See nädal on möödunud muidu vaikselt ja leebelt.. nädala sees olid ju tegelikult ka päris soojad ilmad.
Hobused tunnevad ennast.. võiks öelda, et kenasti. Suuremat kaebamist ma ei ole näinud. Muidugi minu külaskäigud olid kah alles pimedas - kella viiest on juba piisavalt pime, et mitte midagi enam näha. Aga süüa on ja ringi saab kah liikuda.. ning seltskond on olemas (kaks on seltskond).
Täna hommikul ... aga avastasin, et minu kullatükil (Andorral) on silma pealt katki... karv oli maas ja pisut tulitas... ehmatasin nii väga ära. Õnneks tuli õigel ajal mõistus koju... et iga kriim ei ole katastroof.
Tegelt on lumi tore... loodan, et see ei pea paika.. et nädala lõpus sulab kõik ära. Sest oletame, et sajab veel rohkem lund maha... ja siis saab tibupoja (Estri) ree ette panna ja ringi kihutama minna.
Elu on ilus, tuleb vaid ära oodata, millan need ilusad ajad hakkavad ja loota et neid hetki maha ei magata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar