Üks mõtisklus.....

Arutlesin siin täna õhtul oma lolli loogika ja sinisilmse loomuga.....Ja otsustasin ka Teiega seda jagada.....kuigi olen valmis ka salvavateks märkusteks,otsustasin ikkagi kirjutada!Mõtisklesin Heifer projekti olemuse üle ja selle ülle mida oma hobustele soovime?Kuna teatavasti on meie peres kasvamas täkkvarss,kes ei vabasta kuidagi Heifer projektist.....siis tegin endale selgeks selle,mida Artagile soovin ja kuidas olen ta endale saanud?!Taiga sain endale õnne läbi,et Heifer surus läbi hobuste projekti Eestis,ja Artagi sain endale kuna Taiga paaritamine oli sama hästi kui kohustuslik,ning lootus ja eesmärk oli saada märavarss,kes kinkida järgmisele perele....Õnneks või õnnetuseks tuli täkk.....ja täna,7 kuud hiljem Artagi sündimisest,avastasin end mõttelt,et kes keelab mul täkku EDASI KINKIMAST!?Algeliselt arvasin,et võiksin Artagi vahetada mõne meie projekti Eesti tõugu hobuslase vastu(meil ju teisigi täkkvarssu,kes ei sobi oma ema juurde,küll aga sobiksid Taigale!),siis aga.......jõudsin selleni,et nii sinisilmse avaldusega naerdakse mind ilmselt välja....Üks on aga kindel:Artag on suurepärase ema ja imepärase isa järglane,ja nende geenid on edasi viimist väärt!Meie kodus on enamushäältega vastu võetud see otsus,et Artagi ei ruunata!Ja kuna hobuturg on praegu vägagi hobuseid täis ja nende müük õnneasi....siis otsustasime ARTAGI kinkida perele,kes hindab teda kui heade geenide edasi kandjat ja lubab tal elada täkuna!See võib tunduda tobe....aga tähtsaim kui miski muu siin ilmas,on mulle mu esimese ENDA HOBUSE saatus,ja omalt poolt teen kõik,et ta oleks õnnelik!