reede, 12. november 2010

Tere kõigile, kes seda blogi aeg-ajaltki külastavad ;)
Meie siin elame oma tasast igapäeva-elu - kord on kiire, siis jälle nn "surnud punktid", mis üleelamist ootavad... Nagu teistel, nii meilgi on käes see aasta-aeg, mil hopad rohkem põssade moodi välja kipuvad nägema. Kui väljas veel sajab ja kasukas märg, siis kohe kuidagi ei kipu neid kallistama, kasima... ja muidu lähikontakti otsima. Aga mis teha - nagu üks hea sõber armastab öelda - "ka see läheb mööda..." Ja õigus tal ju on.
Kirjutan, kuna Anna-Brital ilmnes mõne aja eest midagi sellist, millega mina oma hobupidamise jooksul polnud kokku puutunud - kui käega üle selja lasin, siis tundus, nagu silitaks kärnkonna (ainult karvast :D ). Kui hakkasin karvu laiali ajama, märkasin mingit kõõmamoodi ollust ja osad karvad olid koos - nagu kimpus... Mul muidugi ärevus sees - mis see siis on? Kas mingi allergia - on ju ka Randa veidi tundlikuma tervisega? Või midagi hullemat? Kuna hiljuti kiibistati ka meie poisid ära ja mul oli veel asjaajamist vet-i juurde, siis rääkisin ka seal. Sain igaks juhuks ampullid, millega pärast pesu pidanuks üle kastma - nö parasiiditõrje igaks juhuks tegema. Enne aga soovitati mul Tiit Siibojaga rääkida.
Just mõne aja eest lõpetasin kõne ja otsustasingi kohe siia ka teadmised üles kriblada... Ei läinud paari minutitki, kui "diagnoos" sai pandud - sügis, niiskus, hauduma-minek... See pidi sügis-talvisel perioodil üpris tavaline häda olema - eriti nende hobuste puhul, kes enamus ajast õues on. Miks ma küll ise selle peale ei tulnud :D? Mul ju kaukaaslase kasukaga koer - peaks ju teadma - olen ikka hädas iga sügis-talvisel perioodil sellega, et karv on nii paks, et kui õigel ajal ei jõua harjatud, siis niiskusega kipub hauduma minema. Korra või paar olen isegi pidanud karvad ära ajama sealt, kus nahk juba punaseks on tõmbunud.
...Ah soo - et, mis siis sellega peale hakata? Kammida/harjata, et õhk pääseks naha ligi - nii lihtne see ongi :)
Öeldakse, et ega "õnnetused piki kive ja kände käi" - ja ei jää ka loomad neist puutumata. Kõik mis elab ja liigub, sellega ikka juhtub ka aeg-ajalt ... asju. Mõnikord häid, siis jälle vähem... häid :D. Jaksu ja kannatust Teile kõigile. Ja pidage meeles -
"ka see... läheb mööda..." ;) Ps. Randa ja Anna-Brita - eelmine talv...

2 kommentaari:

Liina ütles ...

See oli küll kena, et kõik kombes oli.
Hea et kirjutasid sellest, mul küll endal (hobustel) pole seda veel olnud aga siis tean hoida silmad lahti.

Anonüümne ütles ...

Tänud tõesti jagamast... olen seda ka enne kuulnud ja vist ka isegi kokku puutud selliste hobustega, aga hea on kui keegi vahest meelde tuletab.