kolmapäev, 2. veebruar 2011

Jõgeva reisist lähemalt siis...

Kui me kuulsime, et rakendikoolitus ära jääb, olime hirmus pettunud. Ilmselt selle pärast, et juba projekti alguspäevist saati oleme tahtnud korralikku rakendamiskoolitust kus saab algusest lõpuni hobuse ette pannaja siis uuesti lahti rakendada...
Niisiis koolitus jäi ära, meie tegime kiired nõupidamised ja otsustasime kohale minna hoolimata koledatest teeoludest ja hirmsast tuulest.
Sõitu alustades oli kõik ilus ja roosiline, aga mida edasi Jõgeva poole, seda suuremad hanged olid ja kohati ei saanud maa ja taeva piirist arugi.
Sellegipoolest jagus meil jõudu ja entusiasmi, et oma eesmärgini jõuda ( kasvõi roomates). Poolel teel täiendasime oma garderoobi, et see ikka oleks vastav kliimale:)Kes vaatas voodriga töökindaid, kes kalamehe omi, tuvastasime ka mingid veidrad moodustised ,mille peale keegi ütles, et need olevat meeste katsumise kindad...?;)(neid me ei ostnud).
Võtsime külmarohuks rasvapirukaid ja purgi mett ning suundusime Merilini poole edasi. Merilin ei saanud muud teha kui telefoni otsas istuda, sest kummalised kohanimed, nagu Vudila, Nava ja Luua olid küll tuttavad aga meie teele nad ei kippunud jääma:)
Lõpuks jõudsime kohale!
Ja seal oli imearmas hobune, Mirabell, kes seisis nagu aiavai/aiavaim ja nautis õpinguid.
Kõigepealt rakendas Kristi hobuse ette ja siis ka kohe jälle lahti. Nüüd oli Aili kord esineda oma jõu ja ilu numbritega. Üllatus üllatus, Mirabell oli ikka veel nagu vana rahu.
Viimase rakendaja ülesanne oli kõige vastutusrikkam, sest selle rakendusega pidime tegema ühe lõbusõidu. Kui seda nüüd lõbusõiduks nimetada võib, sest loodetuul oli nagu rõveuss, vonkles mööda teed ja üritas meil ninasid peast väänata. Õnneks rakendas Evi hobuse korralikult ja meil ei tulnudki rege ise koju vedada;)
Niikaua kui rõveuss õues möllas jõudsime me lõpuks tuppa ja kuum kohv rasvapirukatega läks nagu kerisele.
Võtsime oma ürituse kokku: praktika on ikka üle kõige!!! Evi filmis kogu aktsiooni üles ja lubas meile plaadile kõrvetada, et oleks edaspidi võimalik mälu värskendada.
Meile meeldis väga ja järgmine koolitus, milleks pidi olema varsa talutamine jm. varsaga seonduvad küsimused võiks toimuda samuti Merilini õpetuste järgi, sest tema käitumine hobustega on nii hell ja hooliv, kuid väga järjekindel. Merilin suudab kõigis välja tuua hobusekasvataja oskused, mitte ei jäta muljet, et nagunii me hakkama ei saa.
Siis oligi aeg kodupoole sättida. Hakkasime küll valges minema, aga juba oli teed täis tuisanud ja kohalik Niva pidi meil ees läbi hangede teed rajama, et üldse edasi pääseksime. Tänud Merilinile ja Jõepõhja meesperele!
Piltidel on Mirabell rinnuserihma sidumisel eestvaates ja võitluses tormimadudega tagantvaates

Koju jõudsime me õhtul enne tormi, tema tuli roomates hommikuks ja äratas meid katusel kolistades.
Veebruar käes, peatse kohtumiseni varsakoolitusel:):):(:):)
Aili, Kristi ja Evi

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tore lugeda ja te olete vinged mutid,et ilmale vastu puksisite ja mind talusite,aga teil vedas,ma tahtsin teid veel pinnida.tublid olete...

Anonüümne ütles ...

... niisiis, kes soovib ka kogumuste võrra rikkamaks saada ning teha järgi kangelasteo karmis talves, siis sel pühapäeval olete uuesti Merilini juurde oodatud... Täpsem info allpool olevates postitustes.