vankrisõit, kasutusel 3 ekipaazi.

17.00-18.00 Arutelu ja kohv

Hind osavõtjale 30€, tasumine kohapeal .

Kursust viivad läbi Urmas Saks ja Rando Jõemets

Registreerimine info@saksahobused.ee hiljemalt 13.04.2011

Urmas Saks tel. 5065374 Terje Saks tel. 5137012

2011-03-26T10:57:00.003+02:00

Tervitused...
...tahtsin jagada Teiega armsat pilti, mis täna hommikul mulle avanes.
Rahulik poiste-kamp nautis hommikust päikest ja üksteise seltskonda (vasakult vaadates - Asso, Aramis ja Aps)
Märgakem neid väikeseid, vahvaid hetki ja pangem tallele sompus päevade tarbeks ;)
Evelyna

2011-03-24T22:19:00.006+02:00

... uudiseid Kargojalt...

...küll on ikka tuulised päevad olnud - ja meil sattus sellele perioodile Asso võõrutus-protsess. Eks ta meil ka paras ulakas tegelene. Nii oli tema see, kes algatas karjade ühinemise - on ju periood, kus kõik vaja järgi proovida - ja nii see karjus maha joostigi - no ikka kohe tormijooksuga. Ja nagu ikka, juhtuvad sellised asjad sageli siis, kui mind ennast kodus pole. Eks tüdruk püüdis hoida nii, et nad päris ulale ja hoovipeale ei pääseks, aga korda tuli ikka minul looma hakata ;). Taas sai kasutusel võetud ringaed, sest bokse meil ikka veel pole - vabapidamisel - ise sisse ja välja käivad endiselt. Oh, kuidas Assole see ei sobinud, et ta vabadust nii piirati (eelmise suve poiss Aramis suhtus sellesse palju rahulikumalt). Aga mõned päevad vabaduse piiramist aias tõmbasid tuure maha ning täna sai nooruk lahti lastud suurte poiste juurde, kus papa Aps piirid kohe paika pani. Paras jupp aega jooksutamist ja noormehe tuhin hakkaski vaibuma. Huvitan on jälgida, kuidas hobu-maailmas enesekehtestamine käib. Umbes tunni päerast olid piirid paika pandud - Asso ja Aramis kui noored, hoidsid kokku ja Aps sõi rahulikult eemal...

Sel ajal, kui Asso veel üksi oli, sain rahulikumas keskkonnas ainult temaga olla, ilma, et keegi teine või kolmas vahele segaks. Nii asusime talvekasukat harjama ja päitsetega harjutama. Võtsin end ka kätte ja tegin esimesed nöörpäitsed valmis - päris parajad pole nad kellegile, kuid nad olid suureks abiks harjutamaks noori päitsetega. Kui nende tavapäitsetega lähenesin, siis ehmatas neid tavaliselt kord pannalde kõlin, kord jälle päitsete robustsus. Kuid nöörpäitsed võeti palju kiiremini omaks - kõigi poiste poolt. Proovisime ka mõningaid lihtsaid nn Parelli mänge... ja pean kinnitama, et nad mõjuvad :) Nii on tükk maad lihtsam hobusele selgeks teha, mis temalt tahetakse (võtsin kasutusele võtte, mida olen näinud eeskätt märasid tegemas, kui tahavad oma piirid paika panna - tõstan jalga takka üles ja "vingun/kiunun" :D - mõjub... :D
Ootan juba põnevusega, kui saaks veel rohkem selle kohta teavet.

Eks me nii toimetame siin - tasapisi... Proovin saada nii Assost kui ka Anna-Britast paremaid fotosid ja siis asun tõsisemalt müügiga tegelema...
Olen saanud kogemuse, et minu jõud ei käi üle nii suurest karjast - lihtsalt ei suuda leida kõigi jaoks samavõrdselt aega ja energiat tegelemiseks.
Lõpetuseks üks armas pilt Randast ja Anna-Britast ;)

Kolm on kohtuseadus ehk oodates kevadet.

2011-03-23T16:29:00.000+02:00

Elu kulgeb siin, mõisas, rahulikult. Kõik me ootame pikisilmi kevadet siin, nagu ilmselt kogu Eestimaa. Vahepeal on lisandunud meie seltskonda veel üks kabjaline hüüdnimega Poku.

Tema on 3 aastane tori-trakeeni ruun (kui ma nüüd õieti aru sain) ja siin on ta eesmärgiga, et ta saaks sadula alla ja siis omanik saab ta müüki panna. Paar nädalat on möödunud ajast, mil ta meie õue peale saabus ja edusammud on tohutud. Arast ja inimesi umbusaldavast loomast on saanud hobune, kes tuleb koplis ise juurde ja laseb ka päitsed edukalt pähe panna. Eile tegin talle ka maniküüri (esimest korda tema elus) ja see tuli ootamatult hästi välja. Ja kuna ei soovinud teda esimesel korral traumeerida üle mõistuse, siis otsustasin pediküüri teha mõnel teisel päeval. Ka Teeba sai sepalt oma tähelepanu täna. Nimelt lõpuks saime talle esimestele jalgadele talverauad alla ja tagumised kabjad värgitud. Miks rauad?... paljud küsiksid kindlasti. Põhjus lihtne... esiteks on õues libe ja ma ei soovi, et ta kukuks jää peal. Ootan ju temalt ikkagi omale esimest varssa ja tahan teha kõik selleks, et vähendada riske. Teine põhjus raudadele oli tema halb kabjaasend, mis on koormav liigestele ja kõõlustele (lisame veel varsa raskuse). Ati elab ikka oma täkupoisi elu omal viisil. Ka temaga olema sõbrunenud rohkem ja alustanud Natural Horsemanship`il põhinevaid treeninguid ehk mänge, mis valmistavad teda ette järgmisteks koolitusetappideks.

Ka mesilased olen ammu lahti päästnud, et kes veel elus on, saavad minna oma puhastuslennule. Kevadeks-suveks peame leidma nendele kaugemad korjemaad, sest mesilased ja hobused lähestikku ei sobi koos elama... kahjuks.

Ahjaa... kas ma mainisin, et vastik torm on jälle õues :(

Tervitused Mõisa talust,
Ivi

Hobuste müügi kuulutuse lisamise võimalus peredele

2011-03-23T15:01:00.000+02:00

Paremale poole tulpa on üles pandud uus leht. Pakume võimalust meie projekti peredele panna üles kuulutus projekti märade järglaste müügi kohta. Huvilistel palun saata info, kontaktandmed ja pildid e-maili aadressile ivi.sarg@gmail.com

Lugupidamisega,
projektijuht
Ivi Särg

Tere kõigile!

2011-03-22T23:56:00.005+02:00

Teatavasti oli meil siin blogis veebruarikuus tõsisemaid vestlusi. Nende vestluste tagajärjel kutsus Urve meid vestlusele, mis toimus peale mitmeid edasilükkamisi 17. märtsil ning milles osalesid Age ja Ahto (volitustega veel viielt perelt), Urve ja Ivi. Toimus vastastikuse mõistapüüdmise vaimus vestlus (see oli vähemalt see mida meie ootasime ja arvame, et nii see ka välja tuli), kus me võtsime kõne alla väga mitmed teemad. Kirjutasime sellel vestlusel räägitu üles, et anda ülevaade sellest kuidas meie räägitust aru saime ning võimalus Urvele ja Ivile seda kas parandada, täiendada või vastu vaielda. Eesmärgiga võimalikke möödarääkimisi ja valestimõistmisi siluda ning eos sellest tulenevaid uusi arusaamatusi vältida. Saatsin selle ülevaate Urvele ja Ivile ning ka meid esindama volitanud pered on selle sisuga kursis.

Konkreetselt leppisime kokku, et nii Urve-Ivi kui ka meie (konkreetselt siis mina ja Ahto, kuid kõigi teiste panus on ka otseloomulikult oodatud) mõtleme 17. aprilli koolituseks välja oma nägemuse hobuplaanist (kui keegi ei tea millest jutt, siis võib otse minu poole pöörduda, annan lahkelt ja hea meelega selgitusi) ja koolitusel võtame selle vähemalt korra mainida ning lepime kokku uue kohtumise kus siis seda arutama hakkame.

Teine konkreetne kokkulepe oli, et järgmiseks koolituseks palutakse kaasa võtta hobupäevik (see on see kuhu märgitakse üles kõik mis on hobusega toimunud-toimetatud)neil, kellel see on, et need, kel pole, saaks pilgu peale visata. (See oli nüüd küll juba Ivi asi sellest teada anda, minu arusaamist mööda, aga ma väga loodan ta ei pahanda minu vahelesegamise pärast, mulle tundus, et see on oluline siin ära märkida :) ).

Lõpetuseks nentisme, et meie vestluse lõpp ei ole üldse mitte millegi lõpp vaid alles kõige algus :)

Lahkusime öeldes, et viime kaasa sõnumi vastastikuse suhtlemise, austuse ja arvestamise olulisusest ning teineteise kuulamise ja mõistapüüdmise vajalikkusest. Nii triviaalne ja tundub enesestmõitsetav, kuid millegipärast kiputakse sellised enesestmõistetavad asjad tihtipeale unustama või ei osata neid rakendada (ke meie)ning nii juhtuvadki möödarääkimised ja valestimõistmised. Siit tuleneb vestluseväliselt veel tagasiside vajalikkus, kontrollimaks kas on õieti aru saadud. Seetõttu ma meievahelise vestluse kirja paningi, et tagasiside ja kontroll töötaks :).

Me tahame uskuda, et keegi ei ole soovinud ega soovi ka tulevikus halba. Meie eesmärk on viidata probleemidele ning keskenduda sellele kuidas probleeme kõrvaldada ning püüda muuta tegutsemist ja suhtumist nii, et probleeme takitavaid asjaolusid vähendada.

Heade lootustega :)

Age

Ilusat kevade algust......

2011-03-22T11:16:00.004+02:00

.....kuigi jah,õues veel täiesti talv!Aga eks see kauaoodatud kevadki tulemata ei jää!Kirjutan mõne sõnaga ka meie tegemistest.Meie talvekuud on läinud vaikselt ja rahumeelselt.Artag on kasvanud suureks ja saanud nautida ilusat pikka lapsepõlve oma ema seltsis.Temast on sirgunud arukas ja kena täkk,kes austab inimest ja kõike ümbritsevat.Aga eks meilgi tulevad õige pea muudatused,mis tingitud nii projekti kohustustest kui loodusseadustest.See tähendab,et mai kuuni on mul veel võimalus rõõmu tunda enda kasvatatud hobuselapsest....siis ootab teda uus ilus kodu ja hea peremees,kes austab minu unistusi ja võimaldab Artagil elada tõelist täkuelu!Ja Taigat ootab ees paarikuune kooselu kena kavaleriga,kelle missiooniks on teha valmis kauaoodatud märavarss!!!

2011-03-21T19:38:00.004+02:00

Tervitused Kargojalt

Kevad läheneb - kuigi jah :) , õue vaadates nii ei tundu... Kuid pole kaugel aeg, kui tuleb toetuste taotlemisele mõtlema hakata. Olen vahepeal saanud taas kogemus, mida tahan Teiega jagada...
Eelmise aasta mais taotlesin minagi oma hobuperele ohustatud tõu toetust. Sel aastal sain lisada ka Anna-Brita toetuse saajate hulka. Üllatunud olin aga, kui selle aasta veebruaris kontole laekunud summa kohe kuidagi ei klappinud - arvuta kuidas tahad (eks see eurole üleminek tegi asja ka omakorda segasemaks, kuid ikkagi tundus, et midagi oleks nagu puudu). Nii ma siis hakkasin asja uurima - helistasin kõigepealt PRIA-sse - ikka Tartu kohe. Seal suunati mind aina edasi ja -edasi, kuni soovitati nö vaie kirjutada (kuigi käskkiri polnud minuni veel jõudnud). Võtsin ühendust ka Kristaga, et kontrollida, kas EHS-i poolt on paberimajandus korras - jah oli.
Mõne aja pärast tuli siis mu järelpärimise peale ka kirjalik vastus - et PRIA tehtud kontrolli tulemusena jõuti järeldusele, et sellist hobust, nagu Anna-Brita ei eksisteeri. Olin ikka päris üllatunud. Kuid kui hakkasin sasipundart lahti arutama, selgus, et algse näpuka olin teinud siiski mina ise - märkides Anna-Brita sünnikuupäevas tema ema paaritumise kuupäeva (mis on passis üpris lähestikku sünnikuupäevaga) ... :D :D :D Kui nii, siis nii. Mis mulle seejuures nii nalja teeb? Eeskätt see tõdemus, et sain taas kinnitust - KÕIK, MIS JUHTUB, JUHTUB MINGIL KINDLAL EESMÄRGIL. Seekord oli mul õnne ja sellest ka aru saada....
.... Olen juba mõnda aega kaalunud, kuidas edasi minna - hobustega või mitte? Raske on olnud - nii füüsiliselt, materjaalselt aga ka emaotsionaalselt... Igal juhul sai otsustatud proovida jätkata kahega. Nagu te teate on kaks loomühikut ka karjatamise toetuse min ja kuna ma eelmisel aastal sain ka kahele hobusele toetust, siis ei teki ka probleemi säilitada seda hobuste arvu, mida viimati PRIA-le sai ette näidatud - et ohust. tõu toetust saada. Oleks ma nüüd märkinud Anna-Brita õige sünnikuupäeva, siis oleksin sel aastal fakti ees, et kuidas vähendada - 3-lt 2-le Taas lisaprobleemid - mis seekord ära jäid :D.
Miks ma sellest siin kirjutan?

Üks põhjus - kui vaja, ajage pabereid täites kasvõi näpuga järge... :D
Teiseks põhjuseks - ja mitte vähem oluliseks - on Karssoni põhimõte "Rahu, ainult rahu!", sest kõigel, mis elus ette tuleb, on oma tähendus - olenemata sellest, kas meie sellele saame pihta või ei. Meie õnn, kui saame, sest selle kogemine annab omamoodi vabaduse ja kindlustunde edasi kulgeda... ;)

Kaua oodatud kaunikene!

2011-03-14T20:21:00.004+02:00

Tere! Eile oli meil väga tähtis päev, kuna Ketakene otsustas lõpuks poegida. Paaritustunnistuse järgi ootasime juba 18.veebruar, kuid ei midagi. Aga noh, Keta mõtles kindlasti, et külmad ilmad, paks lumi- kes siis nii poegida tahab ja nii me ootasimegi ilusamaid aegu. Ja kindlasti sobitas ta need toimingud veel sellisele päevale, kus kõik kodus ja kellegil pole kiire.

Pühapäeva hommikul pool kaheksa läksin talli ning taas ei mingeid muutusi. Lasingi siis kogu karja õue ja hakkasin sõnnikut vedama. Üheksa paiku käisin neid patsutamas ning märkasin piimatilkasid. Mul ei tekkinud veel sellist tunnet,et midagi toimuma hakkaks. Enne ühteteist vaatasin -piima tilgub- OI-OI. Kuid mära endiselt väga rahulik ja ei sõi rahulikult. Lasin hargil kiiresti käia, et tall poegimiseks korda teha. Pool kaksteist läbi oli juba asi muutunud tõsiseks. Enam ta ei olnud rahulik, vaid oli läinud kaugele kopli nurka ning tammus ühelt jalalt teisele ja iga natukese aja tagant nirises tagant vett. Läksime siis tasakesi ära sisse ja nii, kui ta sisse sai heitis ta pikali ja tulid ülejäänud veed ja ka jalakesed. Ta oli ääretult tubli ja rahulik, nagu alati, kuid Ulviga konsulteerides, leidsime ,et peab teda aitama. Nii aitaski mees siis tõmmata, kui tema pressis ja mina aitasin peal väljuda ning tegin koti katki. Tere tulemast -12.32-siin ta siis oli . Viskasin kiirelt pilgu siia-sinna,kõik tundus korras olevat- vaatasin lipsti,poisi tunnuseid ei märganud-JEEEEE -mära ja nimi Emma. Ta oli suht uimane ning lüpsin talle siis ise piima, et teda kosutada. Ketaga sai ka kõik korda ! Peale kahte tundi pusimist, sai uus ilmakodanik ka jalad alla ja, mis selgus, ei mingit mära, täkk, mis täkk. Mees viskas minu üle nalja, et vaat kus hobusekasvataja, ei tee märal ja täkul vahet aga noh...juhtub ikka. Vahet pole ,peaasi, et kõik okey. Nii sai siis Emmast hoopis Efekt-vot nii!

Aitame Tiinal koguda materjali eesti hobuse teemalise uurimustöö jaoks!

2011-03-03T20:05:00.008+02:00

Tiina on gümnaasiumiõpilane Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist ja ta valis oma aastatöö teemaks eesti hobuse arengu. Uurimustöö eesmärk on analüüsida eesti hobuse füüsilist arengut ja tema kasutust (ja kuidas need on omavahel seotud), samuti saada ülevaade eesti hobuse tulevikuvõimalustest, ehk miks seda tõugu meile vaja on. Tiina valis selle teema, sest huvitub hobustest ja ta ise on palju just eesti hobustega ratsutamisel kokku puutunud.

Et uurimuse teostamisel on iga vastaja ja vastuste kogumaht oluline siis vastajad ei pea olema hetkel ise eesti hobuse omanikud, arvamust on oodatud avaldama kõik, kes eesti tõugu hobuse käekäigule kaasa elavad.

Tänan teid, kõiki armsaid hobusehuvilisi, kes Tiinat toetas ja tema küsimustele vastas!
Urve

Arvutikoolitus?

2011-03-01T12:18:00.001+02:00

Tere, kõigile meie peredele ja teistele huvilistele.

Soovin saada kiiret vastust selle kohta, et... kas teha arvutikoolitust ja millal? Kes on kindlad osalejad ning mida täpsemalt Te sooviksite õppida? Koolitust hakkan organiseerima alles siis, kui on olemas vähemalt 10 huvilist. Kas endale väikse kodulehe valmistamist või mingit excelit või wordi või pildi/video-töötlust jne...? Loomulikult ei saa me teha kõikide nende asjade kohta eraldi koolitust ja samuti pole võimalik kõiki neid asju läbida ühe koolituse jooksul korraga. Esialgse mõtte kohaselt saaks koolitus toimuma Pärnus.

Palun saata vastus mulle hiljemalt reedeks, 4.märtsiks 2011 e-maili aadressil ivi.sarg@gmail.com

Kevadist päikest,
Ivi Särg
Projektijuht
53481622

TEREKEST KÕIGILE...

2011-02-26T17:04:00.011+02:00

Pole mönda aega jälle kirjanud,kuna külmaga palju tegemist.Kuid nüüd on meie kandis ka löpuks soojemaks kraadid läinud.Saab normaalselt jälle hobsidega söitmas käija ja valmistuda vastlateks.

Mis siis huvitavat,Valgus tegeleb ikke oma poiste asjadega,kuid on tore teine.Agendaga söidan jälle nüüd reega tihedamini,külmaga ei tahtnud kuidagi.Näiteks täna käisime poes ämmaga.Agendale täitsa meeldis,uudistas igasugu asju,mida igapäevaselt ei näe.Isegi rekkaga kohtusime esimest korda täna.Üldiselt ei arvanud ta sellest midagi,kui see elukas oleks nati hoogu vaiksemaks vötnud,mitte täie tinnaga meile vastu tulnud.See tuule iil,mis sellele rekkale järgnes ei meeldinud pigem Agendale ja paar sammu kiiremini tegi.Endalegi ei meeldinud see tuule ja lume segu,mis näkku lendas.Kuid ülejäänud aja oli tüdruk korralik,ainult poe ees tatsas nati ja hirnus paar korda,kuna avastas,et ta on täna üksi ja polegi kuskil teisi hopse.Ja kui me löpuk selle 10 kilomeetrise otsa ära tegime,siis koju jöudes oli Agendal selline nägu peas ,et vöiks kuhugi uuele ringile minna.Vat sellised on meie lood siin Jöepöhjal.

Edu teilegi nende toredate söpradega,ja olge rõõmsad,et nad teil olemas on,sest mina küll olen.

Tervitusi teile köigile.

Minu esimesed isetehtud nöörpäitsed

2011-02-24T17:23:00.003+02:00

Mida ikka siin külmaga ja pimedatel talveõhtutel teha? Olen ammu mõtelnud, et peaksin tegema, kuna neid läheb ikka tarvis. Mul ühed suured poe omad on, aga need on liiga suured Teebale näiteks. Ostsingi siis 10m laevanduse nailonnööri (mis maksis 1,92). Võtsin ette selle sama õpetuse, mis siin vasakus tulbas välja on pandud ja hakkasin pusima... 45 mintsa läks, et enam-vähem päitsetesugune asjandus valmis teha. Oli küll pime juba õues, aga uudishimu oli liiga suur ja läksin ikka õue proovima hobuste peal. Noh, Teebale muidugi väiksed. Proovisin Atile. Talle nagu oleks sobinud, aga midagi nagu ikka häiris. Tulin tuppa tagasi ja harutasin kogu kupatuse lahti ning alustasin otsast peale. Esimene kord jäi mul 40 cm üks nööriots pikem lõpetades. Kui ma seda lahti harutasin, avastasin, et vasaku kõrva juures olev sidumis aas on täpselt nööri keskpunkt. Seega seekord panin nööri pooleks ja tegin sinna selle aasa ära ning sõlmimist alustasin sellest aasast ülespoole. Lõpetades olid mõlemad nööriotsad ühepikkused :D Seekord kulus tegemiseks mingi 30 mintsa. Järgmisel hommikul läksin proovima ja... üllatus, üllatus.. nüüd läksid päitsed pähe ka Teebale, kuigi tegin samade mõõtude järgi (M). Ahjaa kokku kulus nööri u. 6 meetrit. Soovituseks niipalju, et kui on tarvis rohkem päitseid teha, siis tasuks osta 20 meetrine pundar, sest 10 meetrist jäi järele ainult varsasuurus. Aga arvan, et 20 meetrist peaks saama eestlaste suurusi 3 komplekti.
Lõpetuseks sulatasin viimased nööriotsad omavahel kokku, et need ei hargneks ja lihtsam on kasutada kui need on koos, mitte eraldi.

Pärast nöörpäitsete proovi on nüüd Ati kogu aeg ilma päitseteta nagu Teebagi.

Kumbki hobune pole nöörpäitsetega ilma järelvalveta.

Lisan siia juurde ka lingi nöörpäitsete kasutamisest eesti keeles http://polliloomaaed.blogspot.com/2009/07/anna-suhe-noor-paitsetega-kellegi.html Väga õpetlik tekst.

Meie pere tunded......

2011-02-23T22:14:00.006+02:00

Meie peres käib kohutav möll, et oma tundeid kontrolli alla saada.

Teised pereliikmed tunduvad olema märksa ratsionaalsemad kui mina aga ju see peabki nii olema....

Nimelt alates eilsest ei ole meie armas "peletis" Villi enam meie pere hobune, tõsi küll ta on veel meie juures, kuid karta on, et ainult märtsi lõpuni. Nimelt õnnetestus mul leida inimene, kes huvitus Villist kui tulevasest sugutäkust ja alates eilsest on Villi omanik just tema- luuletav mees Lõuna- Eestist.

Oleme suhelnud juba detsembri algusest peale ja osa hobust ka kinni makstud, kuid kuni tänase päevani oli see kaugena näiv tulevik. Eile käisin EHS-is passi ümber vormistamas ja see tegi tehingu reaalseks-Villi ei ole enam meie oma...........

Uskumatu alles mõned kuud tagasi olin ma valmis selle varsa natukese ära andma ja veel pealegi maksma, kui ainult keegi ta minema viiks.

Tal on jätkuvalt kerge jalg ja tagumik, ühest lihtsast ussikuurist võivad saada tapatalgud, kuid mina olen õppinud ta krutskeid tundma, loomulikult ma pelgan teda ikka veel, kuid me õpime...., kohutavast peletisest on kasvanud imearmas mõmmik, kohev karvapall ja pruun kui karu. Meenutab mulle täpselt minu esimest kaisukaru, ainult kordades suurem, kuid eks ole minagi kordades kasvanud....

Olgu hind nii hea kui tahes on see jubedalt raske. Täna kui väljas oli -15 kraadi istusin ma pool päeva hobustega õues ja kaalusin asjaolu, kas ma saaksin Villiga ise hakkama, kas olek võimalik ta jätta müümata????

Kuid ilmselge on see, et ei ole me tahtnud endale hobuse karja...., kuid ikkagi on see kuradima raske;)

2011-02-23T11:52:00.009+02:00

Suure soojad tervitused kõigile... :)

Selle külmaga istun rohkem toas, sh "surfan" ka netis. Otsin võimalusi...
Googeldasin - otsides orgaanilist c-vit - ja sattusin sellele siin...
http://www.myyri.ee/
See avaleht pani mõtlema...
ja kui veidi edasi klikkate - leiate ka hobused ja Hele-ja Sven Aluste - kellele me külla sätime ;)

Evelyna Kargojalt

... kopisin selle lk siiski otse siia - kel huvi tekib, otsib nende endi koduleheküljelt lisa

Tere, sõber. Rõõm kohtuda! Mina olen hobune. Tore, et mind märkasid, soovisingi Sinuga suhelda. Kui peaksid arvama, et Sa minu keelt ei mõista, siis luba, ma selgitan. Tegelikult saad Sa minust aru, kui vaid tahad. Sa võid suhelda kõigega, mis Sind ümbritseb. Ja Sulle vastatakse. Tõsijutt. Selleks pead vaid avama oma südame. Mõistuse võid sellisel hetkel kõrvale jätta. Mina suhtlen Sinuga läbi tunnete. Sama teeb ka lill, mida imetled. Ja päikesekiir, mille üle rõõmustad. Sa tead küll, mida ma selle all mõtlen. Vahel juhtub, et Sa takerdud mõistuse keerdkäikudesse, püüdes aru saada millestki, mis jääb väljapoole selle piire. Aga meie räägime teineteisega otse – südamest südamesse.

Me viibime Sinu kõrval, et meenutada Sulle armastust. Meie, loomad, võimaldame teil, inimestel, näha teie endi võimet armastada ja märgata. Seda seeläbi, kuidas te meid kohtlete. Me oleme teie peegliks. Aga me ei anna teie kombel hinnanguid ega tee järeldusi, vaid jääme lõpuni ausaks peegelduseks. Selles on oma võlu, kas oled märganud? Muutus Sinu hinges puudutab ka mind. Sinu hirm tekitab minus hirmu, Sinu armastus peegeldub Sulle vastu minu silmist. Sinu mõtted, tunded ja teod mõjutavad otseselt minu elu, elavdades Sinus vastutust elu ees tervikuna. Sest kõik elav Sinu ümber vastab Sulle alati.

Hea on siis mäletada, et iga uus hetk annab Sulle taas võimaluse. Võimaluse täita see armastusega. Ja et alati on see valik Sinu teha.

esmaspäev, 30. juuni 2008 APPI!!!

2011-02-23T08:42:00.008+02:00

...
Väike meenutus projekti ja blogi algusaegadest ...
juuni 2008.

"Olen kannatamatusest lõhkemas. Olen ka teised (loe: Krista ja Urve) oma helistamisega ära tüüdanud. Loodan, et see on mõistetav... sest sõbra võtan ju ometi ligemale 30 aastaks!

Kõik on nii armsad..

Lõppude lõpuks.. jõudu ja jaksu meile.. ootamiseks ja pärast hakkama saamiseks!

Tegelt kui ma juba nime teaks... vahest oleks parem.. loodame et homme on see päev, kus ma saan rääkida juba temast nimepidi!"

3 kommentaari:



Liina ütles...: See postitus on autori poolt eemaldatud.


Ivi ütles...: On üks ilus ütelus: "karda oma unistusi, sest need võivad täituda!"
Elan teile kõigile seal kaasa, et kõik teie unistused täituksid ja hopsid ikka kohale jõuaksid.

Hiiuheiferlane Ivi, kelle unistuseks on ka kunagi saada endale oma hobu.

Urve ütles...

Nimi on temal ...,
sündinud ....
isa Aku 684 E ja ema ....
Kasvataja Pihtla Hobusekasvandus Saaremaal

Päikeseliste tervitustega, Urve

Kui keegi vähegi viitsib ja huvi tunneb ... päris huvitav on lugeda infot ning postitusi projekti ja blogi algusajast ... meie ühisest algusest, ootusärevusest, esmakohtumistest oma hobustega ja sellest kes me oleme :)

Armas Urve!

2011-02-23T01:16:00.002+02:00

Meil, projekti juhtkonnal ja projektiperedel, on suhe. Meil on juhtkonna ja projektiperede vaheline suhe. Iga suhe on vähemalt kahepoolne akt. Praegu leiavad oletatavasti mõlemad pooled, et selles suhtes on midagi valesti. Isegi kui ka ainult üks osapool selles suhtes leiaks, et midagi on valesti, tuleks minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt selle probleemiga tegeleda. Ja kuna suhe on alati vähemalt kahepoolne, siis leian ma, et kui midagi on valesti, siis on oletatavasti mõlemal osapoolel omad vead tehtud. Võib-olla olen ma naiivne, kui loodan, et konstruktuktiivne arutelu suudaks meievahelist suhtlemisvaegust ja valestimõistmisi leevendada ja probleeme lahendada. Aitaks üles leida vead, et saaks mõelda kuidas edasi. Meie pere peab, õigemini sooviks, Heiferiga lõpuni minna, mitte seda projekti pooleli jätta. Meil kulub selle projekti lõpuni veel vähemalt kaks aastat. Mina ei soovi seda kahte aastat jätkata senises varjatud vastumeelsuse ja ettevaatlikult kompiva suhtlemise õhkkonnas. Mina ei võitle kellegi umbmäärase isiku või grupi õiguste eest, mina võitlen iseenda õiguste eest. Õiguse eest olla teineteist austavas partnerlussuhtes mitte ühepoolselt dikteerivas ülemuse-alluva suhtes. Just nii ma paraku tunnen, nii valus kui see tõdemus ka pole. Kes seda võitlust veel peaks pidama kui mitte mina? Mul on kurb kui Sina seda jamaks nimetad. Ei soovi ma ka ei peatada ega lõpeda ega muul moel takistada Heiferi hobuprojekti, ei ole kunagi soovinud. Ei soovi ma mitte kuidagi segi paisata või kahtluse alla seada Heiferi põhimõtteid või asjaolu, et tegemist on heategevusliku projektiga. Meie pooleteiseaasta tagused ettepanekud tulid siirast soovist projekti kulgemist selgemaks ja reaalsemaks muuta. Ainuke tagasiside mida me saime oli see, et need ettepanekud on mõttetud ja need ei kuulu arutamisele. Iga meie, kas ühine või ainult ühe pere poolt, katse viidata mingitele segastele asjaoludele või probleemile, lõpeb Sinu poolt vihjega lahkumisavaldusele. See ei ole konstruktiive ehk lahendusi pakkuv arutelu. Ei ole projekt see mis meie õigusi piirab, projekt ei alanda meid, projekt ei pane meid majanduslikult raskesse olukorda. Paraku juhtkonnapoolsed pidevad vihjed lahkumisavaldusele alandavad küll.

Ei saaks öelda, et me ei väärtusta oma hobust, et me ei hindaks seda võimalust mis me oleme saanud. Ei saa ka öelda, et me ei naudiks oma hobust. Iga pere omamoodi, olenevalt sellest, milleks neil hobune olemas on. Meie pere näiteks jõudis nädalajagu päevi tagasi arusaamisele, et meie unistus oma hobusega mööda ümberkaudset maastikku ratsutada on saavutatud, kui ainult lumi ära sulaks. See oli väga rõõmus tõdemus, kuna me oleme suutnud iseseisvalt oma hobusega jõuda niikaugele, et kõik kes vähegi suudavad sadulas või muidu seljas püsida saavad seda teha ja me suudame ka sadulas olles talle selgeks teha mida me tahame. Loomulikult ei ole me peale sellist saavutust altid lihtsalt projektist välja astuma ja oleks väga kurvad kui keegi teine leiab, et me ei vääri enam selle hobusega edasiminekut. Ja loomulikult on veel palju mida õppida ja treenida.

Ma ei ole ka absoluutselt kade, kui projektivälised hobusehuvilised projektist kasu saavad ja meiega koos koolitustel käivad. Mul on selle üle väga hea meel, kui õnnestub seeläbi teistega suhelda. Konkreetsel juhul ajas segadusse ja ärritas tõdemus, et eelnevalt selgitusi saamata peame ühtäkki ise seda teadmata justnagu võitlema koha eest koolitustel mis on meile lepinguga kohustuslikuks tehtud.

Soovitad olla aktiivne ja ettevõtlik. Kuidas Sa nimetad siis meie eelnimetatud ettepanekuid ja soovi diskussioni pidada? Mina näen seda küll valmisolekuna positiivseks koostööks ja avatud suhtlemiseks. Teie poolt ootaks samuti valmisolekut postiivseks koostööks ja avatud suhtlemiseks. Järjekordne viide lahkumisavaldusele ja vihjed justnagu oleksime pahatahtlikud, oma võimalusi mitte hindavad ja eriliselt omakasupüüdlikud inimesed ei ole seda. Me ei tahagi mingit tantsu enda ümber. Tahaks lihtsalt tunda, et meiega arvestatakse.

Mulle paistab, et meie katsed saavutada diskussiooni tunduvad Sulle järjekordse justnagu vaenulik nõudmisena. Tundub, et Sa justnagu kardaksid aruteluga kaasnevaid võimalikke muutusi. Miks küll? Me ei ürita ju põhimõtteid muuta ega kahtluse alla seada, me ei ürita õõnestada Sinu positsiooni ega väita, et Sa ei saa hakkama. Sa teed väga suurt ja tänuväärset tööd ja seda kirega. Väga vähesed suudavad seda. Me soovime vaid projekti rikastavat partnerlussuhet mitte pidevat ulaka ja rumala koolilapse tunnet.

Loomulikult läheb see projekt edasi. Me kõik soovime, et see projekt läheks edasi ja et see lõppeks edukalt meie jaoks ning ka meie järel liituvatele peredele.

Palun vabandada ka hetkearutelusse tekkinud ägedushoogusid. Mind isiklikult mõned neist vägagi üllatavad. Üllatab just mõni inimene nende taga. See tekitab küsimuse, miks tekkisid sellised reageeringud? Ehk on neil natukenegi põhjust nii reageerida? Püüdke mõista nende põhjusi ja kui ise ei saa aru, siis küsige miks. Ärge võtke iga arvamusavalduse peale meile arusaamatut ründavat kaitsepositsiooni. Ja võtke meie selgitusi, arvamusi ja ettepanekuid tõsiselt. Mitte et ma õigustaks selliseid ägedaid reageeringuid. Me kõik teeme vigu, olen ka mina teinud. Püüame koos lahendusi leida, üksi ei saa.

Ja Urve, õnn peitub tõesti väga tavalistes ja lihtsates asjades ja selle õnne leiab igaüks ainult iseenda seest, ei kuskilt mujalt. Mis ei tähenda, et me peaks taluma välismaailmast kõike. Kui ma olen osa millestki, ja näen, et seda miskit saab muuta paremaks/paremini toimivaks ja kui see mulle korda läheb, siis ma vähemalt üritan.

Ikka parimaga
Lootuses leida lahendus KOOS
Age

Kulla projekti pered! Eriti Age ja Katrin.

2011-02-22T09:55:00.011+02:00

Kindel on see, et me ei hakka peale sama jamaga, mis oli projektis üleeelmisel aastal, kui projekt oli üsna lähedal ennetähtajalistele peatamisele ja lõpetamisele. Tean, et mõned meie projekti pered kahjuks naudivad seda, kui saavad nn "kellegi õiguste eest ja kellegi vastu võidelda" ja sõnasõdu pidada, selle asemel, et ise aktiivselt projekti tegevuses osaleda ... see on kurb tegelikult

Kui keegi projekti lepingulistest peredest tõesti leiab, et see projekt ei sobi talle kuna piirab tema õigusi või alandab teda, või paneb majanduslikult raskesse olukorda, siis on tal võimalus oma osalemine projektis alati lõpetada. Sellest oleme rääkinud kordi juba varasemalt ja sama põhimõte kehtib meil ka teiste Heifer projektide puhul. Kui olete oma otsuses kindel, siis andke sellest teada projektijuhile - püüame leida parima võimaliku lahendi. Meie eesmärk ei ole inimesi sundida tegelema asjaga, mis neile vastumeelt on ja mis pere raskustesse paneb.

Need 12 peret, kes said endale väärtusliku hobuse - sõbra perele + tema hooldamiseks vajalikud vahendid ... need summad ei ole olnud väikesed (usun, et te ei soovi nende summade avalikustamist siin blogis) - teilt ei nõuta selle eest midagi üleloomulikku - osake lihtsalt hinnata seda võimalust, mida olete saanud - nautige oma hobust ning tema olemasolu ja seda võimalust, et olete otseselt kaasatud projekti, kus oodatakse teie positiivselt ja aktiivset eeskuju, teistest hoolimist, oskust näha ka teisi inimesi enda kõrval ja oskust teha koostööd.

Olen korduvalt teile maininud ja meelde tuletanud, et tegemist ei ole väikese grupi soodustusega, see projekt on algusest peale olnud mõeldud kõigi nende hobusehuviliste abistamiseks, kes meie toetust vajavad.

Ärgem olgem kadedad - koolitustel osalema on oodatud kõik soovijad, see on õigustatud eeskätt ka meie lepinguliste perede vähese aktiivsuse tõttu ja projekt jätkab seda suunda ka edaspidi.

Teie, projekti lepingulised pered ja otseselt hobuse näol kasu saanud - kasutage teile antud eelisvõimalusi (sest esmainfo saadetakse teile projektijuhi poolt kõigepelat teile e-maili peale ja alles veidi hiljem avalikustatakse registreerimisvõimalus teistele soovijatele), suhelge aktiivaselt projektijuhiga (vastates vähemalt tema e-mailidele), olge ise aktiivsed ning ettevõtlikud ning valmis positiivseks koostööks ja avatud suhtlemiseks nii projektijuhi kui teiste hobusehuvilistega. Selles maailmas on väga palju huvitavat avastamiseks.

Minu poolt tõsine tunnustus ja tänu Ivile, kui projektijuhile, kes on ära teinud suure ja tänuväärse töö projekti arendamisel, leidnud mitmeid väga huvitavaid ja asjalikke koolitajaid ja koolitusi ning on andnud meie hobuste projektile tõsiselt toreda ning meeldiva suuna. Ole tubli ja ära kaota oma motivatsiooni!

See projekt läheb edasi .... projekti tegevusse on oodatud osalema kõik need hobusekasvatajad ja hobusehuvilised, kes tunnevad rõõmu oma hobusest ja soovivad koos temaga õppida ja areneda.

Hoidke silma peal blogil, olge aktiivsed oma soovide avaldamisel ja koolitustele/üritustele registreerumisel ning nendel osalemisel!

Päikeseliste tervitustega,
Urve Loit
Heifer programmi juht ja esindaja Eestis
tel 5148705

Tuli tuha alt

2011-02-22T01:16:00.003+02:00

Antud postitus on ajendatud kommentaaridest teemadele ‘Külmapühad’ (postitatud 18. veebruar) ja 'Koolitus ’Hobuste esmaabi...’' (postitatud 19. veebruaril). Kaalusin ka võimalust isiklikult Ivile ja Urvele kirjutada, kuid kuna ma arvan, et järjekordselt on tegu tuha all hõõguvate süte leegiks paisumisega, siis ma ei näe mõtet neid jälle summutada, et oodata uut tule vallapääsemist. Ilmselgelt on meil projektis probleeme, räägiks need selgeks mitte ei teeks jälle ilusat nägu et meil on kõik korras. Ma ei arva ka, et see postitus oleks teema(de) lõpp, nagu mitmed on kirjutanud, loodan, et see on alles algus, et kõik koos arutleda ja leida ühiselt lahendusi, sest vähemalt meie pere peab veel kaks aastat siin projektis hakkama saama. Loodan, et vähemalt püüate aru saada, mida öelda tahame.

Esiteks koolitustest ja nendele registreerumisest.
Ivi, mina ei loe selget infot rgistreerumise vajalikkusest peredele Sinu viidatud kohtadest välja. Kui varem oli registreerumine vajalik projektivälistele ja projektipered ikka ma arvan andsid teada kas nad tulevad või mitte (see ju annab ülevaate ometi kui palju tulijaid on ja ma vabandan kui oleme mõnel juhul teadaandmise unustanud), siis ei ole kuskil selgelt kirjas, et nüüd on kõik ühel alusel. Võibolla ma olen valesti aru saanud, et varem oli kirjeldatud viisil. Väga edukalt saab ka ilma registreerimata, projektiperede puhul, kui paluda näiteks teatud kuupäevaks (ütleme nädal-kaks enne koolitust) oma osalusest teatada ja siis vabad kohad teistele registreerimiseks anda põhimõttel kes ees see mees. Näiteks üks võimalus. Kindlasti on neid veel. Kuni selleni välja et kirjutad isiklikult igale perele ja mitu korda kuni vastuse saad. Ma tean, see on suur töö, ma olen seda ise ka kunagi teinud. Praegu on seis selline, et projektiperedele kohustuliku koolituseni on kaks nädalat aega ja mul ja ka mitmel teisel ei ole isegi mingit võimalust enam. Me oleme sellest koolitusest väga huvitatud ja kahju tõesti, kui ma ei mõistnud registreerimise rallilist iseloomu, et kes ees see mees. Mis nüüd saab kui ma mulle kohustuslikust ja seejuures väga vajalikust koolitusest seetõttu ilma jään? Jah, ma ei häbene tunnistada, et me ei käinud viimasel kahel koolitusel. Sest ühe mõte, olen väga aus, oli mulle isiklikult arusaamatu ja tulla väikese lapsega kohale viieks tunniks tegema midagi mille mõtet ma ei näe mulle ei sobinud. Teine koolitus ei sobinud meile kahjuks kuupäevaliselt (eriti õnnetult ei sobinud meile ka edasilükatud kuupäev). Mõjutavaid faktoreid oli veel, kui Sa, Ivi, natuke isklikumalt peredesse suhtuda viitsid, ma võin need Sulle lahti kirjutada.

Teiseks.
Ivi, mind tõesti üllatab, et Sa julged avalikult tunnistada, et te ei saa kinnitada, et hobustega kõik korras on. Antud projektis on usaldatud suured ja õrnad loomad päris mitmele sellisele perele, kes enne hobuse õuele toomist ei teadnud neist piltlikult midagi muud peale selle, et neil on neli jalga, saba ja nad söövad heina (meie kaasa arvatud). Ja need pered tunnevad ausalt öeldes, et projekti poolt on nad üksi jäetud. Korra me juba üritasime neil teemadel arutelu tekitada, tegime suure töö ja kirjutasime mitu lehekülge ettepanekuid. Neid ei võetud isegi arutusele, ja tean, et neid peeti mõttetuteks. Kuhu jääb Heiferi üllas põhimõte koostööst ja planeerimisest kui meie ettepanekuid isegi ei võeta arutlusele! Nii kui keegi üritab mõista anda, et tal on hobusega või muidu projektis mure, siis ei saa olla lahenduseks meeldetuletus, et me ei ole oma hobustega laulatatud ja võime iga kell projektis lahkuda. Õnneks saavad pered omavahel tuge ja abi, kui on reaalselt probleem.

Külastustest. Ühe korra on meie õuel käidud, teist korda pidi tuldama, ei tuldud kellelegi (jah, ma mäletan, et meie perele ettepandud kuupäev ei sobinud ja meile poleks tuldudki kui oleks reid tehtud). Sellest on pool aastat möödas. Ja pole kuskilt mingit märku, et keegi tahaks ikka tõesti tulla ja oma õigust kasutada veendumaks, et meie projektihobune on elu ja tervise juures, eriti kuna te väidate end kahtlustavat, et mõnel pool ehk ei ole kõik korras. Aruandluse juures oleme tõesti oma tõrksust väljendanud, sest nii külastuste kui aruandluse kohta tegime eelnevalt mainitud ettepanekuid mida ei võetud arutluselegi. Olulise info me edastasime ja täpselt nii nagu asjad on. Ei hakka ju pliiatsist imema mingit kasu mida ma hobusest ei saa. Hobune on tänapäeval luksus ja kulu mitte materiaalse tulu saamise vahend. Kui keegi väidab, et ta saab ühest-kahest hobusest mingit materiaalset tulu, siis ma tahaks selle inimesega rääkida, et ise targemaks saada. Hobusele tuleb läheneda teisiti kui jänestele, lammastele ja veistele ja seda isegi Heiferi projekti kontekstis.
Loodan, Ivi, nii Sinu kui ka teiste meelsusele diskuteerida. Ma ei taha selle postitusega kedagi süüdistada ega ärritada, tahaks arutleda ja leida lahendusi ilmselgelt olemasoleva(te)le probleemi(de)le.
Endiselt parimaga
Age

Juhtkonna otsus seoses blogiga!

2011-02-21T19:54:00.001+02:00

Juhtkonna ühisel otsusel on tänasest blogi avatud kõigile kommentaatoritele. Heiferi hobuste projekt ei ole limiteeritud ainult projektist hobuse saanud peredega. Projekti eesmärk on kaasata oma tegevusse võimalikult palju hobusehuvilisi, kes tunnevad, et neile on see vajalik või kasulik. Siinkohal teen üleskutse kõigile, kes soovivad saada blogi kaasautoriks, saatke oma sooviavaldus e-maili aadressil: ivi.sarg@gmail.com lühikirjeldusega - miks te soovite saada selle blogi kaasautoriks ja mida see annab Teile ning mida see annaks meile.

Koolitus "Hobuste psühhokursus" 17.aprill 2011 Säreveres

2011-02-20T17:00:00.003+02:00

Pilt internetist

Pilt minu isiklikust kollektsioonist

"Soovitan soojalt. Olen ise selle kursusega tutvust teinud teise kursuse raames. See avas mul uue vaatenurga hobustega suhtlemisel ja kõike seda eesti keeles (mitte hobuste keeles). Siiamaani olen ise tegelenud oma instinktide najal, aga pärast seda kursust ma tean, miks hobune ühel või teisel moel reageeris /reageerib. Olen elus ka palju vigu teinud selle oma teadmatuse pärast, aga nüüdsest ei pea enam tegelema katse-eksitus meetodiga. Soovin, et veelgi rohkem inimesi jõuaks sellele teadmisele osaledes sellel koolitusel."... Ivi

... ja registreerimine läks lahti... NÜÜD

Parelli Horse trainer Klaartje

2011-02-20T00:39:00.001+02:00

... ma leidsin selles videos mõningaid mänge, kuidas arendada hobuses julgust ja usaldust - et ei võpataks... ;)
Kuidas aga alustada :)?

2011-02-19T23:00:00.008+02:00

Külm on jah... Ega sellest pole pääsu ka meil. Hopadega on ok - heina kulub rohkem, aga see ka arusaadav - ka teistel nii nelja- kui ka kahejalgsetel on isu kasvanud :D
Enne suuri külmasid, hakkas Randa taas veidi köhima, kuid asja uurinud ja mõnemuudatuse sisse toonud, muutus asi paremaks. Paistab, et ta on tundlik heina tolmule (sarnast köha on ka varasematel talvedel olnud) Mul oli paar rulli toodud mujalt ja palju kuivemad - eks ma siis loopisin neile peale lund (siis oli palju soojem ja sellest piisas täiesti) Ka hakkasin märadele ja Assole leotatud kaera andma - nii liiter suurele hobusele ja 1/2 Assole (selline keskmine arvestus) Kas ka see, aga köhatamised harvenesid. Üks hea soovitus veel! Sain selle Pärnust Härma Kaubahoovis asuva ratsatarvete müüja käest... KUI on teada, et hobune on tundlikum ja köha(dega) kimpus, on parim abivahend RAVIMTAIMED :) Tasub vaid mõni ravimtaimede raamat lahti võtta ja kõik rögalahtistavad teed ja tõmmised, mis sobivad meile, sobivad ka hobusele. Tuleb vaid suuremates kogustes kasutada muidugi ;) Ja, et röga paremini välja tuleks, võiks veidi hobust "liigutada" :) - trenni moodi või nii.

Uurisin ka oma vanaemalt, mis taime tema ema usside tõrjumises kasutas. See oli vanaemal meeles - reinvars :) (tollane nimi) = harilik soolikarohi seisab tänapäeva raamatutes selle taime all.
Ja taas sai kinnitust, et kõik "avastatud" hea, on ammu-unustatud vana.
Ma arvan, et siin väikestviisi oma hopadega tegeldes, tahan proovida seda "ammu-unustatud-vana" Tuleb vaid enda vaim valmis panna, et kui aeg käes, järgmiseks talveks üht-teist kuivama panna...
Küll see kevad ka tuleb - kus ta pääseb...

Soojust südamesse ;)
Evelyna

Koolitus "Hobuste esmaabi traumade puhul" 6.märts 2011

2011-02-19T07:50:00.001+02:00

...
Registreerimine koolitusele lõppenud. Kohad täis.
Tänan kõiki kiireid registreerijaid!

Tervitades,
Ivi

Väga armas ja inspireeriv video...

2011-02-18T19:28:00.000+02:00

Tervitustega Ivilt
(kes on ka alates selle aasta algusest Parelli Savvyclubi liige)

Suured külmad jätkuvad...

2011-02-18T17:14:00.000+02:00

... seega ei jäänud mul ka midagi muud üle, kui hobustele vedada terve suur heinarull ette... enda elu lihtsustamiseks. Suur tõesti, sest kaalult u.500kg. Lõpuks, aku suure laadimise peale, õnnestus ka džiip käivitada ning esimene heinarulli vedamise katse ära tehtud. Väheke nikerdamist ja saingi rulli koplisse ning isegi õnnestus mul see uuesti otsa peale tirida. Teeba ja Ati on megarahul. Nad hakkasid kohe usinasti hävitustööd tegema selle rulli kallal. Ja mina toppisin jeebu uuesti garaaži ning ruttasin tuppa kuuma kakaod jooma ning külmunud sõrmi-varbaid ja nägu soojendama. Köha tahab jätkuvalt mul hinge matta... Aga nüüd vähemalt ei pea enam heina ette tassima selle külmaga. Hetkel siis tuulekülma õues -23. Hommikul kl 8 ajal oli tuulekülmaks märgitud -31... prrrrrr...

Oleks meeldiv kuulda, kas ka teised meie projekti hobused ja pered on elus ja terved... ja kuidas neil läheb selle külmaga.

Olge vaprad,
Ivi

Külmapühad...

2011-02-18T09:24:00.005+02:00

Tere taas kulla rahvas. Pole siia väga ammu midagi kirjutanud.

Meil läheb siin vaikselt, tasa-pisi. Pärast võõrutamist suuremat polegi toimunud, praeguseks hetkeks on juba tekkinud vist sööda probleemid aga usun et varsti saab ka need lahendatud.
Muidu on hobused kõik terved ja rahulolevad. Eelmisel nädalal sai lõpuks ka kõigile ussirohud antud. Järgmise nädalalõpp loodan et veterinaar saab nad ka kõik kenasti vaksineeritud.
Rosina ja Rapuntsel mõlemad on meil laudast modifisteeritud tallis. Õnneks ei näita nad ka üles enam mingit solvumist selle peale, et nad nii julmalt ja koheselt ilma pikema ninnunännutamiseta ära lahutati. Küllap vist seepärast et nad on ikka kahekesi ja ei pea igavust tundma.
Praegu (nagu ka arvatavasti igalpool Eestis) on siin meeletud külmakraadid. Iga hommiku mõtlen kas auto käivitub või otsustab ta et tema jaoks on see kõik liig.
Kuid hetke seisuga on kõik kombes, varsad kasvavad ja märad ning täkk on terved, söödetud ja tugevad.

Toimus rakendikoolitus

2011-02-13T23:13:00.001+02:00

Oli ilus ilm ja vahva seltskond. Pikka juttu ei hakka tegema. Pildid räägivad enda eest. Siin siis lubatud pildid meie vahvast päevast. Lisasin lingi ka meie pildialbumisse vasakul pool tulbas, et oleks ka hiljem lihtne üles leida.

http://fotoalbum.ee/photos/LonelyWanderer/sets/1116183

Päikest :)
Ivi

Koolitus "Hobuste esmaabi traumade puhul" 6.märts 2011

2011-02-07T13:24:00.011+02:00

Täiendatud 19.02.2010

Tulemas on praktiline koolitus "Hobuste esmaabi traumade puhul". See saab toimuma 6.märts 2011 algusega kell 11.00 Saare Tallides Heimtalis, koolitajaks Ulvi Martin. Arutelu ja teemad oleks hobustel ootamatult tekkivad probleemid ja nende kohapeal esmane lahendamine: koolikud, haavad,
verejooksud, neeluprobleemid. Arutleme tekkivaid küsimusi.
Eelregistreerimisega. Kohtade arv piiratud. Registreerimine lõppenud, kohad täis.

Ivi Särg
Projektijuht
53481622
ivi.sarg@gmail.com

Jõgeva reisist lähemalt siis...

2011-02-02T13:53:00.005+02:00

Kui me kuulsime, et rakendikoolitus ära jääb, olime hirmus pettunud. Ilmselt selle pärast, et juba projekti alguspäevist saati oleme tahtnud korralikku rakendamiskoolitust kus saab algusest lõpuni hobuse ette pannaja siis uuesti lahti rakendada...
Niisiis koolitus jäi ära, meie tegime kiired nõupidamised ja otsustasime kohale minna hoolimata koledatest teeoludest ja hirmsast tuulest.
Sõitu alustades oli kõik ilus ja roosiline, aga mida edasi Jõgeva poole, seda suuremad hanged olid ja kohati ei saanud maa ja taeva piirist arugi.
Sellegipoolest jagus meil jõudu ja entusiasmi, et oma eesmärgini jõuda ( kasvõi roomates). Poolel teel täiendasime oma garderoobi, et see ikka oleks vastav kliimale:)Kes vaatas voodriga töökindaid, kes kalamehe omi, tuvastasime ka mingid veidrad moodustised ,mille peale keegi ütles, et need olevat meeste katsumise kindad...?;)(neid me ei ostnud).
Võtsime külmarohuks rasvapirukaid ja purgi mett ning suundusime Merilini poole edasi. Merilin ei saanud muud teha kui telefoni otsas istuda, sest kummalised kohanimed, nagu Vudila, Nava ja Luua olid küll tuttavad aga meie teele nad ei kippunud jääma:)
Lõpuks jõudsime kohale!
Ja seal oli imearmas hobune, Mirabell, kes seisis nagu aiavai/aiavaim ja nautis õpinguid.
Kõigepealt rakendas Kristi hobuse ette ja siis ka kohe jälle lahti. Nüüd oli Aili kord esineda oma jõu ja ilu numbritega. Üllatus üllatus, Mirabell oli ikka veel nagu vana rahu.
Viimase rakendaja ülesanne oli kõige vastutusrikkam, sest selle rakendusega pidime tegema ühe lõbusõidu. Kui seda nüüd lõbusõiduks nimetada võib, sest loodetuul oli nagu rõveuss, vonkles mööda teed ja üritas meil ninasid peast väänata. Õnneks rakendas Evi hobuse korralikult ja meil ei tulnudki rege ise koju vedada;)
Niikaua kui rõveuss õues möllas jõudsime me lõpuks tuppa ja kuum kohv rasvapirukatega läks nagu kerisele.
Võtsime oma ürituse kokku: praktika on ikka üle kõige!!! Evi filmis kogu aktsiooni üles ja lubas meile plaadile kõrvetada, et oleks edaspidi võimalik mälu värskendada.
Meile meeldis väga ja järgmine koolitus, milleks pidi olema varsa talutamine jm. varsaga seonduvad küsimused võiks toimuda samuti Merilini õpetuste järgi, sest tema käitumine hobustega on nii hell ja hooliv, kuid väga järjekindel. Merilin suudab kõigis välja tuua hobusekasvataja oskused, mitte ei jäta muljet, et nagunii me hakkama ei saa.
Siis oligi aeg kodupoole sättida. Hakkasime küll valges minema, aga juba oli teed täis tuisanud ja kohalik Niva pidi meil ees läbi hangede teed rajama, et üldse edasi pääseksime. Tänud Merilinile ja Jõepõhja meesperele!

Piltidel on Mirabell rinnuserihma sidumisel eestvaates ja võitluses tormimadudega tagantvaates

Koju jõudsime me õhtul enne tormi, tema tuli roomates hommikuks ja äratas meid katusel kolistades.

Veebruar käes, peatse kohtumiseni varsakoolitusel:):):(:):)

Aili, Kristi ja Evi

Hiidlane Atilaid ja armukade Teeba.

2011-02-01T18:25:00.000+02:00

Juba mitmendat päeva on meil siin huvitav olnud. Teeba sai omale suveromanssi (kuigi hetkel veel on talv). Kuti nimeks on Atilaid ning tuli ta meie juurde üle mere Hiiumaalt. Ta tuli siia mõttega, et soovib õppida, kuidas olla ratsahobune ja ehk ka õppida vankri vedamist. Ta on kolme aastane juba ja aeg on hakata täiskasvanuks. Sügiseks loodab ta leida endale armastava kodu, kus jätkata oma eluteekonda. Praegu vaba liikumist vaadates, tundub mulle, et ta sobiks isegi koolisõitu ja üle lumehangede hüppab ka suure lennuga. Eelmisel aastal Hiiumaal eesti tõugu noorhobuste ülevaatusel hinnati teda esimese auhinnaga 2-aastaste täkkude seas. Sellel suvel lähme uuesti ülevaatusele täku litsentsi püüdma.

Selline oli olukord enne suurt sula Teeba boksi ees

... Aga kogu oma uhkest ja samal ajal armsast välimusest hoolimata Teebale ta ei meeldinud esimesed päevad kohe üldse mitte. Nüüdseks on nad juba nii palju leppinud, et vähemalt ei kakelda siis kui mind pole, aga kui mina välja ilmun, siis hakkab Teeba kohe näitama sissetungijale oma kohta kätte. Ma arvasin küll, et mu hobune on õnnelik kui talle sõbra toon (ehk siis teise hobuse). Räägitakse ju, et hobused ei taha üksinda elada... Praegu tundub, et Teeba on igati pidi õnnetu, sest kogu mu tähelepanu ei kuulu enam ainult temale. Ma pean ennast nüüd jagama ja see ei meeldi talle üldse. Kuigi ma tean, et ajaga nad lepivad ära ja siis jälle on probleem, kuidas üks hobune teisest lahutada... Aga, ma arvan, et ma saame hakkama... vähemalt esialgu.

Tervitused Mõisa talust,
Ivi