kolmapäev, 8. detsember 2010

HÜVASTI KALLIS ALF......04.06.2004-08.12.2010

Nii nagu meie elus on rõõmud....nii tulevad ka meie ellu kurbuse hetked.....Natuke üle aasta tagasi leidsin siit blogist endale ja Taigale kauni ja suursuguse hingega sõbra,kes täna meid maha jättis.....See oli saatuse tahtel järg Alfi raskele haigusele.Kuna ma siit blogist ta leidsin,siis arvasin et pole kohatu talle siia viimane järelehüüe postitada...ALF on väärt seda,sest ta andis meile selle aastaga nii palju,et sõnadesse seda panna on raske.....Nüüd kui näen taevas vikerkaart,siis tean,et selle värvides on ALF.......

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Olen mõtetes Teiega sellel raskel ajal. Sõbra kaotus on raske. Tean omast käest ja Alf oli tõesti suursuguse hingega loom. Ka mulle on see kurb päev... Sõnadesse Alfi olemust ei suuda iial panna... jääb ainult vikerkaar ühest vahvamaist loomast, keda mul on olnud au tunda...

Urve ütles ...

Jah ... oma sõbra kaotust on tõesti väga raske sõnadesse panna ... igapäevaselt me ju ei mõtle, kui tähtsad on meile meid ümbritsevad inimesed, meie lemmikloomad ... see tõde, kui vajalikud nad meile tegelikult on, jõuab meieni tihtipeale liiga hilja ... ja jõuan mina ka taas oma tavapärase mõtte juurde - "hoolige, armastage ja hinnake oma lähedasi, sõpru, tuttavaid ning oma lemmikuid just praegu, kui nad olemas on ... kui neid meie kõrval enam ei ole - on juba liiga hilja seda teha ..."

Kristi ütles ...

Meie kaastunne Alfi perele ja kõigile, kes temaga koos rõõmustanud ja muretsenud on.

Evelyna ütles ...

:( kuigi olevik on kurb, on siiski mida meenutada ja kui see on hea :) - siis on tõesti õnn endamisi mõelda - "mul on olnud rõõm-, au-, uhke tunne, et võisin hetki oma elus jagada... Alfiga..."

Gerda ütles ...

Tänan Teid kõiki toetavate sõnade eest.....Hea on teada,et on sõpru,kes ei pea paljuks rasketel hetkedel toeks olla.....

LADYBIRD W ütles ...

Kallis Gerda!
Ka meie peres ei olnud ühtki kuiva silma kui saime kurva teate et meie Alfike enam ei jaksanud sellele kurjale haigusele vastu panna, vaid uinus igavesse unde. Alf oli selline ilus, armas ja erakordselt tark loom. Ta oli armastatud pere liige ka meil Kõpus Hiiumaal need lühikesed suve kuud ja nädalad mill meil oli eelis temaga sääl koos viibida. Ei meie keegi ei uskunud et tema elu nii vara pidi lõppema. Täname Sind et andsid Alfile ilusa ja väärika aja tema elu lõpus. Meiegi vaatame nüüd tulevikus teise pilguga Vikerkaare poole.
Lepatriinu Alfi omanik perega.