Tuli tuha alt

Antud postitus on ajendatud kommentaaridest teemadele ‘Külmapühad’ (postitatud 18. veebruar) ja 'Koolitus ’Hobuste esmaabi...’' (postitatud 19. veebruaril). Kaalusin ka võimalust isiklikult Ivile ja Urvele kirjutada, kuid kuna ma arvan, et järjekordselt on tegu tuha all hõõguvate süte leegiks paisumisega, siis ma ei näe mõtet neid jälle summutada, et oodata uut tule vallapääsemist. Ilmselgelt on meil projektis probleeme, räägiks need selgeks mitte ei teeks jälle ilusat nägu et meil on kõik korras. Ma ei arva ka, et see postitus oleks teema(de) lõpp, nagu mitmed on kirjutanud, loodan, et see on alles algus, et kõik koos arutleda ja leida ühiselt lahendusi, sest vähemalt meie pere peab veel kaks aastat siin projektis hakkama saama. Loodan, et vähemalt püüate aru saada, mida öelda tahame.

Esiteks koolitustest ja nendele registreerumisest.
Ivi, mina ei loe selget infot rgistreerumise vajalikkusest peredele Sinu viidatud kohtadest välja. Kui varem oli registreerumine vajalik projektivälistele ja projektipered ikka ma arvan andsid teada kas nad tulevad või mitte (see ju annab ülevaate ometi kui palju tulijaid on ja ma vabandan kui oleme mõnel juhul teadaandmise unustanud), siis ei ole kuskil selgelt kirjas, et nüüd on kõik ühel alusel. Võibolla ma olen valesti aru saanud, et varem oli kirjeldatud viisil. Väga edukalt saab ka ilma registreerimata, projektiperede puhul, kui paluda näiteks teatud kuupäevaks (ütleme nädal-kaks enne koolitust) oma osalusest teatada ja siis vabad kohad teistele registreerimiseks anda põhimõttel kes ees see mees. Näiteks üks võimalus. Kindlasti on neid veel. Kuni selleni välja et kirjutad isiklikult igale perele ja mitu korda kuni vastuse saad. Ma tean, see on suur töö, ma olen seda ise ka kunagi teinud. Praegu on seis selline, et projektiperedele kohustuliku koolituseni on kaks nädalat aega ja mul ja ka mitmel teisel ei ole isegi mingit võimalust enam. Me oleme sellest koolitusest väga huvitatud ja kahju tõesti, kui ma ei mõistnud registreerimise rallilist iseloomu, et kes ees see mees. Mis nüüd saab kui ma mulle kohustuslikust ja seejuures väga vajalikust koolitusest seetõttu ilma jään? Jah, ma ei häbene tunnistada, et me ei käinud viimasel kahel koolitusel. Sest ühe mõte, olen väga aus, oli mulle isiklikult arusaamatu ja tulla väikese lapsega kohale viieks tunniks tegema midagi mille mõtet ma ei näe mulle ei sobinud. Teine koolitus ei sobinud meile kahjuks kuupäevaliselt (eriti õnnetult ei sobinud meile ka edasilükatud kuupäev). Mõjutavaid faktoreid oli veel, kui Sa, Ivi, natuke isklikumalt peredesse suhtuda viitsid, ma võin need Sulle lahti kirjutada.

Teiseks.
Ivi, mind tõesti üllatab, et Sa julged avalikult tunnistada, et te ei saa kinnitada, et hobustega kõik korras on. Antud projektis on usaldatud suured ja õrnad loomad päris mitmele sellisele perele, kes enne hobuse õuele toomist ei teadnud neist piltlikult midagi muud peale selle, et neil on neli jalga, saba ja nad söövad heina (meie kaasa arvatud). Ja need pered tunnevad ausalt öeldes, et projekti poolt on nad üksi jäetud. Korra me juba üritasime neil teemadel arutelu tekitada, tegime suure töö ja kirjutasime mitu lehekülge ettepanekuid. Neid ei võetud isegi arutusele, ja tean, et neid peeti mõttetuteks. Kuhu jääb Heiferi üllas põhimõte koostööst ja planeerimisest kui meie ettepanekuid isegi ei võeta arutlusele! Nii kui keegi üritab mõista anda, et tal on hobusega või muidu projektis mure, siis ei saa olla lahenduseks meeldetuletus, et me ei ole oma hobustega laulatatud ja võime iga kell projektis lahkuda. Õnneks saavad pered omavahel tuge ja abi, kui on reaalselt probleem.

Külastustest. Ühe korra on meie õuel käidud, teist korda pidi tuldama, ei tuldud kellelegi (jah, ma mäletan, et meie perele ettepandud kuupäev ei sobinud ja meile poleks tuldudki kui oleks reid tehtud). Sellest on pool aastat möödas. Ja pole kuskilt mingit märku, et keegi tahaks ikka tõesti tulla ja oma õigust kasutada veendumaks, et meie projektihobune on elu ja tervise juures, eriti kuna te väidate end kahtlustavat, et mõnel pool ehk ei ole kõik korras. Aruandluse juures oleme tõesti oma tõrksust väljendanud, sest nii külastuste kui aruandluse kohta tegime eelnevalt mainitud ettepanekuid mida ei võetud arutluselegi. Olulise info me edastasime ja täpselt nii nagu asjad on. Ei hakka ju pliiatsist imema mingit kasu mida ma hobusest ei saa. Hobune on tänapäeval luksus ja kulu mitte materiaalse tulu saamise vahend. Kui keegi väidab, et ta saab ühest-kahest hobusest mingit materiaalset tulu, siis ma tahaks selle inimesega rääkida, et ise targemaks saada. Hobusele tuleb läheneda teisiti kui jänestele, lammastele ja veistele ja seda isegi Heiferi projekti kontekstis.
Loodan, Ivi, nii Sinu kui ka teiste meelsusele diskuteerida. Ma ei taha selle postitusega kedagi süüdistada ega ärritada, tahaks arutleda ja leida lahendusi ilmselgelt olemasoleva(te)le probleemi(de)le.
Endiselt parimaga
Age