Elu on sageli kummaline :) - ta toob meile erisuguseid olukordi, inimesi, kogemusi... On meie teha, mis nendega peale hakata.
Tahtsin tänada erilised tänud edasi öelda Urvele, Ivile ja Kristale. Miks? Pole sugugi kerge oma (-ja mitte ainult omi) veendumusi ja mõtteid innukalt ning ikka ja jälle püüda edasi anda teistele... :D asi polemeie , kui "õppimis-võimetute" rumaluses vmt - pigem ikka selles, et me kõik oleme nii erineva elupagasiga - igaüks iseenda seesmise arengu OMAS etapis. Mistõttu see, mis ühele nii iseenesest-mõistetav näib, on teise jaoks "hiina keel". Et seda "tööd" edasi teha, peab oma ettevõtmist- ja ka inimesi piisavalt armastama. Üksnes armastus on see, mis annab jõu ja oskuse olla üle olukordadest, mis mõnikord tahaks "juukseid kitkuma pan
na"Selle vahva foto lisamisel on oma tagapõhi... Võib jääda mulje, et kass on kuri või isegi ründav... Tegelikult ta üksnes haigutas :D
Kas pole ka me igapäeva elus sageli olukordi, kus tahtmatult teisele halva motiivi omistame? Teadmata olukorda täpsemalt.
Iga teo-, käitumise-, ütlemise taga on alati midagi enamat - hea, kui õpime seda märkama.
Tänud ka kõigile teistele osalejatele - tore oli üle tüki aja mõttekaaslastega olla :)
Hooligem jätkuvalt üksteisest ka igapäeva toimetamiste kõrvalt - mulle jäi see kuidagi eriliselt meele :)
1 kommentaar:
Tänud, Evelyna, toetavate sõnade eest. Vahest on seda päris hea kuulda ;)
Samas tahan ka tänada kõiki teisi kohalolijaid aktiivse osalemise eest ja heade mõtete jagamisel. Teist oli palju abi ja loodame, et saame oma koolitused ka mingile joonele ning jätkame postitiivsel suunal edasi.
Postita kommentaar